Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-14452
Tsiviilasi
EÜ(pankrotis) hagi J.Gvastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja EÜ(pankrotis), esindaja pankrotihaldurid T.S ja E.S
esindajad
Kostja J.G,
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
Välja mõista J.Glt 1004,82 (üks tuhat neli krooni ja 82 senti) krooni EÜ(pankotis) kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista J.Glt 243,4 (kakssada nelikümmend kolm krooni ja 40 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja korraldas elamu Tallinnas haldamist. Hageja sõlmis lepingud elamu varustamiseks soojusenergia ja elektrienergiaga ning elamule hooldusteenuste osutamiseks. Hagejal oli leping AS-iga 31.08.1993- 01.11.1997, AS-iga 20.06.1997 – 01.07.2001 ja AS-iga Svetero 01.01.199701.05.2001. Kü registreeriti 26.10.1998. Kostja kasutuses on korter nr juba 19.03.1997. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal tasumata osutatud teenuste eest arveid 02.12.1998 seisuga summas 1786,15 krooni. Võlgnevus on tekkinud teenuste eest, mida hageja pakkus oktoobris 1998 ning kostja poolt eelnevalt tasumata jäänud maksete eest. Hageja leiab, et kostja on hageja arvelt rikastunud ning TsK § 477 lg 1 järgi tuleb võlasummakostjalt hageja kasuks väljamõista.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostjale on arusaamatu millise perioodi eest on võlgnevus tekkinud, hageja poolt esitatud dokumentidest ei ole näha kostja poolt tasutud summade laekumisi. Kostja on teenuste eest tasunud alates 01.11.1998 KÜ-le ning sellest ajast ei ole hagejal igust nõuda kostjalt maksete tegemist.
Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kuni korteriühistu moodustamiseni tegeles elamu haldamisega hageja. Pooled vaidlevad selle üle, et alates 01.11.1998 on kostjale teenuseid osutanud korteriühistu ning seega ei ole hageja õigustatud nõudam tasumist osutatud teenuste eest kuni detsembrini 1998. Hageja on esitanud nõude tuginendes TsK § 477 lg 1. Seega on asjas oluline välja selgitada, kas hagejal oli õigustatud vaidlsualuseid teenuseid osutama või vahendama ning kas ta neid ka reaalselt osutas või vahendas. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hagejal olid vaidlusalusel perioodil sõlmitud lepingud soojusenergia, vee ja elektrienergia vahendamiseks ning hooldusteenuse osutamiseks. Seega oli hagejal oktoobris 1998 õiguslik alus teenuste osutamiseks. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et kostjale on seisuga 26.11.1998 osutatud ja vahendatud teenuseid summas 1004,82 krooni ning kostja võlgnevus hageja ees on 1786,15 krooni. Kostja on kohtule esitanud tõendid oktoobri kuu arvete tasumise kohta. Vahendatud teenuste eest esitatakse arved tagantjärele seega novembris arvestatakse arve esitamisel oktoobris vahendatud teenuseid ja oktoobris septembris vahendatud teenuseid. Kohtule esitatud arvestusest selgub, et hageja on esitanud kostjale oktoobri kuus osutatud teenuste eest arve ning kostjal tekkis kohustus tasuda see pärast arve saamist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendied selle kohta, et ta oleks tasunud oktoobri kuus osutatud teenuste eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõsita 1004,82 krooni. kostja ei ole vaidlsutanud asjaolu, et ta teenuseid ei saanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millest koosneb kostja väidetav võlgnevus eelmiste perioodide eest, seega jääb hageja nõue selles osas rahuldamata. Kostjalt kuulub TsMS rakendusseaduse § 3 ja TsMS § 162 alusel riigituludesse väljamõsitmisele riigilõiv summas 105 krooni, mille tasumisest hageja oli kohtumäärusega vabastatud ja asja menetlemse kulu 138,40 krooni. Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.