Võlaõigus › Muud

2-06-204 esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 750,00 (seitsesada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Aktsiaselts Hansapank (edaspidi „hageja“) esitas 06.01.2006.a Harju Maakohtule hagi A.T.i (edaspidi „kostja“) vastu 16 256,06 krooni võlgnevuse ja viivise välja-mõistmiseks Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 13.02.2006.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja nõuda viivist, juhul kui võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitab. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 24.01.2003.a poolte vahel arvelduskrediidi leping nr 03030905-KP, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi 20 000,00 krooni kostja arvelduskontol nr 221018038092 Hansapangas. Arvelduskrediit võimaldas kostjale teha tehinguid, kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 24.01.2004.a. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 20% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu 1.kuupäev. Kostja kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist panga hinnakirja alusel. Krediidisumma kasutamise tähtaja lõppedes kohustus kostja tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol, et tasuda krediidisumma ja teised arvelduskrediidist tulenevad maksed.

2-06-204 Arvelduskrediidi lõpptähtaja saabumisel 24.01.2004.a ei täitnud kostja lepingust tulenevat kohustust tagada kõiki arvelduskrediidist tulenevate varaliste kohustuste kustutamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Hageja teavitas kostjat oma 07.04.2004.a kirjaga võlgnevusest ja nõudis selle tasumist hiljemalt 21.04.2004.a. Arvelduskrediidist tuleneva võlgnevuse tagasimaksmiseks sõlmisid pooled võla ja kontomiinuse refinantseerimiseks laenulepingu nr 04-255447-VV, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 20 529,96 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale igakuiselt intressi 16% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma oma kohustuse mittekohase täitmise korral viivist 0,025% päevas. Hageja saatis kostjale 31.08.2005.a kirja lepingu ülesütlemise kohta, kus teatas, et lõpetab lepingu ühepoolselt, juhul kui kostja ei tasu lepingust tulenevat võlgnevust ja viivist hiljemalt 15.09.2005.a. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Hagi esitamise seisuga on tema võlgnevus hageja ees 16 256,06 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 12 079,36 krooni, intressivõlgnevusest 3608,52 krooni ja viivisest 568,18 krooni. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus ning viivis kokku 16 256,06 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt sama sätte 3.lõikele näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Katrin Saar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.