Muud › Muud hagiasjad

Lk 1 / 4

Määruskaebuse esitamine Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruse jõustumine, täitmine ja kättetoimetamine Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte. Määrus tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida määruse teatavakstegemise viis. Teavitada H.T. omavalitsust.

valimisõiguse äravõtmisest valijate nimekirja pidavat asutust ehk kohalikku

ASJAOLUD

Avalduse sisu Avaldaja H.T. palub määrata ta oma abikaasa H.T. eestkostjaks , sest abikaasa on põdenud korduvaid ajuinfarkte ja on täielikult voodihaige . H.T. pole võimeline iseenda eest hoolitsema ja vajab seetõttu eestkostjat. Kohtuistung Tartu linn, kui eestkosteasutuse esindaja on arvamusel, et H.T. sobib oma isikuomaduste poolest oma abikaasa eestkostjaks. Eestkostetav on korduvate ajuinfarktide tõttu voodihaige, tal esineb parema kehapoole halvatus, mille tagajärjel ei ole H.T. võimeline iseseisvalt toime tulema igapäeva toimingutega(tl. 24) . Kohtunik veendus H.T. ga 13. 03. 2006 tema kodus vesteldes, et eestkostetav on liikumisvõimetu ja vajab toimetulekuks pidevalt kõrvalist abi. Eestkostetava esindaja adv. Hint leiab, et taotlus on põhjendatud ning eestkostetava huvides on talle eestkostja määramine, talt valimisõiguse äravõtmine, sest tulenevalt ekspertiisiarvamusest pole tervenemise väljavaated reaalsed. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele . Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnavalitsus kui eestkosteasutus on avaldanud, et H.T. on oma isiksuslike omaduste poolest sobiv isik olema oma abikaasa eestkostja. Seega on täidetud PerS § 95 lg 3 sätestatud nõue, et eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. H.T. on andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks olemiseks (tl. 8). Lk 2 / 4

Ekspertiisiakt Ekspertiis viidi läbi 28.11. 2005.a SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikus komisjoni poolt koosseisus: arst-õppejõud Kadri Toomla ja Enna Estra . Ekspertiisi teostamisel on kasutatud Tartu Maakohtu toimikumaterjale ning isiklikke vaatlusandmeid(tl. 22-23). Eksperdid on tulnud alljärgnevale järeldusele: Ü.T. ei esine vaimuhaigus ega nõrgamõistuslikkus, temal esineb multiinfarkte vasakukaarne dementsus , mis avaldub selles, et häiritud on mälu, , mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime , sõnavara ja otsustusvõime. Sellest tulenevalt ei suuda ta kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Ü T vajab pidevat järelevalvet ja kõrvalabi teistelt isikutelt. Tulenevalt sellest vajab H.T. paigutamist üldtüüpi hooldekodusse. Uuritava vaimne seisund võimaldab tal anda oma arvamust talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta. Uuritav on võimeline olema kohtuistungil, kuid ei pruugi aru saada kõigest seal toimuvast . SHKS § 19 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel : 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni kolmeks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta kolme aasta kaupa. Hoolekandeasutus teatab isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise ja lõpetamise vajadusest viivitamata isiku elukohajärgsele kohaliku omavalitsusele, millele on lisatud psühhiaatri arvamus isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et kooskõlas ekspertiisiaktiga ja asjast huvitatud isikute seletustega, ka eestkostetava isiku enda käitumisega , samuti toimikus leiduvate materjalidega, on leidnud tuvastamist asjaolud, mis viitavad sellele, et isik vajab eestkostet, ta on samas ohtlik iseendale. H.T. suudab esialgu korraldada eestkostetava pidevat järelevalvet sellises ulatuses, mis on talle vajalik. 13. 03. 2006 toimunud eestkostetava H.T. ärakuulamisel avaldas H.T. , et vajab võimaluse korral lühiajalist puhkust , et korrastada sugulaste hauaplatse ja puhkuse ajaks oleks mõeldav H.T. järelevalve korraldamine läbi eestkosteasutuse . Kohus leiab , et sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus isiku hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale ohtlik. Tegemist on hagita menetlusega ja siinkohal peab kohus vajalikuks perspektiivsusprintsiibist tulenevalt anda juba ette luba paigutada eestkostetav Ü.T. , kui liikumisvõimetu haige, tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks määruse tegemisest alates. TsMS § 467 lg 5 alusel kuulub määrus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud Advokaat Aivar Hint esitas kohtule taotluse õigusabi osutamise eest:

Lk 3 / 4

-

esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 kr. iga poole tunni kohta + KM, s.o kokku 1834,90 krooni.

Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Isikule oli määratud TsMS § 219 lg3 alusel esindaja riigi arvel tasuta õigusabi määramise korras Tartu Maakohtu 14. 02. 2006.a määrusega. Ekspertiisikulu 2100 krooni jätta riigi kanda.

Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.