Ärakiri:
Kohtuasja number
2-05-18990
Määruse tegemise aeg ja koht
14.märts 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
N G avaldus N D ile eestkoste määramiseks
Menetlustoiming
Eestkostja määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
10. märts 2006
Menetlusosalised
Avaldaja:
N G (IK xxx, elukoht: xxx)
Eestkosteasutus:
Jõhvi linn (Jõhvi Linnavalitsuse kaudu)
Eestkosteasutuse esindaja:
ÜS (IK xxx)
Puudutatud isik:
N D (IK xxx, elukoht: xxx)
Puudutatud isiku esindaja:
adv Sergei Politšev
Puudutatud isik:
A N (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Avaldus rahuldada. Seada N D ́i (isikukood: xxx) üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 14. märtsini 2009.a ning määrata tema eestkostjaks N G (isikukood: xxx), kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes N D ́i kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. N D ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab N D hääleõiguse.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.
N G esitas kohtule avalduse eestkostja määramiseks tema emale N D ́ile. Avalduse kohaselt ei suuda N D adekvaatselt tunnetada ja mõista tegelikku reaalsust, ta nagu kuuleks hääli, mis annavad talle reaalsusele mittevastavaid nõuandeid ja mis samal ajal solvavad teda. Vastuseks sellele käitub ta agressiivselt kõikide inimeste suhtes ja püüab neid pidevalt solvata. Selline meeltesegadus ja loogikavastane käitumine toovad kahju nii talle kui ka ümbruskonnale. N D on olnud neli korda ravil Ahtme psühhiaatrihaiglas. N. D ei ole suuteline mõistma temale esitatud dokumentide, kviitungite ja arvete sisu. Tema tervislik seisund halveneb pidevalt, sest ta ei pea end haigeks ja temale määratud ravimeid sisse ei võta. Avaldaja palub määrata end N D ́i hooldajaks. Kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna puudusid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. N D ́i suhtes teostati 28.12.2005.a Ahtme Haigla ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
Kohtuistungil avaldaja seletas, et ta soovib olla emale eestkostjaks. Avaldaja seletuste kohaselt soovib ta eestkostetava nimel teha kõiki tehinguid. Eestkosteasutuse esindaja toetas avaldust ja palus määrata N D ́i eestkostjaks avaldaja N G. Puudutatud isiku N D ́i esindaja avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik A N avalduse suhtes vastuväiteid ei esitanud, seletades, et ta on nõus, et avaldaja määratakse nende ema eestkostjaks.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist /tl. 20-21/ nähtub, et N D, olles kroonilises psühhoosis ja omamata kriitikat oma seisundi suhtes, ei ole suuteline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Samuti ei võimalda N D ́i psüühiline seisund tema osavõttu kohtuistungist. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 15.02.2006.a määrusega oli N D ́ile määratud esindajaks advokaat riigi arvel. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Avaldaja, kes on N D ́i tütar, on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta.
Vastavalt TsMS § 524 lg 5 lg 1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kohus on tuvastanud /tl 35/, et N D ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Samuti nähtub ekspertiisi aktist /tl 30-21/, et N D on praktiliselt desorienteeritud situatsioonis, eksperdid isikuga kontakti ei saanud, kuna ta hakkas karjuma, kätega vehkima ja arste korterist välja tõukama. Nimetatud asjaolud annavad alust väita, et N D ́i ära kuulamise tagajärjel võivad tema tervisele tuleneda kahjulikud tagajärjed. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab N D ́ile eestkostjaks N G kuni 14.03.2009.a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamise või pikendamise. N D ́il tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.
Kohtunik /allkiri/: Helgi Vinni
Ärakiri õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.