Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Julianus Inkasso OÜ ja Xxxx vahel 01.03.2016 sõlmitud lepingu nr K170187 alusel loovutas Tallinna Tehnikaülikool 09.03.2016 Xxxx ja Xxxxv ahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ saatis Xxxx sellekohase võlateatise ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevust ei tasutud ning Julianus Inkasso OÜ esitas 20.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx vastu, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 29.06.2016 kohtumäärusega nõude üle hagimenetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas vastavalt kohtu nõudele hagi 15.07.2016. Hagis märgitakse, et kostja asus 15.08.2014. a korraldusega õppima Xxxx 2014/2015. a majandusteaduskonna ärinduse õppekava 1. aasta riigieelarvelisele täiskoormusega õppekohale. Kostja registreeris ennast 2014/2015. a sügissemestris 9 ainele ja 2014/2015. a kevadsemestril 7 õppeainele. Kostja ei täitnud õppekava kohaselt. Kostja läbis õppeaineid 41 EAP (ainepunkti) ulatuses, mis tähendab et nominaalkoormusest jäi kostjal täitmata 19 EAP-d (ainepunkti). Kostja esitas läbi õppeinfosüsteemi 27.06.2015 avalduse eksmatrikuleerimiseks omal soovil. Õppeprorektori 30.06.2015. a korraldusega eksmatrikuleeriti kostja majandusteaduskonnast. Ülikool esitas seoses eksmatrikuleerimisega 02.07.2015 arve nr MA1503494 õppekulude osaliseks hüvitamiseks summas 855 eurot. Kostja arvet ei tasunud. Ülikool loovutas oma nõude eespool viidatud lepinguga hagejale, kes nõuabki käesoleva hagiga võlgnevust sisse koos kõrvalnõuetega. Täpsustavalt märgib hageja, et kostja on positiivse tulemusega läbinud aine „Õpingukorraldus“, mille raames tutvustati üliõpilastele õppe korraldust, sh rahalistest kohustustest enneaegselt õpingute lõpetamise korral. Seega pidi kostja olema teadlik, et puuduolevate ainepunktide eest esitatakse talle arve. Hageja selgitab, et hüvitamise kohustus tuleneb ülikooliseaduse ja selle alusel ülikooli poolt vastuvõetud täpsustavast õppekorraldusreeglistikust ning võlasuhe on tekkinud hetkest, mil kostja andis nõusoleku asuda õppima vastavale õppekohale. Hageja märgib täiendavalt, et hüvitamiskohustus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd hüvitust peavad tasuma isikud, kes ei täida õppe nominaalmahtu. Sealjuures ei eristata hüvitise nõudmisel, kas isik on omal soovil eksmatrikuleeritud, ülikooli poolt eksmatrikuleeritud või jätkab õpinguid ülikoolis. Määravaks hüvitise nõudmisel on nominaalse õppemahu mittetäitmine. Seega ei ole hüvitise nõue karistus eksmatrikuleerimise eest. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ta pole sõlminud sellist lepingut, millest talle tuleneks kohustus hüvitada eksmatrikuleerimise korral mittetäidetud ainepunktide eest Tallinn Tehnikaülikoolile rahasumma. Muu hulgas on kostja seisukohal, et aine „Õpingukorraldus“ ei selgitanud eelnimetatud rahalist kohustust puudutavaid asjaolusid. Kostja leiab, et näiteks Xxxxpeab ainetele registreerimisele eelnema nõustumine õppeeeskirjadega ning selliselt on kostja hinnangul tagatud ka teadmine hüvitamiskohustuse olemasolust.

Kostja leiab, et säte, mis annab aluse puudolevate ainepunktide eest hüvitist nõuda, on vastuolus hea usu põhimõttega ja sisuliselt pole hüvitise nõudmine põhjendatud ja mõistetav. Kostja leiab, et pole loogiliselt mõistetav, mis vahe on sellel, kas eksmatrikuleerimise avaldus esitatakse enne poolsemestri lõppu või pärast seda. Kostja selgitab, et tema hinnangul ei saa sisulist vahet olla, kui eksmatrikuleerimine toimub paar kuud enne või pärast poolsemestri lõppu. Kohtu põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) Kostja asus 15.08.2014. a korraldusega (tlk 26-46) õppima Xxxx2014/2015. a majandusteaduskonna ärinduse õppekava 1. aasta riigieelarvelisele täiskoormusega õppekohale. b) Kostjal oli kohustus läbida 2014/2015 õppeaasta jooksul 60 ainepunkti eest õppeaineid ning kostja läbis enne eksmatrikuleerimise avalduse esitamist õppeaineid 41 ainepunkti ulatuses (tlk 49-51). c) Kostja on läbinud positiivse tulemusega õppeaine „Õpingukorraldus“ (tlk 49). d) Kostja esitas 27.06.2015 avalduse enda eksmatrikuleerimiseks (tlk 52). e) Kostja eksmatrikuleeriti 30.06.2015 korraldusega (tlk 54). f) Õppeteenustasu majandusteaduskonna bakalaureuseõppes on 45 eurot ühe ainepunkti kohta (tlk 80). g) Kostjale esitati 02.07.2015 arve nr MA1503494 nominaalsest õppemahust puudu jäänud ainepunktide ulatuses summas 855 eurot, mida kostja pole käesoleva hetkeni tasunud. Arve tasumise tähtaeg oli 12.07.2015 (tlk 55). h) 2014/2015. a majandusteaduskonna ärinduse õppekava poolsemestri lõpp oli 28.03.2015. i) xxxx on loovutanud oma nõude Julianus Inkasso OÜ-le 01.03.2016 lepingu nr K170187 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada ülikoolile rahaliselt nende ainepunktide eest, mille võrra täitis kostja õppe nominaalmahtu vähem, st 19 ainepunkti eest (60-41=19). Seoses nõude loovutamisega on Julianus Inkasso OÜ asunud kooskõlas VÕS § 164 lg 2 senise võlausaldaja Xxxx asemele ning tal on võlgnevuse sissenõudmisel kõik senise võlausaldaja õigused.

Ülikooliseadus (ÜKS) § 133 lg 2 p 1 sätestab, et ülikoolil on õigus, juhul kui tegevustoetuse eraldamisel ei ole kokku lepitud teisiti, nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu. (ÜKS) § 133 lg 4 kohaselt ülikooli astuva isiku õppekulude osalise hüvitamise määra ja tingimused kehtestab ülikooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust ning lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kõrgharidustaseme õppe õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ainepunktidele kõrgharidusastmeti. Xxxx nõukogu poolt on 10.02.2013 määrusega nr 3 kinnitatud „Xxxx õppekorralduse eeskiri“, mis sätestab järgmist. Eeskirja § 6 lg 1 kohaselt on nominaalkoormus semestri kohta ehk õppekava kohaselt semestris täitmisele kuuluv õppe maht on 30 EAP-d. Eeskirja § 10 lg 1 p 1 sätestab, et õppimine on tasuta ärinduse ja halduse, õiguse ning sotsiaalteaduste õppekavagruppi kuuluvatel eestikeelsetel õppekavadel vähemalt nominaalkoormusega õppimise korral. Eeskirja § 10 lg 2 kohaselt ärinduse ja halduse, õiguse ning sotsiaalteaduste õppekavagruppi kuuluvatel eestikeelsetel õppekavadel v.a väikeettevõtluse õppekaval täiskoormusega õppivalt üliõpilaselt nõutakse iga semestri lõpus õppekulude hüvitamist nominaalkoormusest puudujäävas mahus. Eeskirja § 10 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õppekulude hüvitamist nõutakse üliõpilaselt ka omal soovil eksmatrikuleerimise korral, kui eksmatrikuleerimise avaldus esitatakse üliõpilase poolt pärast poolsemestri lõppu. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal puudus Tallinna Tehnikaülikooliga võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Käesoleval juhul on võlasuhe, mille kohaselt kostja peab hüvitama õppekulud nominaalkoormusest puudujäävas mahus, tekkinud ülikooliseaduse ja „Xxxxõppekorralduse eeskirja“ alusel. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus, et kostja asus õppima Xxxxning seetõttu kohaldusid kostja suhtes ka Xxxxõppekorralduslikud reeglid, sh „Xxxxõppekorralduse eeskiri“. Õppima asumisega Xxxxriigieelarvelisele õppekohale võttis kostja endale kohustuse täita õppekava ettenähtud korras ja mahus. Kohus on seisukohal, et kohustuste täitmisest ei saa vabaneda viitega teadmatusele seadusest tulenevatest reeglitest. Antud juhul volitab ülikooliseadus § 133 lg 4 ülikooli ise täpsustavalt reguleerima osalise hüvitamise määra ja tingimused. Tallinna Tehnikaülikool on seda teinud „Xxxxõppekorralduse eeskirjaga“ ning ainepunkti maksumus 45 eurot on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18.10.2012 vastu võetud määrusega nr 85 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ainepunktidele“. Kohtu hinnangul pidi kostja olema muu hulgas teadlik seoses õppeaine „Õpingukorraldus“ läbimisega sellest, et tal lasub kohustus hüvitada õppeainete punktide maksumus, mille ulatuses ta õppe nominaalmahtu ei täida. Hageja on selgitanud, et õppeaine „Õpingukorraldus“ on olnud kohustuslik ning selle raames on üliõpilastele selgitatud ka vaidlusalust hüvitamiskohustust. Hageja on esitanud kohtule õppeaine „Õpingukorraldus“ sisukirjelduse, kus on muu hulgas märgitud, et aine raames antakse teave üliõpilase rahaliste kohustuste tekkimisest ja likvideerimisest (tlk 78-79). Kohus leiab, et kostja paljasõnaline väide, et talle pole vastava aine raames hüvitamiskohustust tutvustatud, ei ole tõendatud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei oma kostja kohustuse olemasolu hindamisel tähendust Tartu Ülikooli analoogne regulatsioon, millele kostja on viidanud. Kostja kohustused tulenevad seadusest ja Xxxx asjakohasest regulatsioonist. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud kostja üldsõnaline seisukoht, mille kohaselt on vaidlusalune

hüvitamiskohustus hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus selgitab, et hea usu põhimõttega pole ka vastuolus see, et hüvitamiskohustus on sõltuvuses sellest, millal on esitatud eksmatrikuleerimise avaldus. Kohus leiab, et ülikoolil on õigus sätestada konkreetne tähtaeg vastava avalduse esitamiseks (antud juhul poolsemestri lõpp) ning pärast määratud tähtaega esitatud avalduse puhul tekib hüvitamiskohustus. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ei ole sisulist vahet, kas avaldus on esitatud mõned kuud varem või hiljem ning seetõttu ei saa sõltuda sellest hüvitamiskohustuse olemasolu või puudumine. Kohus selgitab, et VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Antud juhul oli eksmatrikuleerimise avalduse esitamise tähtajaks poolsemestri lõpp, st 28.02.2015, et vabaneda hüvitamiskohustusest. Avaldaja esitas avalduse 27.06.2015, st sisuliselt 3 kuud hiljem. Kohus on seisukohal, et kostjapoolne subjektiivne hinnang temale kohalduvate reeglite ebamõistlikkusest ja vastuolust hea usu põhimõttega, ei muuda vastavaid reegleid automaatselt ebamõistlikeks ja vastuolus olevateks hea usu põhimõttega. Kostja üldsõnaliste ja tõendamata väidete alusel ei ole hüvitamiskohustuse olemasolu ebamõistlikkus või hea usu põhimõttega vastuolu tõendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt pole hüvitamiskohustus oma olemuselt trahv eksmatrikuleerimise eest, kuivõrd hüvitamiskohustus kohaldub olukorras, kus isik pole täitnud nominaalset õppemahtu. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, mille kohaselt ei saa loogiliselt hüvitamiskohustus sõltuda sellest, kas nominaalse õppemahu mittetäitmisel esitab üliõpilane eksmatrikuleerimise avalduse omal algatusel või ülikooli algatusel. Sellisel juhul oleks võimalik üliõpilastel hoiduda hüvitamiskohustusest lihtsalt nii, et ennetatakse ülikooli poolt eksmatrikuleerimist endapoolse vastava avalduse esitamisega. Kõige eelneva juures on oluline see, et hüvitamiskohustuse olemasolu on seaduse ja ülikooli eeskirjade kohaselt sõltuvuses üksnes nominaalse õppemahu täitmisest või mittetäitmisest. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja pole vabanenud õppekulude hüvitamise kohustusest nominaalkoormusest puudujääva mahu osas. Lähtudes VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ja § 113 lg 1 on hagejal õigus nõuda õppekulude hüvitamist nominaalkoormusest puudujäävas mahus ja selle kohustuse täitmise viivitamisel viivist. Hageja nõuab puuduva 19 ainepunkti hüvitamist summas 855 eurot arvestusega, et ühe ainepunkti maksumus on 45 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid seadusjärgses määras summas 69,03 eurot ja alates 15.07.2016 jooksvaid viiviseid TsMS § 367 mõttes samuti seadusjärgses määras. Kostja pole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse summa suurusele ega viiviste suurusele ning arvestusele. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot ning lepingulise esindaja kulud 495,79 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja eelnimetatud asjaolusid pole kinnitanud. Seega tuleb menetluskuludelt käibemaks maha arvata. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud ajakulu ja toimingud on põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Kostja pole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Seega määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 670,79 eurot. Kohus mõistab vastavas summas menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.