Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.03.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-63233
Tsiviilasi
EJ hagi MA vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MA ja EJ apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kostja apellatsioonkaebuse hind 35 eurot Hageja apellatsioonkaebuse hind 8490.83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja/apellant
XXXXXXXXXX)
EJ
(isikukood
Kostja/apellant/vastustaja MA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Erik Lepikson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise osas jätta otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud maa- ning apellatsioonikohtus hageja kanda.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta hagi rahuldamata; 2) Jätta EJ apellatsioonkaebus rahuldamata; 3) MA apellatsioonkaebus rahuldada; 4) Jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus hageja kanda; 5) Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.12.2014 hagi ja 18.01.2015 hagi täienduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kaotatud kasutuseelise hüvitise 8000 eurot, varalise kahju 5025.83 eurot ja mittevaralise kahju kohtu äranägemise järgi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja on endised elukaaslased, kellest kummalegi kuulus alates 29.06.2006 1⁄4 kinnistust Kesaniidu tee 13 Metsakasti külas Viimsi vallas. Kasutuskorra alusel oli kinnistu jagatud kaheks, mille tulemusena üks elamuosa oli hageja ja kostja kaaskasutuses ning teine kolmandate isikute kasutuses. Hagejale kuulus ka 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist Saha tee 1 Loo alevikus Jõelähtme vallas, millest teine 1⁄2 mõttelist osa kuulus kostja pojale. 06.06.2011 kinkis hageja enda mõttelise osa korteriomandist oma pojale NJ-le.
3.Alates elamu valmimisest kuni 2010.a juunini elas hageja kostjaga perena koos kinnistul asuvas paarismajas. Alates 2011.a aprillist ei saanud talle kuuluvat elamuosa kasutada kostja takistava tegevuse tõttu. Kostja terroriseeris hagejat välja kolima. Hagejal ei olnud võimalik asuda elama ka Saha tee 1 korterisse, kuna seal oli kostja tekitatud võlgnevuse tõttu elekter välja lülitatud ja puudusid elamistingimused.
4.Hageja kandis endale ja lastele eluaseme üürimisega Kolde pst 78-28 Tallinnas perioodil 01.05.2011-01.05.2013 kulutusi summas 4990.83 eurot. Lisaks tekkis hagejale kahju 35 eurot seoses lukuabi teenusega, kuna kostja tegevuse tõttu ei saanud hageja 2011.a aprillis elamusse sisse.
5.Kostja põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi seadusi eirava tegevusega. Samuti vaeva ja valu, mis kulusid erinevate ametnikega suheldes, elades korduvalt läbi kodu kaotamist ja vaimse terrori kannatamist ning saamaks abi antud olukorras.
6.Hageja taganes tsiviilasjas nr 2-13-28807 kinnitatud kompromissi punktist 1.11, kuna kostja ei täitnud kompromissi punkti 1.3 (vaatamata kokkuleppele ei vormistanud enda nimele ümber ühist laenulepingut). Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Väidetav valduse rikkumine on tõendamata. Hageja eemalolek kaasomandist oli tingitud ühisest arusaamast kooselu võimatuse kohta. Hageja avaldas, et ei soovigi seal elada. Lukuabi tšekk tõendab, et keegi tasus 35 eurot, kuid ei tõenda kostja poolt valduse rikkumist.
8.Hageja omas Loo alevikus elamispinda ja teise elamispinna üürimine ei olnud vajalik. Tasumata elektriarve ei oleks takistanud korteris elamist. Hageja üüris korteri välja ja kasutas saadud tulu endale elukoha üürimiseks. Täitmata on eeldused võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1037 sätestatud kasutuseeliste nõudmiseks.
9.Suhte purunemisega kaasneb mõlemale poolele hingeline valu ning seadus ei näe ette võimalust suhte purunemisest tingitud hingevalu hüvitamiseks. Mõlemal poolel on tulnud läbi elada ebamugavusi, kuid see ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna. Hageja väited, et kostja terroriseeris teda ning tekitas hingelisi kannatusi, on paljasõnalised.
10.Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilasjas nr 2-13-28807 sõlmisid pooled kompromissi, mille punktis 1.11 võtsid kohustuse esitada käesolevas asjas taotlus menetluse lõpetamiseks. Kompromissis leppisid pooled kokku, et hageja loobub kõikidest nõuetest kostja vastu ja menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kostja tegi omalt poolt kõik, et saavutada ühise laenulepingu ümbervormistamine kostja nimele, kuid pank ei ole selleks nõusolekut andnud. Esimese astme kohtu otsus
11.18.05.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise 35 eurot. Menetluskulud jäid poolte kanda.
12.Puudub vaidlus, et: 1) hageja ja kostja on endised elukaaslased, kellele kummalegi kuulus alates 29.06.2006 Kesaniidu tee kinnistust 1⁄2 mõttelist osa (t I kd lk 43-44); 2) nende suhted halvenesid 2010.a suvel; 3) hageja kinkis talle kuulunud 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist Saha tee 1 pojale NJ-le; 4) ülejäänud 1⁄2 korteriomandist kuulus kostja pojale (t I kd lk 18-19); 5) pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-13-28807 kompromissi, mille Tallinna Ringkonnakohus 11.06.2015 määrusega kinnitas; 6) kompromissi kohaselt andis hageja temale kuuluva 1⁄4 suuruse kaasomandi osa Kesaniidu kinnistust kostja omandisse ja kostja võttis kohustuse täita kõik hageja laenulepingust tulenevad kohustused laenuandja ees; 7) kompromissi punktis 1.11 kinnitasid pooled, et esitavad 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest taotluse käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamiseks (t I kd lk 125-128).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale korteri üürimisest tekkinud kulutused, kaasomandi osa kasutamise kaotamisest tingitud kasutuseelised ja tekkinud mittevaralise kahju.
14.Kohus märkis seoses tsiviilasjas nr 2-13-28807 sõlmitud kompromissiga, et see on siduv hagejale ja kostjale, kuid ei ole siduv kohtule käesolevas asjas lahendi tegemisel. Vaatamata sellele, et pooled leppisid punktis 1.11 kokku, et esitavad ka käesolevas asjas kompromissi, ei saa see kokkulepe olla praeguses asjas hagi rahuldamata jätmise
aluseks. TsMS §-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Seni kuni kompromissi lõpetav määrus on kehtiv ja jõustunud, on selle täitmine pooltele kohustuslik. Kostjal on õigus selle täitmist nõuda kohtutäituri kaudu, kuid vastava punkti täitmata jätmine ei ole alus jätta käesolevat hagi rahuldamata.
15.Hageja väited selle kohta, et kostja on tõlgendanud ebaõigesti kompromissi punkti 1.3, ei ole õiged. Nimetatud punktist tulenevalt võttis kostja kohustuse täita laenulepingust tulenevad hageja kohustused AS-i SEB Pank ees. Nimetatud punkti alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt, et viimane täidaks kõik laenulepingust tulenevad hageja kohustused panga ees. Samas ei tulnud nimetatud punktist kostjale kohustust ümber vormistada laenuleping enda nimele ning see ei oleks ka õiguslikult võimalik panga kui võlausaldaja nõusolekuta. Nähtuvalt 26.02.2016 vastusest ei ole pank nõus hagejat kui kaaslaenajat laenukohustustest vabastama (t I kd lk 177). Hageja väited, et kostja on teinud kõik selleks, et näidata pangale vähem sissetulekuid ja vara, on tõendamata. Samas pidas kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõikest 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Poolte vahel sõlmitud ja ringkonnakohtu poolt 11.06.2015 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevalt andis hageja talle kuuluva kinnistu osa tasuta üle kostjale. Seega oleks hea usu põhimõttega kooskõlas see, kui kostja teeb jätkuvalt kõik võimaliku selleks, et tema varalise olukorra paranemisel oleks võimalik laenuleping ümber vormistada ning hageja ei peaks enam kinnistu soetamiseks võetud ühise laenulepingu osapooleks olema.
16.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-51-11 punktis 19 selgitanud, et kahju hüvitamist saab VÕS-i järgi nõuda eelkõige kahel alusel: 1) VÕS § 115 lõike 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või 2) kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043 jj alusel. Arvestades kaasomanike vahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub nendevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lõige 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Kaasomanik saab esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lõike 1 alusel. Kahju hüvitamisel tuleb järgida VÕS §-des 127 jj sätestatut. Seega saab kahju hüvitamist nõuda, kui kaasomanik on rikkunud kaasomandist tulenevat kohustust ja teine kaasomanik vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1), kannatanud kaasomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Kuna hageja tugineb kostja rikkumisele, oli hagejal kohustus tõendada, et kostja rikkus kaasomandist tulenevaid kohustusi.
17.Kohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lõigetele 1 ja 2 ning § 72 lõigetele 1 ja 3. Hageja leidis, et kostja terroriseeris oma käitumisega teda välja kolima. Kostja selgituste kohaselt kolis esmalt kostja pärast suhete halvenemist majast välja, kuid jätkas laenu tagasimaksmist nii enda kui hageja eest. Seejärel otsustas hageja 2011.a kevadel ise välja kolida ning kostja kolis majja tagasi ja elab seal senini.
18.Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 2011.a kevadest kuni käesoleva ajani elab kostja Kesaniidu tee kinnistul. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sundis teda sealt välja
kolima. Hageja vastavad väited on hinnangulised ega ole objektiivselt kontrollitavad. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja teavitas korduvalt politseid kostja agressiivsest käitumisest ja väljendusviisist (t I kd lk 23-24, 86-90). Samuti annavad kostja saadetud kirjad (t I kd lk 82-85) aluse väita, et kostja on olnud hageja suhtes agressiivselt meelestatud. Samas ei tõenda nimetatud tõendid kostja poolt kaasomandi valduse rikkumist. Kohus leidis, et olukorras, kus poolte vahel on püsivad erimeelsused ning kumbki ei pea suhete jätkamist võimalikuks, on raskendatud kui mitte võimatu elamine samas majas ning ühe poole välja kolimine on paratamatu. Lisaks nähtub tsiviilasjas nr 2-13-28807 esitatud 20.10.2013 menetlusdokumendist (t I kd lk 65-68), et hageja ei soovinud Kesaniidu tee kinnistut endale.
19.Hageja selgituste kohaselt sõlmis ta üürilepingu Kolde pst 78-28 Tallinnas kasutamiseks ning sellega seotud üüri ja kommunaalkulude kandmisega tekkis kahju. Hageja on lisanud 18.04.2011 üürilepingu (t I kd lk 15-17) ja konto väljavõtted (t I kd lk 25-26). Kostja on üürilepingu usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla ning palunud esitada originaali. Hageja seda ei esitanud. Kohus leidis, et hageja väited üürilepingu sõlmimise, tema elukoha ning täiendava üüripinna vajamise osas on vastuolulised. Ükski tõend ei kinnita selgelt, et hageja Kolde pst 78-28 Tallinnas korteris elas. 17.06.2011 aktidest nähtub, et sotsiaalhoolekande töötaja on kodukülastuse teinud aadressidel Saha tee 1 (t I kd lk 9-10) ja Sütiste tee 12-31 (t I kd lk 11-12). 14.10.2011 aktilt ei selgu, millisel aadressil kodukülastus tehti (t I kd lk 13-14). Samas nähtub 14.10.2011 aktist selgitus, et korterisse olid lisandunud diivanid nii elu- kui magamistuppa. Vastav märkus annab aluse arvata, et kodukülastus pidi toimuma korteris, kus see ka varasemalt oli toimunud. Seega ei saanud see olla tehtud Kolde pst korteris.
20.Hageja on märkinud, et ei saanud elada Loo korteris, kuna seal oli elekter välja lülitatud. Kohus leidis, et hageja väited täiendava üüripinna üürimise vajaduse osas on vastuolulised hageja poolt kostjale saadetud kirjadega. Hageja on 17.06.2011 kirjas palunud kostjal midagi Loole viia, kuna plaanib sinna kodu sisse seada, kui kõik on korras (t I kd lk 108). 19.07.2011 palus hageja tuua lapse mänguasjad Loole (t I kd lk 109). 11.09.2011 avaldas hageja soovi osa asju Loo keldrisse ära panna ning küsis võtmete järgi (t I kd lk 111). 21.09.2011 teatas hageja, et Loo korteris on alates 20.09.2011 üürnik (t I kd lk 112). 06.11.2011 märkis hageja, et üürib Loo korteri uuesti välja ning üüritulust kannab üürikorteri üürisumma kulud (t I kd lk 113). 20.11.2011 selgitas hageja kostjale, et tal on õigus opereerida Loo korteriga, st kas elada seal ise või üürida see välja (t I kd lk 114-116).
21.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et hagejal oli võimalik asuda elama Loo tee korterisse (t I kd lk 19). Hageja selgituste kohaselt kinkis ta oma osa korterist pojale, kuna kartis, et kostja pöörab tagasi kinkelepingu, millega oli 1⁄2 osa korterist kinkinud hagejale. Asjaolu, et Loo korteriga seoses olid tekkinud majandamiskulude võlad (t I kd lk 20-22) ning korterist oli elekter välja lülitatud, ei tähenda, et korter oli elamiskõlbmatu. Elektrivõla tasumise korral oli võimalik elektriühendus taastada. Samuti nähtub hageja kirjadest, et ta soovis sinna elama asuda, seal toimus 17.06.2011 kodukülastus ning hilisemalt üüris hageja korteri välja ja kattis sellega üürikulusid. Seega kattis hageja mingis osas teatud ajaperioodil teise korteri üürimisest tekkinud kulusid üüritulu arvelt ning hagejale ei saanud tekkida kahju hagetavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja kahjunõue
täiendava üüripinna üürimisest tekkinud kulutuste näol põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu.
22.Hageja on lisaks nõudnud kaotatud kasutuseeliste hüvitamist VÕS § 1037 alusel 8000 eurot aja eest, mil tal ei olnud võimalik Kesaniidu tee kinnistul elada. Kohus tuvastas eelnevalt, et tõendatud ei ole kostja poolt kaasomandi valduse rikkumine, mistõttu puuduvad VÕS §-s 1037 sätestatud nõude rahuldamise eeldused. Lisaks märkis kohus, et kostja selgituste kohaselt on ta tasunud kogu aja kinnistuga seotud laenumakseid. Hageja ei ole vastavale väitele vastu vaielnud ega tõendanud, et oleks ise tasunud laenumakseid ajal, mil hageja kinnistut kasutada ei saanud.
23.Hageja palus lisaks seoses lukuabi tellimisega kantud kulude hüvitamist 35 eurot. Kohtu hinnangul on tunnistajana üle kuulatud M-MK ütlustega tõendatud, et 2011.a kevadel ei pääsenud hageja asjadele järele minnes Kesaniidu tee kinnistu uksest sisse, kuna kostja oli selle luku vahetanud (t I kd lk 188). Seda, et kostja vahetas ukse luku ning hageja pidi ukse avamiseks kutsuma lukuabi, tõendab ka OÜ Lukuabi 18.04.2011 arve/kviitung nr 447-4 (t I kd lk 27). Kohus leidis, et ukseluku vahetamisega rikkus kostja kaasomandi valdust, kui hageja soovis Kesaniidu majast asju tooma minna. Hageja kandis majja sisse saamiseks kulutusi, need oli põhjustatud kostja tegevusest, mille eest kostja vastutab, kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos ning kahju kuulub tulenevalt VÕS § 115 lõikest 1, § 127 lõigetest 1, 3 ja 4 ning § 128 lõigetest 1 ja 2 kostja poolt hagejale hüvitamisele. Seega rahuldas kohus vastavas osas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuna 35 eurot.
24.Hageja on esitanud lisaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu äranägemisel. Kohus viitas VÕS § 128 lõikele 5 ja § 134 lõikele 1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-118-13 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja käitumise õigusvastasus tehakse kindlaks kaalumise tulemusena. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud neid asjaolusid ega tõendanud kostja käitumises sellist rikkumist, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Ühise kooselu ja suhte purunemisest tulenevad ebamugavused ning negatiivsed emotsioonid on üldjuhul paratamatud tagajärjed, mida peab isik suhtesse astudes arvestama ning hilisemalt taluma. Sellised läbielamised kaasnevad üldjuhul mõlemale osapoolele. Seaduse eesmärk ei ole pakkuda kaitset sellistest läbielamistest tingitud negatiivsete tagajärgede eest. Mittevaralise kahjuna ei ole käsitletav ka erinevate ametiasutuste ja kohtuasjadega seonduv pinge või ebamugavustunne. Tegemist ei ole VÕS § 128 lõikes 5 sätestatud olukorraga. Lisaks ei ole asjas leidnud tuvastamist ja tõendamist kostjapoolne rikkumine, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist.
25.Samas pidas kohus vajalikuks märkida, et asjas esitatud materjalidest (t I kd lk 23-24, 78, 79-81) nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud politseisse seoses kostja agressiivse käitumisega. Kuigi kriminaalmenetlusi ei algatatud või on need lõpetatud, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et isik pöördub korduvalt politsei poole alusetult. Lähisuhte vägivalla olukorrad on raskesti tõestatavad, kuna üldjuhul puuduvad ka tunnistajad. Kostjapoolset agressiivset suhtumist hagejasse kinnitavad kostja poolt saadetud kirjad (t I kd lk 82-85) ning hageja poja löömine 03.04.2011 (t I kd lk 79). Kohus leidis, et sellisel viisil hagejale hirmutunde tekitamine ei ole aktsepteeritav käitumine ega kuidagi õigustatav. Samas ei pidanud kohus seda
selliseks rikkumiseks, mille eest seadus näeks ette mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse. Eeltoodust tulenevalt jäi hageja vastav nõue rahuldamata.
26.Kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1 jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on kahe osapoole ühisest kooselust kasvanud vaidlusega, millest tuleneva õigusvaidluse riski kannavad mõlemad pooled. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning kostja käitumist hageja suhtes, pidas kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus ja vastus hageja apellatsioonkaebusele
27.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja jäeti menetluskulud poolte kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Kohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata, kuna hageja on menetluse kestel sõlminud kompromissilepingu paralleelses tsiviilasjas, milles loobus täielikult nõuetest kostja vastu. Kui asjas on tõend, milles hageja kinnitab nõuete puudumist kostja vastu, ei saa kohus otsustada, et hagejal ikkagi on nõue kostja vastu. Kohus menetleb hagi ning juhul, kui hageja oma nõuetest loobub (nagu praeguses asjas), ei saa kohus omaalgatuslikult hagi edasi menetleda. Kostja viitab VÕS § 207 lõikele 1, millest tulenevalt on pooltevaheline võlasuhe lõppenud.
29.Eeltoodust tulenevalt on kohus määranud valesti ka menetluskulude jaotuse. Kulud tuleb jätta hageja kanda.
30.Isegi juhul, kui hagi rahuldamine otsuses märgitud osas oleks põhjendatud, on kohus jätnud alusetult menetluskulud poolte kanda. Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-109-08 ja nr 3-2-1-99-01 lähtuvalt tuleks kulude jaotamisel arvestada ka hagi rahuldamise proportsiooni. Hagi rahuldati 0,21% ulatuses. Seega isegi kui hagi osaline rahuldamine on õiguspärane, palub kostja jätta menetluskulud 99,79% ulatuses hageja ja 0,21% ulatuses kostja kanda.
31.Hageja apellatsioonkaebusele vaidleb kostja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus ja vastus kostja apellatsioonkaebusele
32.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja varaline kahju 4990.83 eurot ja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.
33.Hageja ei nõustu otsuse põhjendustes kirjeldatud asjaolude esitamise ja tõendamise kohustuse võrdse arvestamisega mõlema poole suhtes. Kohus juhib tähelepanu hageja väidete tõendamatusele, samas võttes arvesse kostja tõestamata väite hageja lahkumise kohta Kesaniidu kinnistult. Enamusel kostja väidetel puuduvad dokumentaalsed tõestused, samas ei pidanud kohus hageja dokumentaalseid tõendeid piisavateks. Kostja eelistamine ilmneb ka 28.01.2016 istungi protokollist, kui oli arutamisel tunnistajate kutsumine. Kohus selgitas, et kui üürileping on sõlmitud ja leping esitatud, ei ole seda vaja tunnistajaga tõendada. Otsuses leidis kohus aga, et üürimine ja selle vajalikkus on tõestamata. Kohus jättis tähelepanuta Mustamäe LOV kodu külastamise akti, milles on kirjas, et Loo kinnisvara on elamiskõlbmatu ning hageja üürikorter on poolte ühise lapse elukohaks. Lapse elukoht oli märgitud tärniga, kuna
hageja ei saanud kostja vägivaldse käitumise ja vaimse terrori pärast tegelikku elukohta avalikustada. Sütiste tee aadress elukohana oli märgitud, kuna ühine laps oli kooliteed alustamas. Samas arvestas kohus kostja esitatud hageja kirju ja leidis, et hagejal oli juurdepääs Loo kinnisvarale. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et 20.09.2011 algas poolte ühisel lapsel koolitee XXX ning Saha teele kolimine oli muutunud võimatuks. Asjaolu, et hageja koos lastega ei saanud kostja takistava tegevuse tõttu Kesaniidu kinnistut ja Loo korterit kasutada, on tõendatud varasemalt samade poolte vahel toimunud lapse hooldusõiguse vaidluses (tsiviilasi nr 2-1127192) ja üle kontrollitud eestkosteasutuste poolt.
34.Hageja ei nõustu, et kostjapoolne kaasomandi kasutamise takistamine on tõendamata. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma heas usus, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kostja on seda kohustust sihilikult eiranud. Kaasomanikuna on hagejal õigus oma osale nii hoonetest kui maast. Hagejal on õigus siseneda oma kinnistule ja hoonetesse Kesaniidu teel ja Saha teel. Kostja eiras seda seadusest tulenevat kohustust mõlema kinnistu osa suhtes.
35.Kompromissi punktis 1.3 lepiti kokku, et kostja võtab endale kohustuse täita kõik laenulepingust tulenevad hageja kohustused AS-i SEB Pank ees. Kompromissi sõlmimisele järgnevalt konsulteeris hageja juriidiliste teadmistega isikuga, kes juhtis tähelepanu võimalikule punkti 1.3 pahatahtlikule tõlgendamisele. Seetõttu ei teinud hageja koheselt hagist loobumise avaldust, vaid ootas kompromissi tegelikku jõustumist ja selle täitmisel kostja poolt oleks loobunud antud hagist. 09.06.2015 ringkonnakohtu istungil kinnitas esindaja kostja pöördumist panga poole laenulepingu ümbervormistamiseks viisil, et hageja vabastataks laenulepingu kõikidest kohustustest. Hilisemad kostja esindaja vastused väidavad, et selline asi ei olnud arutlusel ning et hageja on asjast valesti aru saanud. Sama kinnitab asjas nr 2-13-28807 esitatud 22.01.2015 dokumendis kostja pakutud kompromissi punkt 13.1. Hagejal oli istungil kaasas kaks tunnistajat, kes saavad kinnitada istungil arutatut. Kostja ei taha kokkulepitut täita, vaid hakkab kokkuleppe punkte advokaadi abil tõlgendama endale kasulikul viisil. 15.02.2016 sai hageja pangast lepingujärgse võlateate.
36.Hageja ei nõustu sellega, et Loo korteris oli võimalik elada. Elektrit ei saanud tagasi lülitada, kuna hagejal üksikemana kahe lapsega ei olnud võimalik võlgnevust likvideerida. Hageja ei nõustu, et sai Loo korteri üürimisest tulu, kuna kostja läks ja ajas üürnikud kahe nädalaga korterist välja. Hageja kirja peale kostja ei reageerinud ning Loo kinnisvara jäi tühjana kostja tellitud valveteenuse alla, mille tulemusena puudus hagejal sellele juurdepääs. Hiljem üüris kostja Loo korteri välja oma firma Kvaliteetkliima müügimehele.
37.Hageja ei nõustu kohtuga mittevaralise kahju hüvitamata jätmise kohta. Kostja rikkus kaasomaniku õigust kodu puutumatusele, põhjustades sellega hagejale ning lastele suuri sügavaid hingelisi läbielamisi ja lähisuhte vägivallast tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Samuti ähvardas kostja hagejat protsessi käigus ähvardavate sõnumite ja kirjadega, „kasti löömisega“ ning hagejal oli tõsine hirm enda ja laste elude pärast.
38.Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
39.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, tuleb resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jäävad hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
40.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus pidi asja lahendamisel võtma muude tõendite hulgas arvesse ka samade poolte vahel tsiviilasjas nr 2-13-28807 kohtu poolt kinnitatud kompromissilepingus kokkulepitu. Jõustunud kohtumäärusega (t I kd lk 125-129) 11.06.2015 kinnitatud kompromissi punktis 1.12 kinnitasid pooled, et neil puuduvad üksteise vastu mistahes nõuded ja/või pretensioonid, v.a kinnitatud kompromissilepingust tulenevad nõuded. Samuti loobusid pooled mistahes nõuetest ja pretensioonidest üksteise vastu, v.a kinnitatud kompromissilepingust tulenevad nõuded ja/või pretensioonid. Sama kompromisslepingu punktis 1.11 kinnitasid pooled, et esitavad 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitavad kohtumääruse jõustumisest taotluse käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks kompromissi korras selliselt, et EJ loobub kõikidest MA vastu esitatud nõuetest ja mõlema menetluskulud jäävad nende endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et esmalt loobus hageja kompromissilepingu alusel vaid ühest nõudest (kasutuseeliste 8000 eurot hüvitamisest; t I kd lk 119-120), kuid kohtuistungil võttis ka selle taotluse tagasi (28.01.2016 kohtuistungi protokoll, t I kd lk 163). Ülejäänud osas hagist loobumisest keeldus, kuna leidis, et kompromissilepingu sõnastus ei vasta tema tahtele (t I kd lk 135-136). Hilisemalt asus hageja väitma, et võttis kokkuleppe punkti 1.11 tagasi, kuna kostja ei täida punkti 1.3.
41.Kolleegium on seisukohal, et hagejal puudus õigus taganeda kohtulikust kompromissist ning kompromissi punkti 1.11 täitmata jätmisel ei käitunud hageja heas usus TsÜS § 138 lõike 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-20-15 (punktides 910) selgitanud, et vastavalt TsMS § 430 lõike 8 teisele lausele saab kohtulikku kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissil on jõustunud kohtulahendi jõud, mis on pooltele täitmiseks kohustuslik (TsMS § 463 lõige 2, § 457 lõige 1, § 432 teine lause).
42.Käesolevas asjas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2015 määrusega tõendatud, et hageja kinnitas kompromissilepingus temal mistahes nõuete ja/või pretensioonide puudumist, samuti nõuetest ja/või pretensioonidest loobumist kostja vastu, v.a nõuded/pretensioonid, millised tulenevad kompromissilepingust. Selline kinnitus on kooskõlas VÕS §-s 578 sätestatud kompromissilepingu mõistega, mille kohaselt on tegemist lepinguga õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmiseks vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (lõige 1) ning mille puhul eeldatakse, et selle tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (lõige 2). Kuna hageja on jõustunud kohtulahendiga kinnitanud temal mistahes muude kui kompromissilepingust tulenevate nõuete/pretensioonide puudumist kostja vastu, tuleb jätta hagi käesolevas
kohtuasjas rahuldamata hagejal nõuete puudumise alusel kostja vastu. Sel alusel hagi rahuldamata jätmisel ei analüüsi ringkonnakohus poolte sisulisi väiteid/vastuväiteid ega tõendeid. Hagejal võib olla kahju hüvitamise nõue kostja kui kompromissilepingut rikkunud isiku vastu VÕS § 115 alusel, kuid selle täpsem analüüs väljub käesoleva tsiviilasja piiridest.
43.Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jäävad TsMS § 162 lõike 1 ja § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus TsMS § 174 lõike 4 alusel § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.