AXIOMA OÜ hagi Adduco OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2547,68 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Adduco OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AXIOMA OÜ (registrikood 10574179), seaduslik esindaja juhatuse liige OK, volitatud esindaja Tiit Vajak Kostja Adduco OÜ (registrikood 11213839), seaduslik esindaja AB
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 01.07.2016 otsus muutmata ja Adduco OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Adduco OÜ kanda.
3.Seoses kindlaksmääratavate menetluskulude puudumisega ringkonnakohus Adduco OÜ-lt apellatsioonimenetluse kulusid AXIOMA OÜ kasuks välja ei mõista. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1(7)
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AXIOMA OÜ (hageja) esitas 07.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Adduco OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2383,70 eurot ja viivise 809,23 eurot. Nõude täpsustamisel vähendas hageja põhivõlgnevust 2374,54 euroni ning viivist 173,14 euroni.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid AXIOMA OÜ (üürileandja) ja Adduco OÜ (üürnik) 30.03.2010 äriruumi üürilepingu nr 98, mille punkti 2.1 kohaselt üüris kostja Tallinnas Mustamäe tee 18 äriruumid üldpinnaga 19,6 m2 hinnaga 60 kr/m2 (käibemaksuta). Üürnik kohustus tasuma üüri ning kõrvalteenuste eest (lepingu p 3.5).
3.07.10.2013 sõlmisid hageja ja kostja üürilepingule nr 98 lisa, mille kohaselt kostja üüris lisaks äriruumile kaks laoruumi - 38,3 m2 (käibemaksuta hinnaga 4,25 eurot/m2) ja 152,5 m2 (käibemaksuta hinnaga 4,20 eurot/m2). Lisaks üüri tasumisele kohustus kostja üürnikuna jätkuvalt tasuma ka kõrvalkulude eest. Lepingu p 1.2 kohaselt kehtis leping nr 98 tähtajalisena kuni 01.04.2011. Lepingu p 8.1 kohaselt kui üks pool ei teata teisele poolele 1 kuu enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikendamist, pikeneb leping samadel tingimustel järgnevaks 1 aastaks. Kumbki lepingu pool ei teatanud teisele poolele soovist lepingut mitte pikendada, seega pikenes leping 01.04.2012, 01.04.2013, 01.04.2014 ja 01.04.2015 järgmiseks üheks aastaks. Lepingu p 6.3 kohaselt oli lepingu pooltel õigus leping ilma põhjust nimetamata vähemalt kolmekuulise etteteatamisega ennetähtaegselt üles öelda.
4.28.08.2014 sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu nr 128, millega kostja võttis üürile kontori suurusega 38,22 m2 üüriga 6,7 eurot/m2 (käibemaksuta). Nimetatud üürisumma sisaldas ka kommunaalkulusid (lepingu p 3.1). Lepingu p 1.2 kohaselt kehtis leping tähtajalisena kuni 31.07.2017. Lepingu p 6.3 kohaselt oli lepingu pooltel õigus leping ilma põhjust nimetamata vähemalt kolmekuulise etteteatamisega ennetähtaegselt üles öelda.
5.Kostja teatas soovist üürileping ennetähtaegselt üles öelda 20.04.2015, seega lõppesid mõlemad üürilepingud 20.07.2015. Nimetatud kuupäevani oli seega kostja üürnikuna kohustatud tasuma ka üüri.
6.Tulenevalt ülalnimetatud lepingutest esitas hageja kostjale arveid, millised kostja vastuväiteid esitamata ka tasus. Kostja jättis osaliselt tasumata 04.05.2015 arve nr 141888 üüri eest summas 700,30 eurot ja 07.06.2015 arve nr 141929 kõrvalkulude eest summas 38,10 eurot. Lisaks jättis kostja tasumata 15.06.2015 arve nr 141976 üüri eest summas 1091,22 eurot ning 08.07.2015 arve nr 141977 üüri eest summas 554,08 eurot.
7.Hageja täpsustas viivise nõuet oma 02.05.2016 dokumendis ning märkis, et üürilepingu nr 98 punkti 3.8 kohaselt kohustus kostja maksetega viivituses olles tasuma hagejale viivist 0,1 % iga viivitatud päeva eest ning üürilepingu nr 128 punkti 3.7 kohaselt 0,25 % iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist üüriarvete tasumisega viivitamise eest summas 173,14 eurot, viiviste nõudest elektriarvete osas hageja loobus.
2(7)
8.Üürilepingu nr 98 p 3.4 ja üürilepingu nr 128 p 3.3 kohaselt oli üürnik kohustatud üüri tasuma üürileandja arvete alusel jooksva kuu 5. kuupäevaks. Arve väljastas üürileandja jooksva kuu 1. kuupäeval, juhul kui üürileandja hilines arve väljastamisega, pikendas ta vastavalt üürniku maksetähtaega. Arved muutusid sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtaegadel.
9.08.06.2016 toimunud kohtuistungil loobus hageja arvel nr 141929 märgitud lao elektri maksumuse sissenõudmisest summas 7,64 eurot (käibemaksuta). Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlustanud, et poolte vahel sõlmiti Tallinnas Mustamäe tee 18 asuvate äriruumide ja laoruumide kasutamiseks tähtajalised üürilepingud.
11.Kostja vastuväidete kohaselt on nõue esitatud kehtetute lepingute alusel, kuna kostja ütles lepingud üles VÕS § 331 lg 1 alusel e-kirja teel 20.04.2015 seoses üürileandja (hageja) poolsete kohustuste rikkumisega, mis seisnes alusetute elektriarvete esitamises. On arusaamatu, missugustel alustel need arved esitati. Kostja vabastas ruumid 15.05.2015. Hageja esindaja käitus üüritud ruumides viibides ebakorrektselt. Alates lepingu kostjapoolsest ülesütlemisest näitas hageja uutele potentsiaalsetele üürnikele ruume, häirides sellega kostja töötajate toimetusi. Peale kostja ruumidest lahkumist anti need taas üürile kolmandatele isikutele.
12.Kostja võtab omaks, et arve nr 141888 on tasutud osaliselt, st poole kuu eest. Arved nr 141929, 141977, 141976 ja 141978 on alusetud, hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvel. Hageja kõrvalkulude tasumise nõue on kontrollimatu, st kulutatud elektrienergia on kontrollimatu. Kostja ei tunnista hageja viivise nõuet, sest kõrvalnõuete summad olid kontrollimatud. Maakohtu lahend
13.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2374,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 173,14 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 79,8 % ulatuses kostja kanda ja 20,2% ulatuses hageja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 538,65 eurot ja menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Pooled vaidlevad, kas kostja on poolte vahelised lepingud erakorraliselt 20.04.2015 e-kirja teel üles öelnud alates 15.05.2015 või lõppesid lepingud lepingus sätestatud etteteatamise tähtaja möödumisel 20.07.2015 ning kas kostjal on kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid kuni 20.07.2015.
15.Üürilepingust nr 98 nähtuvalt sõlmiti leping tähtajaliselt kuni 01.04.2011 ja see pikeneb automaatselt samadel tingimustel järgnevaks 1 aastaks, kui pooltel pole teineteisele pretensioone ja kui ei teatata teisele poolele 1 kuu enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikendamist. Kuivõrd pooled ei teatanud teineteisele lepingu lõpetamise soovist, siis pikenes üürileping üheaastaste perioodide kaupa kuni 01.04.2016. Üürilepingust nr 128 nähtub, et leping sõlmiti tähtajaliselt kuni 31.07.2017.
16.Kostja e-kirjast (tlk 65) nähtuvalt teatas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemisest alates 15.05.2015 põhjusel, et kommunaaltasude (nt elekter) arvestus on kontrollimatu ning puuduvad üürileandja informatsioon ja selgitused.
17.VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt
3(7)
lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 2 ja 3 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel ning üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei öelnud kostja üürilepingut üles VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Poolte e-kirjavahetusest (lk 58-80) nähtub, et kostja on jätnud osaliselt hageja esitatud arved maksmata põhjusel, et talle ei ole arusaadav elektri arvestus ning olukord, kus väikese lao elektriarvestus on 15 korda suurem kui suure lao arvestus ning ta on küsinud hagejalt selgitusi elektri arvestuse kohta. Hageja 20.01.2015 e-kirjas antud vastustest kostjale nähtub, et hageja on kostjale selgitanud elektri arvestamise korda (lk 58). 31.03.2015 e-kirjast (lk 68) ja hageja seadusliku esindaja selgitustest kohtuistungil (lk 111) nähtub, et kostja kasutuses olev väiksem laoruum on tarbinud elektrit, mis pole läbinud arvestit, kuid selline ühendus oli eelmise üürniku, mitte kostja paigaldatud. Kohtuistungil hageja loobus elektrikulu nõudest summas 7,64 eurot (käibemaksuta). Kostja esile toodud põhjendus ei ole mõjuvaks põhjuseks üürilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ilma ette teatamata VÕS § 313 lg 3 alusel, kuna hageja oli kostja ekirjadele vastanud ja selgitanud elektri arvestamise korda. Elektri arvestamisel võttis hageja arvesse elektriarvesti üldnäitusid ja kostja kasutuses olevate ruumide üldpinda, mis on aktsepteeritav. Sellisele arvestuse põhimõttele ei olnud kostjal kohtuistungil vastuväiteid. Asjaolu, et kostja ei nõustunud erinevate ruumide elektrikulude suurusega, ei anna talle asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes, õigust lepinguid üles öelda ilma kokkulepitud etteteatamise tähtaega järgimata.
19.Vastavalt poolte vahelistele üürilepingute punktidele 6.3 võib üürnik üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 3 kuud. Järelikult hakkas üürilepingute lõpetamise etteteatamistähtaeg kulgema alates 20.04.2015 ja üürilepingud lõppesid 20.07.2015.
20.VÕS § 296 lg 3 sätestab, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Seega ei oma tähendust, et kostja kolis üüritud pinnalt välja enne lepingute lõppemist, mistõttu tuleb tal üüri, tarbitud kommunaalkulusid ja viivist maksete tasumisega viivitamise eest tasuda kuni üürilepingute kehtivuse lõpuni 20.07.2015.
21.Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud igakuiselt tasuma üürileandjale üüri ja kommunaalkulusid. Vastuväited kulude tasumisele esitas kostja seoses sellega, et talle ei ole väidetavalt selgitatud põhimõtet, mille alusel arvestatakse elektrinäite. Eelpool tuvastatu kohaselt on hageja kostjale selgitanud elektri arvestamise põhimõtteid ja kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole vastavas mahus elektrit tarbinud, mistõttu ei anna kostja vastuväited alust arvete mittetasumiseks.
22.19.11.2015 ja 02.05.2016 täpsustatud nõude kohaselt on hageja põhinõude suuruseks 2345,60 eurot, kõrvalkulude võlgnevuse nõude suuruseks 38,10 eurot ja viivise nõude suuruseks 173,14 eurot. Üürivõlgnevuse ja kõrvalkulude arvestus arvetel nr 141888, 141929, 141976 ja 141977 ja 141978 (lk 31-35) põhineb poolte vahelistel üürilepingutel. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et üürileping lõppes 20.06.2015, siis on hageja nõue põhinõude 2345,60 euro osas põhjendatud ja tõendatud üürilepingute ning arvetega. Kostja poolt tarbitud 2015 juuni kommunaalkulude suurus 76,19 eurot on tõendatud Axioma OÜ halduskulude arvega nr 141929 07.06.2015. Antud arvel oleva elektri (ladu) kulust hageja loobus, mistõttu tuleb selles osas käsitleda hageja nõuet TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi vähendatud suuruses, 7,64 euro, millele lisandub käibemaks, kokku 9,16 euro
4(7)
võrra. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud kõrvalnõuete osas osaliselt summas 28,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada põhinõude osas summas 2374,54 eurot.
23.Üürilepingu nr 98 p 3.8 kohaselt oli viivise määraks õigeaegselt tasumata summalt 0,1% iga viivitatud päeva eest ja üürilepingu nr 128 p 3.7 kohaselt 0,25%. Hageja nõuab kostjalt 02.05.2016 esitatud viivise arvestuse kohaselt viivise tasumist kokku 173,14 eurot vastavalt esitatud arvetele ja arvestusele (lk 97-107). Viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 113 lg 1).
24.Hageja esitas kohtule hagi 3192,93 euro väljamõistmiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seoses põhinõude ja viivise nõude vähendamisega välja 2547,68 eurot, seega ligikaudu 79,8% esialgselt esitatud nõudest. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb jätta menetluskulud 79,8 % ulatuses kostja ja 20,2% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele 79,8 % ulatuses summast 675 eurot, s.o 538,65 eurot, millelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
25.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda ja mõista vastustajalt välja apellatsioonikaebuse eest tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
26.Maakohus on pidanud õigeks hageja ühepoolset tõlgendust elektriarvestuse osas. Vastulauses kostja selgitas, et poolte vahel kestis kogu üüriperioodi ajal vaidlus kõrvalnõuete (elektriarvestuse) osas. Hageja esitas kohtule hagiavalduse ebaselgete nõuetega, mida korduvalt menetluse käigus muutis ning lõppkokkuvõttes ka täiendavalt esitatud tõendid ei kinnitanud hageja väidete õigsust.
27.Kostja palus kohustada hagejat esitama äriruumide hilisemad lepingud. Kostjale (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult „hagejale“) teadaolevalt kolisid nimetatud ruumidesse uued üürnikud vahetult peale kostja poolt nende vabastamist. Lisaks leidis kostja esindaja, et õiguspärane oleks esitada kohtule ka dokumendid, mis näitaksid hageja kui üürniku (maakohus on märkinud valesti, et poolte vahel oli üürisuhe, tegelikult oli allüürisuhe) ja üürileandja (hoonete omaniku AS-i Eesti Talleks) vahelist lepingut, mis kinnitaks näiteks elektritarbimise tariife. Nimetatud dokumendid jäid kohtule esitamata.
28.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht kostja poolt allüürilepingu erakorraliselt üles ütlemise osas vastavalt VÕS § 314-319. Lepingu erakorralise ülesütlemise puhul ei ole seadus sätestanud tähtaegu. Maakohus on otsuse punktis 21 ajanud segamini ennetähtaegse lõpetamise ja erakorralise ülesütlemise mõisted.
29.Maakohus on ebaõiglaselt mõistnud välja viivised. Kostja poolt arvete tasumisega viivitamine oli tingitud hageja poolt ebakorrektsete arvete esitamisest ja hageja esindaja (juhatuse liikme Olav Kiviranna) üleolevast käitumisest. Isegi kui kohus oleks leidnud, et hageja kõrvalkulu nõude (elektritarbimise) arvestus on õige, saab selle lugeda kostjale esitatuks viimase hageja poolt kohtule esitatud nõude täpsustamise momendist. Kõrvalnõuete suurus on muutunud ajas (hagiavalduse esitamise momendist).
30.Johtuvalt eeltoodust on menetluskulud samuti ebaõiglaselt hageja kasuks välja mõistetud.
31.Maakohus on ebaõigelt tõlgendanud otsuses viidatud õigusnorme ning ebaõigesti hinnanud kogutud tõendeid. Hageja poolt esitatud tõendid olid ebapiisavad hageja kasuks otsuse tegemiseks.
5(7)
Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja tähtaegselt apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
34.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja esile toodud põhjendus ei ole mõjuvaks põhjuseks üürilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ilma ette teatamata VÕS § 313 lg 3 alusel. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole kostja esile toonud, milliseid tõendeid on maakohus ebaõigesti hinnanud, ei ole apellatsioonkaebuse väited nimetatud osas kontrollitavad.
35.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise kohustuseks on tuua kohtu ette faktiväited ning viidata iga faktiväidet toetavale tõendile (TsMS § 394 lg 2 p 3). Apellatsioonkaebuse väited, millest saab järeldada, et maakohus on jätnud kostja taotlused lahendamata, on põhjendamatu. Kostja ei nõudnud maakohtu menetluses uute üürnikega sõlmitud lepingute esitamist. 21.12.2015 menetlusdokumendi p-s 2.2 (tl 56) väitis kostja, et peale kostja ruumidest lahkumist anti need üürile kolmandatele isikutele. Kostja palus kohtul nõuda selgitusi hagejalt antud fakti osas ja hageja on selgitanud ruumide väljaüürimistega seonduvat 30.03.2016 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 92). Samuti ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et tegemist oli allüürisuhtega ega taotlenud hageja ja AS Eesti Talleks vahelise lepingu esitamist.
36.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ajanud segamini ennetähtaegse lepingu lõpetamise ja erakorralise ülesütlemise mõisted. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal puudus õiguslik alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja on 20.04.2015 hagejale saadetud e-kirjas (tl 74) esitatud avalduses selgelt väljendanud tahet üürileping alates 15.05.2015 lõpetada. Hageja pole hagis tuginenud asjaolule, et tegelikult lahkus kostja ruumidest varem. Seega saab kostja tehtud erakorralist ülesütlemisavaldust tõlgendada selliselt, et see väljendab ka tahet erakorralise ülesütlemise aluste puudumisel öelda leping üles korralisel alusel. Kuna maakohus tuvastas, et pooled on lepingus kokku leppinud kostjate õiguses lõpetada leping kolmekuulist etteteatamistähtaega järgides ja kostja on esitanud viimase tahteavalduse üürilepingu lõpetamiseks 15.05.2015, siis lõppes üürileping 15.08.2015. Maakohtu otsuses märgitud järeldus, mille kohaselt pikenes üürileping kuni 20.07.2015, pole seetõttu täpne. Selline minetus ei anna siiski alust maakohtu otsuse põhjenduste muutmiseks, sest vastavas ulatuses ei ole maakohtu otsust menetlusosalised vaidlustanud ning ringkonnakohus on kaebuse lahendamisel seotud apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1).
37.Vaidlusaluses asjas ei toonud kostja kohtu ette konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille suhtes viivise arvestuse ebaõigsuse küsimus saaks kerkida, mistõttu ei saanud hageja sellistele väidetele vastu vaielda ja maakohus ei pidanud seda tuvastama asuma. Viivise arvestamise ebakorrektsuse väidet sai hageja ümber lükata üksnes siis, kui kostja konkreetsele arvele või veale osundas ja vastava arvestuse esile tõi. Ka apellatsioonkaebuses ei too apellant esile, milline oleks õige viivise summa tema arvestuse kohaselt. Hageja on oma viivisenõuet korrigeerinud ja vähendanud, samuti on esitatud viisiearvestus, millest nähtub konkreetsete arvete sissenõutavaks muutumise aeg,
6(7)
viivitatud päevade arv ja viivise summa (tl 97). Arvestuse kontrollimisel ringkonnakohus matemaatilisi vigu ei täheldanud. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et viivist saab hakata arvestama hageja poolt kohtule esitatud nõude täpsustamise momendist. Kostja heitis maakohtu menetluses muuhulgas hagejale ette, et tema seaduslik esindaja ei lahanud piisavalt elektriarvestuse metoodikat, käitus halvasti kostja ruumides viibides ja lülitas ette teatamata elektri välja. Et elektri arvestuse metoodikat kostjale selgitati, nähtub kostja esitatud 20.01.2015 e-kirjast (tl 58), milles kohaselt on hageja selgitanud kostjale, kuidas elektrit arvestatakse: „Väikse kontori elektrit võtame koridori üldelektri arvestist ja jagame üldpinnaga (ruumide, mis on koridoris ja kelle elekter läheb läbi arvestite, mis asuvad koridoris) ja korrutame vastavalt konkreetsete ruumide pinnaga. Kahjuks ei saa arvutada välja, kes kasutab elektrit rohkem, kes vähem. Elektrikulud arvestame vastavalt kasutatud rendipinnale.“ Samuti on kostjale selgitatud 31.03.2015 e-kirjas (tl 68), miks tema väiksema lao elektri arve on suurem kui suurema lao: „Sinu väiksem laoruum on tarbinud elektrit, mis pole läbinud sinu voolumõõtjaid ka seal all karbikus olev elekter on võõras. Ka lao ees olev prožektor täidab sinu vajadusi, nii, et kõik arved on õiglased ja sinu vingumine põhjendamatu.“ Kirja toon ei ole viisakas ja näitab, et poolte erimeelsused elektriarvestuse osas viisid isikutevahelise konfliktini. 01.04.2015 kostja e-kirjast nähtub, et ta on informeerinud hagejat asjaolust, et väikses laos ei ole elektrit, laomees ei saa tööd teha ning kostjat ei ole võimalikest töödest ette hoiatatud. Kiri tõendab ühekordset elektrikatkestust laos, kuid ei tõenda, et hageja sellelaadset korduvat käitumist. Kui kostjale selline elektriarvestuse metoodika ja üürileandja üleolev suhtumine ei meeldinud, oli tal võimalus leping korraliselt üles öelda. Nimetatud asjaolud ei andnud kostjale õiguslikku alust kohustuste täitmisest keeldumiseks (VÕS § 110 lg 1 või § 111 lg 1 alusel).
38.Maakohus jaotas menetluskulud õigesti vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.
39.Eespool märgitud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
40.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
41.Hageja esindaja on 27.02.2017 ringkonnakohtule teatanud, et tal puuduvad apellatsioonimenetluses menetluskulud. Seoses nimetatuga ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja ei mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.