Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS

29.12.2005.a. esitas hageja maakohtule hagi Suure Töllu Puhkeküla OÜ vastu paludes kohustada kostjat andma hageja pankrotivarasse üle 22 puidust toolide ja laudade komplekti ning immutatud puidust suveterrassi. Hagis kirjeldatud esemete üleandmise võimatuse korral palus hageja kostjalt välja mõista esemete väärtus summas 60 000.- krooni.

2-05-23953 Hageja taotlusel 17.01.2006. määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja hagi rahuldamata jätmise korral /t.l. 13-14/. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud /t.l.17-19, 21/, kuid 01.03.2006 toimunud eelistungil tunnistas hagi /t.l. 26-27/. Samal päeval esitasid pooled kohtule kinnitamiseks 01.03.2006 sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu /t.l. 28/. Kompromissi tingimustest nähtuvalt on pooled kokkuleppinud, et: 1) OÜ Suure Töllu Puhkeküla kohustub viivitamatult peale kohtumääruse, millega kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab tsiviilasja menetluse, jõustumist ning hiljemalt 15.märtsil 2006.a, andma S.P-le üle hagiavalduses nimetatud vara, s.t M kinnistul paiknevad 22 puidust toolide ja laudade komplekti ning immutatud puidust suveterrassi; 2) tsiviilasja menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja asja läbivaatamise kuludest, jäävad OÜ Suure Töllu Puhkeküla kanda. OÜ Suure Töllu Puhkeküla kanda jääb riigilõivust 2000 krooni, ülejäänud kulud kannab hageja. 3) Suure Töllu Puhkeküla OÜ-l pole kohustust vara S.P ostjatele pankrotivara näidata kuni vara äraviimiseni S.P pankrotihalduri poolt. Pankrotihaldur kostja territooriumil pankrotivara ostjatele ei näita. 4) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel, välja arvatud menetluskulude – so riigilõivu osas. Hageja taotlusel 17.01.2006. määrusega vabastas kohus hageja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 57 lg 2 alusel riigilõivu 4000.- krooni tasumisest hagi esitamisel ja hagi rahuldamata jätmise korral. Kompromisslepingu punktis 2 on pooled kokkuleppinud, et tsiviilasja menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja asja läbivaatamise kuludest, jäävad OÜ Suure Töllu Puhkeküla kanda. OÜ Suure Töllu Puhkeküla kanda jääb riigilõivust 2000 krooni, ülejäänud kulud kannab hageja.

2-05-23953 Kohus leiab, et selline kokkulepe on vastuolus kehtiva õigusega. Nimelt sätestab TsMS ja TMS RakS § 3, et enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus leiab, et kuna menetluse lõpetamine toimub seoses poolte sõlmitud kompromissi (kokkuleppe) kinnitamisega, siis kuulub riigilõivu hüvitamise osas riigile kohaldamisele TsMS § 64 lg 4, mille kohaselt riigilõivu, milles tasumisest mõlemad pooled on vabastatud riigituludesse välja ei mõisteta. Tulenevalt TsMS § 62 lg-st 3 jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine vajalik. TsMS § 430 lg 5 ja 6 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

R.Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.