(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
20. märts 2006.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-13414 (endine number 2/276-6679/05)
Tsiviilasi
OÜhagi S.K(endise perekonnanimega B) vastu 4311,95 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ hageja esindaja A.A
esindajad
kostja S.K Istungi toimumise aeg
01.03.2006.a, avalik eelistung
kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik OÜesitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus välja mõista põhivõla 4096,80 krooni ja viivise 215,15 krooni, kokku 4311,95 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust 420 krooni. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud. toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Mitteilmumise põhjustest kostja kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus kostja kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja palus eelistungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1 alusel on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. TsK § 477 lg 3 sätestab, et kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Vastavalt TsK § 477 lg 6 laienevad need sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4311,95 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 420 krooni. Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.