Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-42-07 Tartu, 19. aprill 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Brian Reginald McMahoni hagi kohtutäitur Reet Voki, korteriühistu UEXKÜLLI MAJA ja Urmas Paaveli vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse kaitseks. Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-04-588 Brian Reginald McMahoni määruskaebus Hageja Brian Reginald McMahon (s xx. xxxxxxxx xxxx; aadress: postkast xxx, Xxxxxxx xxxx, Austraalia), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter. Kostja korteriühistu UEXKÜLLI MAJA (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann. Kostja Urmas Paavel (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik. Kostja endine kohtutäitur Reet Vokk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando. Kolmas isik kostja poolel kohtutäitur Marek Laanemets. Kolmas isik kostja poolel ERGO Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx). 26. märts 2007. a, kirjalik menetlus
tunnistada TMS § 647 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta selle kohaldamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja Austraalia kodanik, kellele kuulub alates 24. septembrist 1996. a Tallinnas Xxxx xx-xx asuv korter kui vallasasi. Hageja lahkus Eestist 28. juunil 2001. a ja saabus tagasi 28. aprillil 2004. a. Saabudes selgus, et korter on hagejat teavitamata müüdud 30. augustil 2002. a täitemenetluses enampakkumisel. Kostja II avalduse alusel oli kohtutäitur Marek Laanemets algatanud täitemenetluse 20. juunil 2002. a. Vaatamata sellele, et kostjale II oli teada hageja aadress Austraalias, märgiti tema elukohaks täitemenetluse algatamisel Xxxx xx-xx, Tallinn. 28. augustil 2002. a edastas kohtutäitur M. Laanemets täitetoimiku kostjale I, kes müüs korteri 30. augustil 2002. a toimunud enampakkumisel hinnaga 800 000 krooni. Korteri omanikuks on kostja III. Hagejat täitetoimingutest teavitada ei üritatudki. Varasema TMS § 647 kohaselt, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast. Praegusel juhul on enampakkumise olulisi tingimusi rikutud. Varasema TMS §-s 647 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg. Lisaks tuleb varasema TMS § 647 tõlgendada koosmõjus põhiseaduse (PS) § 15 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et nõude esitamisel kehtestatud tähtajad ei oleks sellised, mis muudaksid nõude esitamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Olukorras, kus isik on välisriigi kodanik, ei viibi Eestis ning teda ei teavitata tema suhtes toimuvast menetlusest või vastuvõetud otsustest, on isiku poolt otsuste tähtaegne vaidlustamine objektiivselt takistatud. Selline objektiivne takistus on aga aluseks nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 45 lõike 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaega ennistada, kui see on mööda lastud kaalukatel põhjustel.
seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Sama põhimõtte sätestab ka 1. jaanuaril 2006. a jõustunud TsMS § 67 lõige 1, mille kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Hageja on menetlustähtaja mööda lasknud mõjuvatel põhjustel. Ta on Austraalia kodanik, passi väljavõttest nähtuvalt lahkus ta Eestist 28. juunil 2001. a ja saabus tagasi Eestisse 28. aprillil 2004. a. Täitemenetlusest hagejat ei teavitatud. Tähtaja ennistamata jätmine tooks kaasa hageja jaoks negatiivsed tagajärjed, sest ta ei saaks kaitsta oma õigusi.
sellest, et kohtutäitur hoiaks enampakkumisakti salajas kuni tähtaja lõpuni ning esitaks selle alles siis registrile. Selliselt oleks võetud igasugune teoreetilinegi võimalus enampakkumise kohtulikuks vaidlustamiseks ning ebaseaduslikult võetud omandiõiguse taastamiseks.
kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi." Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et nimetatud sättes viidatud üheaastane tähtaeg oli kehtestatud kohtule enampakkumise hagi menetlemise ajalise piirina. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et varasem täitemenetluse seadustik sätestas enne 19. detsembrit 1994. a kolmeaastase tähtaja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (§ 61), 19. detsembrist 1994. a kuni 1. märtsini 2001. a aga isegi viieaastase tähtaja (§ 647). Nimetatud tähtaegade korral on raske leida mõistlikku põhjendust seadusandja poolt kohtutele nii pika menetlusaja andmiseks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamiseks.
ennistamise määruse peale, siis oleks kolleegiumi arvates tulnud TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel ja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Seda isegi juhul, kui määruskaebustes ei taotletud asja tagasisaatmist maakohtule. Kuigi ringkonnakohus ei ole andnud esimese astme kohtule juhiseid analüüsida hagi aegumise küsimust, on kostjad toimiku materjalide põhjal toetunud hagi aegumisele ning esimese astme kohus peab hagi ja aegumise küsimuse lahendama kohtuotsusega. Riigikohus saadab asja tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.