Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-63233
Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 16 525,83 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) esindajad Kostja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, 10118 Tallinn, epost [email protected]) 29.03.2016
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja Xxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xxxxlt kahjuhüvitis xxxx (xxxx) eurot Xxxx kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
3.Hageja palub vastavalt hagile ja 18.01.2015 täiendusele mõista kostjalt välja kaotatud kasutuseeliste hüvitis summas 8 000 eurot, varaline kahju summas 5 025,83 eurot, mittevaraline kahju kohtu äranägemise järgi ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 127 lg 6, § 1037, § 1043, § 1045. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendus
7.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
8.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja esindaja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele järgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
10.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja on endised elukaaslased, kellele kummalegi kuulus alates 29.06.2006 1⁄4 kinnistust aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) (tl 43-44). Kasutuskorra alusel oli kinnistu jagatud kaheks, mille tulemusena üks elamuosa oli hageja ja kostja kasutuses ning teine kolmandate isikute kasutuses. Pooled ei vaidle selle üle, et nende suhted halvenesid 2010.a suvel. 06.06.2011 kinkelepinguga kinkis hageja 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxxx oma pojale Xxxx. Ülejäänud 1⁄2 korteriomandist kuulus kostja pojale (tl 18-19). Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid tsiviilasjas 2-13-28807 kompromissi, mille Tallinna Ringkonnakohus 11.06.2015 määrusega kinnitas. Nimetatud kompromissi kohaselt andis hageja temale kuuluva 1⁄4 suuruse kaasomandi osa Xxxxst. Kompromissi punktiga 1.3 võttis kostja endale kohustuse täita kõik hageja kohustused AS-i SEB Pank ees, mis tulenesid hageja, kostja ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr L060014992. Kompromissi punktis 1.11 kinnitasid hageja ja kostja, et nad esitavad 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest taotluse tsiviilasja nr 2-14-63233 menetluse lõpetamiseks (tl 125-128).
11.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama täiendava korteri üürimisest tekkinud kulutused, kaasomandi osa kasutamise kaotamisest tingitud kasutuseelised ja hagejale väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju.
12.Kohus märgib esmalt seoses tsiviilasjas 2-13-28807 sõlmitud kompromissiga järgmist. Kohus leiab, et nimetatud tsiviilasjas sõlmitud kompromiss on siduv hagejale ja kostjale, kuid ei ole siduv kohtule käesolevas asjas lahendi tegemisel. Vaatamata sellele, et pooled leppisid kompromissi punktis 1.11 kokku, et esitavad käesolevas asjas kompromissi, milles hageja
2-14-63233 loobub nõuetest ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (tl 125-128), ei saa see kompromissi punkt olla käesolevas asjas hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus märgib, et TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Seni kuni kompromissi lõpetav määrus on kehtiv ja jõustunud, on selle täitmine pooltele kohustuslik. Kostjal on õigus selle täitmist nõuda kohtutäituri kaudu, kuid vastava punkti täitmata jätmine ei ole alus jätta käesolevat hagi rahuldamata.
13.Kohus märgib, et hageja väited selles osas, et kostja on ebaõigesti tõlgendanud kompromissi punkti 1.3 ei ole kohtu hinnangul õiged. Nimetatud punktist tulenevalt võttis kostja kohustuse täita laenulepingust nr L060014992 tulenevad hageja kohustused AS-i SEB Pank ees. Nimetatud punkti alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt, et kostja täidaks kõik laenulepingust tulenevad hageja kohustused panga ees. Nimetatud punktist ei tulnud kostjale kohustust ümber vormistada laenulepingut kostja nimele ning see ei oleks ka õiguslikult võimalik ilma panga kui võlausaldaja nõusolekuta. Nähtuvalt kostja poolt esitatud panga 26.02.2016 vastustest, ei ole pank nõus hagejat kui kaaslaenajat laenukohustustest vabastama (tl 177). Hageja väited selles osas, et kostja on teinud kõik selleks, et näidata pangale vähem sisstulekuid ja vara, on spekulatiivsed ja tõendamata. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-st 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Poolte vahel sõlmitud ja ringkonnakohtu poolt 11.06.2015 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevalt andis hageja talle kuuluva Xxxx osa tasuta üle kostjale. Seega oleks hea usu põhimõttega kooskõlas see, kui kostja teeb jätkuvalt kõik võimaliku selleks, et tema varalise olukorra parandamisel oleks võimalik laenuleping ümber vormistada ning hageja ei peaks enam kinnistu soetamiseks võetud ühise laenulepingu osapooleks olema. Arvestada tuleb seejuures, et laenulepingu ümber vormistamiseks on vajalik panga nõusolek.
14.Hageja palub kostjalt ühe nõudena välja mõista aadressil Kolde pst 78-28, Tallinn asuva korteri üürimisest tekkinud kulud. Hageja tugineb oma varalise kahju hüvitamise nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud hageja kui kaasomaniku õigust kasutada elamispinnana Xxxxt. Hageja pidi seetõttu üürima korteri aadressil Kolde pst 78-28, Tallinn ning hagejale on tulenevalt üüri ja majandamiskulude tasumisest tekkinud perioodil 01.05.2011-01.05.2013 kahju summas 4 990,83 eurot (tl 25-26).
15.Riigikohus on 15.06.2011 otsuse 3-2-1-51-11 punktis 19 selgitanud, et kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse järgi nõuda eelkõige kahel alusel: VÕS § 115 lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043 jj alusel. Arvestades kaasomanikevahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kolleegiumi arvates kaasomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel.
16.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamisel tuleb järgida VÕS § 127 jj sätestatut. Seega saab kahju hüvitamist nõuda, kui kaasomanik on rikkunud kaasomandist tulenevat kohustust (VÕS § 115 lg 1), teine kaasomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), kannatanud kaasomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on
2-14-63233 põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus märgib, et kuna hageja tugineb kostja rikkumisele, oli hageja kohustus tõendada, et kostja rikkus kaasomandist tulenevaid kohustusi.
17.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Lg 3 kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
18.Hageja leiab, et kostja terroriseeris oma käitumisega hageja Xxxxlt välja. Kostja selgituste kohaselt kolis kostja pärast suhete halvenemist majast välja, kuna jätkuvate erimeelsuste tõttu ei olnud pooltel võimalik ühes maja elada. Kostja märgib, et jätkas laenu tagasimaksmist nii enda kui hageja eest. Kostja selgituste kohaselt otsustas hageja 2011.a kevadel ise majast välja kolida oma uue elukaaslase juurde ning kuna oli ilmne, et hageja seal enam elada ei soovinud, siis kolis kostja 2011.a kevadel majja tagasi ja elab seal senini.
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 2011.a kevadest kuni käesoleva ajani elab kostja Kesaniidu tee kinnistul. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sundis hageja Kesaniidu tee kinnistult välja kolima. Hageja vastavad väited kostja poolse terroriseerimise kohta on hinnangulised ega ole objektiivselt kontrollitavad. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on korduvalt teavitanud politseid seoses kostja agressiivse käitumise ja väljendusviisiga (tl 23-24, tl 86-90). Samuti annavad kostja poolt saadetud kirjad (tl 82-85) aluse väita, et kostja on olnud hageja suhtes agressiivselt meelestatud. Samas ei tõenda hageja poolt esitatud eelnevalt nimetatud tõendid kostja poolt kaasomandi valduse rikkumist. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte vahel on püsivad erimeelsused ning pooled ei pea suhte jätkamist võimalikuks, on raskendatud kui mitte võimatu elamine samas majas ning ühe poole välja kolimine on paratamatu tulem suhte purunemisel. Lisaks nähtub tsiviilasjas 2-13-28807 esitatud 20.10.2013 menetlusdokumendist (tl 65-68), et hageja ei soovinud Kesaniidu tee kinnistut endale.
20.Hageja selgituste kohaselt sõlmis ta üürilepingu Kolde pst 78-28, Tallinn eluruumi üürimiseks ning sellega seotud üüri ja kommunaalkulude kandmisega tekkis hagejale kahju. Hageja on lisanud 18.04.2011 sõlmitud eluruumi üürilepingu (tl 15-17) ja konto väljavõtted (tl 25-26). Kostja on üürilepingu usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla ning palunud hagejal esitada üürilepingu originaal. Hageja ei ole lepingust originaali esitanud. Kohus leiab, et hageja väited üürilepingu sõlmimise, tema elukoha ning täiendava üüripinna vajamise osas on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei kinnita ükski tõend selgelt, et hageja tegelikkuses Kolde pst 78-28, Tallinn korteris elas. Hagile lisatud 17.06.2011 kodukülastuse aktidest nähtub, et sotsiaalhoolekande töötaja on kodukülastuse teinud aadressidel Saha tee 1, Loo (tl 9-10) ning aadressile Sütiste tee 12-31, Tallinn (tl 11-12). 14.10.2011 kodukülastuse aktilt ei selgu, millisel aadressil on vastav kodukülastus tehtud (tl 13-14). Samas nähtub 14.10.2011 aktist selgitus, et korterisse oli lisandunud diivanid nii elu- kui magamistuppa. Vastav märkus annab aluse arvata, et kodukülastus pidi toimuma korteris, kus see varasemalt oli toimunud, kuna esitatud oli võrdlus eelneva olukorraga. Seega ei saanud vastav kodukülastus olla Kolde pst 78-28, Tallinn korteris.
21.Hageja on märkinud, et ta ei saanud elada Saha tee 1, Loo korteris, kuna seal oli elekter välja lülitatud. Kohus leiab, et hageja väited täiendava üüripinna üürimise vajaduse osas on vastuolulised hageja poolt kostjale saadetud kirjadega. Hageja on 17.06.2011 saadetud kirjas palunud kostjal midagi Loole viia, kuna hageja plaanib sinna kodu sisse seada kui kõik on korras (tl 108). 19.07.2011 kirjas palub hageja tuua lapse mänguasjad Loole (tl 109). 11.09.2011 kirjas avaldab hageja soovi osa asju Loo keldrisse ära panna ning küsib võtmete järgi (tl 111). 21.09.2011 kirjas teatab hageja, et Loo korteris on alates 20.09.2011 üürnik (tl 112). 06.11.2011
2-14-63233 saadetud kirjas märgib hageja, et üürib Loo korteri uuesti välja ning üüritulust kannab hageja üürikorteri üürisumma kulud (tl 113). Hageja 20.11.2011 kirjas selgitab hageja kostjale, et tal on õigus opereerida Loo korteriga, st kas elada seal ise või üürida see välja (tl 114-116).
22.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et hagejal oli võimalik elama asuda Loo tee 1, Saha korterisse, mis kuulus kuni 20.06.2011 hagejale 1⁄2 osas ning alates 21.06.2011 1⁄2 osas hageja pojale (tl 19). Hageja selgituste kohaselt kinkis ta korteri osaluse oma pojale, kuna kartis, et kostja pöörab tagasi kinkelepingu, millega kostja Loo korteri 1⁄2 osas hagejale kinkis. Asjaolu, et Loo korteriga seoses olid tekkinud majandamiskulude võlad (tl 20-22) ning korterist oli elekter välja lülitatud, ei tähenda, et korter oli elamiskõlbmatu. Elektrivõla tasumise korral oli võimalik elektriühendus taastada. Samuti nähtub eelnevalt nimetatud hageja kirjadest, et hageja soovis sinna elama asuda, seal toimus 17.06.2011 kodukülastus ning hilisemalt üüris hageja korteri välja ja kattis sellega üürikulusid. Seega kattis hageja mingis osas teatud ajaperioodil teise korteri üürimisest tekkinud kulusid üüritulu arvelt ning hagejale ei saanud tekkida kahju ulatuses, millise hageja on hagis avaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja kahjunõue täiendava üüripinna üürimisest tekkinud kulutuste näol põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu.
23.Hageja on lisaks nõudnud kaotatud kasutuseeliste hüvitamist VÕS § 1037 aluse summas 8 000 eurot aja eest, mil tal ei olnud võimalik Kesaniidu tee kinnistul elada. VÕS § 1037 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohus tuvastas eelnevalt, et tõendatud ei ole kostja poolt kaasomandi valduse rikkumine, mistõttu puuduvad VÕS §-s 1037 sätestatud nõude rahuldamise eeldused. Lisaks märgib kohus, et kostja selgituste kohaselt on kostja tasunud kogu aja jooksul kinnistuga seotud laenumakseid. Hageja ei ole vastavale väitele vastu vaielnud, ega tõendanud, et hageja oleks tasunud laenumakseid ajal, mil hageja kinnistut kasutada ei saanud.
24.Hageja palub lisaks seoses lukuabi tellimisega kantud kulude hüvitamist summas xxxx eurot. Kohtu hinnangul on tunnistajana üle kuulatud Moonika-Margit Kaldmaa ütlustega tõendatud, et 2011.a kevadel ei pääsenud hageja asjadele järele minnes poolte kaasomandisse kuulunud Kesaniidu tee kinnistu uksest sisse, kuna kostja oli selle luku vahetanud (tl 188). Seda, et kostja vahetas ukse luku ning hageja pidi ukse avamiseks kutsuma lukuabi, tõendab lisaks OÜ Lukuabi 18.04.2011 arve/kviitung nr 447-4 summas xxxx eurot, millel on märge „Kesaniidu tee 13-1, luku avamine“ (tl 27). Kohus leiab, et ukseluku vahetamisega rikkus kostja kaasomandi valdust, kui hageja soovis Kesaniidu majast asju tooma minna. Hageja kandis majja sisse saamiseks kulutusi, need oli põhjustatud kostja tegevusest, mille eest kostja vastutab, kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seoses ning kahju kuulub tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1, § 127 lg-st 1, 3 ja 4 ning § 128 lg-st 1 ja 2 kostja poolt hagejale hüvitamisele. Seega rahuldab kohus vastavas osas hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuna xxxx eurot.
25.Hageja on esitanud lisaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtu äranägemisel. Hageja märgib, kostja on põhjustanud hagejale mittevaralise kahjuna hingelist valu ja kannatusi oma seadusi eirava tegevusega, samuti vaeva ja valu, mis kulusid erinevate ametiasutuste ametnikega suheldes, elades korduvalt läbi kodu kaotamise situatsiooni, vaimse terrori kannatamist ja saamaks abi antud olukorras. Kostja leiab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna suhte purunemisest tekib ebamugavusi mõlemale osapoolele ning seadus ei näe sellest tulenevate üleelamiste puhuks ette mittevaralise kahju hüvitamise võimalust.
26.VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud
2-14-63233 mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Riigikohus on 26.06.2013 otsuse 3-2-1-18-13 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja käitumise õigusvastasus tehakse kindlaks kaalumise tulemusena.
27.Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud neid asjaolusid ega tõendanud kostja käitumises sellist rikkumist, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus leiab, et ühise kooselu ja suhte purunemisest tulenevad ebamugavused ning negatiivsed emotsioonid on üldjuhul paratamatud tagajärjed, mida peab isik suhtesse astudes arvestama ning hilisemalt taluma. Sellised läbielamised kaasnevad üldjuhul mõlemale osapoolele. Seaduse eesmärk ei ole pakkuda kaitset sellistest läbielamistest tingitud negatiivsete tagajärgede eest. Kohus märgib, et mittevaralise kahjuna ei ole käsitletav ka erinevate ametiasutuste ja kohtuasjadega seonduv pinge või ebamugavustunne. Tegemist ei ole VÕS § 128 lg-s 5 sätestatud mittevaralise kahju olukorraga. Lisaks ei ole asjas leidnud tuvastamist ja tõendamist kostja poolne rikkumine, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist.
28.Samas peab kohus vajalikuks märkida, et asjas esitatud materjalidest (tl 23-24, tl 78, tl 7981) nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud politsei poole seoses kostja agressiivse käitumisega. Kuigi kriminaalmenetlusi ei ole algatatud või on need lõpetatud, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et isik pöördub korduvalt politsei poole alusetult. Lähisuhte vägivalla olukorrad on raskesti tõestatavad, kuna üldjuhul puuduvad ka tunnistajad. Kostja poolset agressiivset suhtumist hageja suhtes kinnitavad kostja poolt hagejale saadetud kirjad (tl 82-85) ning hageja poja löömine 03.04.2011 (tl 79). Kohus leiab, et sellisel viisil hagejale hirmu tunde tekitamine ei ole aktsepteeritav käitumine ning ei ole kuidagi õigustatav. Samas ei pea kohus seda selliseks rikkumiseks, mille eest seadus näeks ette mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja ja hageja menetluskulud nende endi kanda. Kohus leiab, et tegemist on kahe osapoole ühisest kooselust kasvanud vaidlusega, millest tuleneva õigusvaidluse riski kannavad mõlemad pooled. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning kostja käitumist hageja suhtes, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.