2-05-13435/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-05-13435 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui hageja soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 30.06.2005.a. esitas AS S(endise nimega AS E) hagi MA`i vastu 11 524,68 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 12.02.2002.a AS`ile E (praeguse ärinimega AS E) taotluse Magnet krediitkaardi väljastamiseks. Taotlus vormistati koos AS E Magnet krediitkaardi kasutamise tingimustega hageja ja kostja kokkuleppel Magnet krediitkaardi lepinguks nr A020003467. Lepingu alusel väljastas hageja kostjale Magnet krediitkaardi intressimääraga 16% aastas. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub lepingu tingimustega. Kostja kasutas hageja võimaldatud krediiti ning kohustus tagastama hagejale krediidi igakuiste maksetena lepingus sätestatud summas ja kuupäevadeks. Hageja arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule krediidi kasutamise eest intressi 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud krediidilimiidi summat igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et maksetega viivitamise korral tasub kostja viivist 0,2 % päevas. Leping lõppes 28.02.2004.a. Lepingu punkti 11.4 kohaselt kohustub kostja tagastama hagejale krediidilimiidi kasutatud osa (laenu), tasuma intressi ja lepingust tulenevad muud summad (kaardi blokeerimise tasu). Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivitusintressi lepingu sõlmimisest kuni 26.12.2003.a määras 7% aastas, alates 27.12.2003.a määras 23% aastas (intress 16% + 7%). Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 11 524,68 krooni (tagastamata laen 8 505,63 krooni, tasumata intress 443,97 krooni ja laenu põhiosa tasumisega viivitamisel arvutatud viivis 2 575,08 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 11 524,68 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja registreeritud elukohas aadressil XXX ei viibi, mida kinnitab Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna 21.11.2005.a kiri. Kostja tegelik elukoht on politseile ja kohtule teadmata ja ta kutsuti kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja korraldavale kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on kohtukutse kätte saanud kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 27 lg 5, kuivõrd kutse on avaldatud kaks korda nädalase vahega. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukuludena

2-05-13435 palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1 050,00 krooni, kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni ja õigusabikulud 576,23 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruses. VÕSrakS § 14 järgi kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Alates 27.12.2003.a jõustunud VÕS § 415 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 524,68 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud