lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-115609/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 09.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-115609/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PLACET GROUP OÜ11198910(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-115609

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi XXXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1654 eurot ja 88 senti

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Placet Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Marek XXXX (Civilis Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post:

XXXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XXXXilt välja Placet Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 900 eurot 92 senti, sissenõudmiskulud kohtueelses menetluses 15 eurot, intress 73 eurot 23 senti ja 25. oktoobri 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 128 eurot 88 senti.
3.Mõista XXXXilt välja Placet Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (900 eurot) alates
26.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
oktoobrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Mõista XXXXilt Placet Group OÜ kasuks välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 100 eurot, kokku 295 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

2-16-115609

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Placet Group OÜ esitas 24. oktoobril 2016 esitatud hagiavalduses nõude XXXXi vastu 900 euro suuruse põhivõlgnevuse, 510 euro suuruse intressi, 44 euro suuruse sissenõudmisega tekkinud kahju ja 128 euro 88 sendi suuruse viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb kostja ja Placet Group OÜ vahel 18. jaanuaril 2014 sõlmitud laenulepingust nr XXXX summa 900 eurot laenamiseks, perioodiga 360 päeva, tähtajaga 13. jaanuar 2015. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 4. veebruaril 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

2(4)

2-16-115609 Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
1.juulini 2015 kehtinud TsÜS § 86 lg-st 4 tulenes, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Poolte sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (900 eurot) krediidi kulukuse määr 149,9% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2014. aasta jaanuaris 36,13% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (149,9%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (36,13%) enam kui 4 korda. Sellest tulenevalt tuleb eeldada, et esinesid TsÜS-s 86 sätestatud lepingu tühisuse alused , sest tegemist oli lepinguga, mis vastas tarbijakrediidilepingu tunnustele ja intress oli heade kommete vastaselt tarbija kahjuks tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt kohalduvad vastavale laenulepingule TsÜS 86 lg-s 4 sätestatud tagajärjed, mistõttu tuleb kostjal kuni poolte poolt kokkulepitud laenu tagastamise tähtajani tasuda intressi seaduses sätestatud määras. Alates ajast, mil laen tuli poolte kokkuleppest tagastada, tuleb arvestada viivist seadusejärgses määras. Asjaolu, et hageja on avalduses märkinud väiksema krediidikulukuse määra, viidates, et lepingus on ekslikult märgitud suurem protsendimäär, ei muuda lepingut selles osas kehtivaks. Kohus jätab hageja intressi nõude rahuldamata hagiavalduses sätestatud ulatuses. Kohus võtab intressiarvestamisel aluseks VÕS § 94. Laenu andmise hetkel 18. jaanuaril 2014 oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud VÕS § 113 lg 1 kohaseks intressimääraks 8,25%, seega kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks (900 x 8,25% x 360 /365) 73 eurot ja 23 senti. Tuginedes eeltoodule mõistab kohus hageja kasuks välja intressi suuruses 73 eurot ja 23 senti. Sissenõudmiskulude nõue Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata 29 euro suuruse võla sissenõudmisega seotud kulude nõudes. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on hagiavaldusest nähtuvalt tasu kostjale saadetud 3 3(4)

2-16-115609 võlateatise eest: 12. märts 2013, 22. aprill 2014 ja 21. mai 2014. 44 eurose võla sissenõudmiskulude aluseks on hageja sissenõudmiskulude hinnakiri. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud hinnakirja teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Kohtu hinnangul ei saa olla meeldetuletuskirjade saatmise põhjendatud kulu ületada 5 eurot iga kirja kohta. Seetõttu rahuldab kohus sissenõudekulu nõude (3x5) 15 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 225 euro ja õigusabikulu 100 euro väljamõistmiseks. Kostjal tuleb hüvitada menetluskuluna kokku 325 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja