A M ja L M hagi Püssi linna vastu 49 927,70 krooni võlgnevuse nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
16. veebruar 2006
Menetlusosalised
Hageja 1:
A M (IKxxx)
Hageja 2:
L M (IKxxx)
Kostja:
Püssi linn (RK xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte kohtukulu poolte enda kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt on hagejad alates 27. aprillist 1995 korteri aadressiga Püssi omanikud. Püssi linn osutas majas kommunaalteenuseid ning varustas maja soojuse, sooja ja külma veega. Linna ja hageja 1 vahel oli sõlmitud elamu hooldusleping, mille alusel kohustus kostja tegema elamu ehituskonstruktsioonide ja hooneosade remonti, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide tehnohooldust ja remonti, üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused jne) hooldust, sanitaarpuhastust, deratisatsiooni, valgustust ja remonti, majasiseste tehnosüsteemide teenindamist avarii korral, samuti kanalisatsioonitorustike ummistuste likvideerimist ning prügivedu. Juunis 2003 teatasid Püssi linna esindajad, et maja läheb lammutamisele. Püssi linn lõpetas maja varustamise kuuma veega, seejärel küttega ja lõpuks külma veega. Juunis 2005 teatas Püssi linn elamu 1(6)
kasutusloa kehtetuks tunnistamisest. Püssi linna tegevuse tõttu kandsid hagejad kahju järgmiste kulutuste näol: uue korteri ostmine 12 000 müügilepingu notariaalne kinnitamine
gaasipliidi ostmine
gaasiahju ostmine
santehtnika ostmine
remondikulud
akende vahetamine 12 000 transpordikulud
juriidiline abi
kokku 42 000 krooni.
2.Lisaks sellele on hagejad tasunud alusetult kommunaalteenuste eest 7527,70 krooni, mille soovivad saada tagasi.
3.Vastuse täienduses 29. novembrist 2005 teatavad hagejad, et maja lagunemise põhjustas linnavalitsuse töötajate tegevusetus. Hagejate väljakolimine on tingitud maja lagunemisest, kuivõrd hagejad kolisid välja pärast seda, kui oli teada, et maja lammutatakse ning kommunaalteenuste osutamine oli peatatud. Hagejad tasunud alusetult kommunaalteenuste eest 7527,70 krooni, kuivõrd arve esitati teenuste eest , mis olid väidetavalt osutatud pärast hagejate väljakolimist, samuti sisaldas arve makseid remondifondi, mida tegelikult ei kasutatud.
4.Kohtuistungil 16.veebruaril 2006.a.selgitasid hagejad, et jätsid korteri maha seetõttu, et kuulduste järgi pidi maja lammutatama. Kostja seisukohad
5.Kostja teatab oma vastuses, et ei tunnista hagi ning leiab, et nõuded on põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei ole õigusvastaselt käitunud. Kostja tunnistas ehitise kasutusloa kehtetuks ehitusseaduse § 38 alusel, kuna ehitis oli ohtlik. Kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsust vaidlustatud ei ole. Pärast kasutusloa kehtetuks tunnistamist ei viinud ehitise omanikud maja kõlbulikku seisukorda ega lammutanud maja, sest maja oli omanike poolt hüljatud.
6.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Samuti leiab kostja, et väidetav kahju ei saanud tekkida kostja tegevuse tulemusena. Hagejad omandasid uue eluruumi omal soovil enne ehitise kasutusloa kehtetuks tunnistamist ning kostja poolt pakutud asenduseluruumidest hagejad keeldusid.
7.Kostja teatab oma vastuse täienduses 28. detsembrist 2005, et maja lagunemise põhjustas majaelanike tegevusetus. Kommunaalteenuste võlgnevuse 7527,70 krooni väljamõistmiseks esitas kostja hagi hagejate vastu, kuid hagejad tasusid menetluse kestel võlgnevuse. Kohus jättis seetõttu hagi rahuldamata, leides, et kohustus on lõppenud kohase täitmisega.
8.Kohtuistungil 16.veebruaril 2006.a. selgitas kostja, et kommunaalteenuseid osutati 2003 aastal täielikult ja osaliselt veel 2004 aastal. 2005 aastast on maja tühi ja elanikele kompensatsioonid väljamakstud. Linn ei ole lepingut lõpetanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kohus tuvastas, et hagiavalduse kohaselt on hagejad alates 27. aprillist 1995 korteri aadressiga Püssi omanikud (müügileping tl 7-8, abielutunnistus tl 17)) ja kasutasid korterit oma 2(6)
elukohana. Püssi linn osutas majas kommunaalteenuseid ning varustas maja soojuse, sooja ja külma veega. Linna ja hageja 1 vahel oli sõlmitud elamu hooldusleping (tl 15-16), mille alusel kohustus kostja tegema elamu ehituskonstruktsioonide ja hooneosade remonti, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide tehnohooldust ja remonti, üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused jne) hooldust, sanitaarpuhastust, deratisatsiooni, valgustust ja remonti, majasiseste tehnosüsteemide teenindamist avarii korral, samuti kanalisatsioonitorustike ummistuste likvideerimist ning prügivedu. Linn siiamaani lepingut lõpetanud ei ole. Hagejad ostsid 01. detsembril 2003 korteriomandi Kiviõlis , kuhu asusid elama (müügileping tl 10-14) ning mida ühiselt remontisid. Püssi linn otsustas 30. mail 2005 tunnistada kehtetuks elamu Püssi kasutusloa (otsus tl 23). haldamise alused
11.Käesoleval juhul tegutses Püssi linn kuni 31. detsembrini 2002 elamut Püssi hooldades eluruumide erastamise kohustatud subjektina. Alates 01. juulist 2001 kehtiv eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 sätestab, et /---/ elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt /---/. Alates 2003 aastast Püssi linnal EES kohaselt haldamise korraldamise kohustust ei olnud ning haldamise korraldamine sai sellest ajast korteriomanike ülesandeks.
12.Samal ajal oli Püssi linnal sõlmitud ka hooldusleping hagejaga 1. Hoolduslepingu alusel kohustus kostja tegema elamu ehituskonstruktsioonide ja hooneosade remonti, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide tehnohooldust ja remonti, üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused jne) hooldust, sanitaarpuhastust, deratisatsiooni, valgustust ja remonti, majasiseste tehnosüsteemide teenindamist avarii korral, samuti kanalisatsioonitorustike ummistuste likvideerimist ning prügivedu. Hoolduslepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) müügilepingu sätteid §§ 208 jj. Vastavalt VÕS § 208 lg 3 asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu /---/. Hooldusteenuse pakkuja tegutseb müüjana ning teenuse saaja ostjana.
13.Lepingut ei olnud sõlmitud maja varustamiseks soojusenergiaga, sooja ja külma veega ning gaasiga. Neid teenuseid osutas kostja hagejatele kuni 31. detsembrini 2002 EES § 15 alusel, edasi aga lepinguvälises suhtes vastavalt VÕS § 1028 lg 1. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt osutab teenuseid isik, kes ei ole selleks kohustatud, kuid sätte tagajärjeks on, et soojusenergiaga, sooja ja külma veega varustatud isik kohustatud hüvitama saadud teenuste väärtuse. Kahju hüvitamine
14.Hagejad on esitanud kahjuhüvitusnõude kostja vastu tulenevalt lepingu rikkumisest ning omandiõiguse rikkumisest. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist /---/. Vastavalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati /---/ kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
15.Esitatud nõue kuulub läbivaatamisele üldkohtus. Riigivastutuse seaduse (RvS) § 17 lg 1 sätestab avalik-õiguslikes vaidlustes, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Halduskohtul puudub pädevus 3(6)
eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise vaidluses. RvS § 1 lg 3 p 1 sätestab, et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel. Kuivõrd kostja tegutses maja haldamisel võlaõigusseaduse alusel, kuulub hagi läbivaatamisele üldkohtus.
16.Lisaks sellele on hagejad esitanud nõude alusetult makstud 7527,70 krooni tagastamiseks. Tagastamisnõude aluseks on juba viidatud VÕS § 1028 lg 1. Kahju tekkimine
17.Hagejate väitel tekkis neil kahju järgmiste kulutuste näol: uue korteri ostmine 12 000 müügilepingu notariaalne kinnitamine
gaasipliidi ostmine
gaasiahju ostmine
santehtnika ostmine
remondikulud
akende vahetamine 12 000 transpordikulud
juriidiline abi
kokku 42 000 krooni.
18.Hagejad on esitanud tõendeid korteri ostmise kohta (müügileping tl 10-14), millest nähtub, et korteri ostuhind oli 12 000 krooni. Müügilepingu p-st 10 nähtub, et notaritasu oli 731 krooni ning riigilõiv 200 krooni, kokku 931 krooni. Arutech Grupp OÜ arvetelt (tl 53-4) nähtub, et hagejad on tasunud pvc akende eest 9955 krooni. Sularahaarvest (tl 55) nähtub, et hagejad on ostnud suitsutoru koos kohaletoomisega makstes selle eest 265 krooni. Arvestada ei saa sularahaarvet nr 38 (tl 56), sest sellest ei nähtu, mis toote eest arve on välja kirjutatud. Õigusabikulu 1000 krooni (vt arve tl 52) ei kuulu nõutava kahju hulka, vaid see jagatakse vastavalt kohtukuluna vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162. Kokku on hagejad tõendanud kulutuste kandmist 23 151 krooni ulatuses. Õigusvastane käitumine
19.Vastavalt VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise eelduseks on lepingu rikkumine. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamise eelduseks on õigusvastane käitumine.
20.Hageja 1 ja kostja vahel oli sõlmitud hooldusleping. Kui maja pideval tühjenemisel muutus maja hooldamine majanduslikult mõttetuks, olnuks kostjal võimalik hooldusleping lõpetada VÕS § 196 lg 1 alusel. Vastavalt VÕS § 196 lg 1 kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Lisaks oli kostjal võimalus hooldusleping korraliselt üles öelda VÕS § 195 alusel.
21.Kostja hoolduslepingut üles ei öelnud, kuid keeldus ühepoolselt 2004 aastal hoolduslepingu nõuetekohasest täitmisest ning lõpetas täitmise täielikult aastal 2005. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine /---/. Seega on kostja hoolduslepingut rikkunud.
22.Ülejäänud kostjale süüks pandavad tegevused ei kujuta endast õigusvastast käitumist. Vaidlust ei ole selles, et aastatel 2004-2005 lõpetas kostja kõigepealt maja varustamise gaasiga, siis 4(6)
sooja veega, soojusenergia ja külma veega, kuid samas ei olnud kostjal kohustust nimetatud teenuseid osutada ei lepingu ega seaduse alusel.
23.EES § 15 lg 1 alusel pidi kostja maja haldama kuni 31. detsembrini 2002, seejärel vastutasid maja haldamise eest eluruumide omanikud. Gaasi, sooja ja külma vee ning keskküttesoojuse tarbimiseks tulnuks majaelanikel sõlmida leping teenusepakkujaga läbi ühistu või korteriomanike ühisuse. Maja haldamiseks oleksid eluruumide omanikud seega pidanud moodustama ühistu või valima endi seast maja valitseja, kuid seda ei tehtud.
24.Kohalikul omavalitsusel ei ole avalik-õiguslikku kohustust ebamajanduslike tingimustega korteriomanikele gaasi, sooja ja külma vett ning keskküttesoojust tarnida ega sellist tarnimist korraldada. Asja materjalidest nähtub, et Püssi linn korraldas raskes majanduslikus seisus majadest elanike kolimist linnale kuuluvatesse korteritesse majanduslikult toimivates majades. Sellega on Püssi linn täitnud oma kohustusi vähemalt nõutavat hoolsust ületaval määral. Põhjuslik seos
25.Kahju hüvitamise eelduseks on põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
26.Kohus leiab, et hagejatele kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses hoolduslepingu rikkumisega ega muu kostja käitumisega. Korteri müügilepingust nähtub, et hagejad kolisid ära ja ostsid uue elamispinna juba 01. detsembril 2003. Sel ajal oli korter elamiskõlbulik ning Püssi linn täitis nii hoolduslepingut, kui ka varustas maja sooja vee ja keskkütteenergiaga. Kuna hagejad kolisid ära tunduvalt varem, kui kostjale süüks pandav tegevus, ei võinud kolimine olla kostja tegevuse tagajärg.
27.Isegi juhul, kui hagejad oleksid kolinud ära pärast kostjale süüks pandavate tegevuste (lepingu rikkumine) esinemist, ei olnud uue korteri ostmine ja remontimine otseselt kostja tegevuse tagajärg. Püssi linn pakkus kõigile Viru 10 elanikele asenduskortereid Püssis, kuid hagejad keeldusid sellest võimalusest. Seega oli ärakolimine hagejate enda vaba valik, mitte kostja tegevuse tulemus.
28.VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et lisaks eelnevatele põhjustele oleks kahju hüvitamine äärmiselt ebaõiglane, kuna hooldusleping oli sõlmitud hagejaga 1, kuid puuduvad andmed selle kohta, kui paljude teiste elanikega oli hooldusleping sõlmitud. Asjaoludest nähtub, et kuigi kostja võttis hoolduslepinguga kohustuse hooldada tervet maja, ei maksnud hageja 1 mitte terve maja hooldamise eest täielikult, vaid ainult võrdeliselt talle kuuluva mõttelise osa suurusega. Seega oli tegemist äärmiselt ebavõrdse lepinguga. Seejuures ei oleks kostja saanud lepingut niikuinii täita, kui majaelanikud ei suutnud organiseerida maja veevarustust ja keskkütet. Alusetu rikastumise nõue
29.Rahuldamata tuleb jätta nõue alusetult makstud 7527,70 krooni välja mõistmiseks. Hagejate väitel on summa tasutud alusetult, kuna hagi võlgnevuse väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Samas on hagejad jätnud tähelepanuta, et kohus jättis hagi rahuldamata just seetõttu, et hagejad on võla tasunud enne kohtuotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendustest ilmneb, et kohus oleks hagi rahuldanud, kui hagejad ei oleks võlga enne otsuse tegemist ära 5(6)
maksnud. Seega on summa tasutud õigesti TsK § 173 alusel ning võla tasumisega on hagejad võlgnevust täiendavalt tunnistanud.
30.Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel arvestamata asjakohatud tõendid: fotod korterist ning korteriomandi vahetuslepingu (tl 46-51). Menetluskulud
31.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
32.Hagi on esitatud kohtule 28. juunil 2005. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja kohtukulude väljamõistmist palunud ei ole. Hageja kohtukulu tuleb jätta hageja enda kanda.
/allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.