Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

vastuvõtmist hinnapakkumisi puitpõranda taastamise ja/või väljavahetamise kohta. Kindlustusandja saatis kindlustusvõtjale 28.01.2005.a. teate kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta s.o 5 kuud hiljem, kui kindlustusvõtja teatas kindlustusandjale tema vastu esitatud nõudest. Kindlustusandja tugineb hüvitise maksmisest keeldumisel asjaolule, et kahju on tekitatud kindlustusvõtjaga lepingulises suhtes olevale osapoolele, mitte kolmandale isikule. See väide ei vasta tõele kuna Kyyrix OÜ ja Anovela Kinnisvara OÜ vahel oli sõlmitud käsundusleping puhastusteenuse osutamiseks, seega eksisteeris lepinguline suhe Kyyrix OÜ ja Anovela Kinnisvara OÜ vahel. Kahjunõude Kyyrix OÜ vastu on aga esitanud kolmas isik (Külli Uibo), kellele on Kyyrix OÜ tegevuse tulemusena tekitatud materiaalne kahju. Seega kindlustusvõtja lepingupartner ei ole otsene kahju saaja, vaid kahju on tekitatud lepinguvälisele isikule, kes on esitanud nõude kindlustusvõtja vastu. Kahjujuhtum vastab täielikult kindlustustingimuste punktile 5.1., mistõttu on juhtum kvalifitseeritav kindlustusjuhtumina kindlustustingimuste mõttes. Tulenevalt VÕS § 29 lg 3 kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Antud juhul esitas kindlustusvõtja kindlustusandjale enne vastava kindlustuslepingu sõlmimist hanketingimused, millele küsis kindlustusandjalt vastavat toodet, mis vastaks nimetatud tingimustele ja oleks kooskõlas esitatud hanketingimustega. Seetõttu ei ole kindlustusandja poolne käitumine hilisemalt mõistetav ja tingimuste tõlgendamine kindlustusvõtja kahjuks kooskõlas ei seaduse ega kindlustuse eesmärkidega. Samuti viitab kindlustusandja käitumine, kindlustusvõtja taotluse kahju hüvitamiseks esitamise järgselt asjaoludele, et kindlustusandja käsitles nimetatud kahjujuhtumit kindlustusjuhtumina. Kummaline on kindlustusandja käitumine, kui peale viit kuud kestnud kahjukäsitlemise protseduure saadetakse kindlustusvõtjale hoopis kahju hüvitamise taotluse mitterahuldamise teade. Kostja on rikkunud VÕS § 510 ja Üldise tsiviilvastutuskindlustuste tingimuste p-i 16.2.7, mille kohaselt on kindlustusandja kohustatud nimetatud tingimustele vastava kindlustusjuhtumi korral välja maksma kindlustushüvitise kuna nimetatud kahjujuhtum vastab täielikult samade kindlustustingimuste punktile 5.1., mis puhul on tegemist tingimuste järgi kindlustusjuhtumiga. Hageja peab kostja tegevust kahju käsitlemisel pahatahtlikuks, kindlustusandja tegevus ei ole kooskõlas seadusega: hea usu põhimõtetega, tõlgendades kindlustuslepingut selliselt, mis ei taga kindlustusvõtjale kaitset kahju korral. Kindlustusandja on käitunud ebaeetiliselt ja rikkunud VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtteid ning Kindlustusvõtja õigustatud ootust. Kindlustusandja ei ole pakkunud kindlustusvõtjale sellist toodet, mida kindlustusvõtja soovis. Hageja leiab, et kindlustusandja on oma ala asjatundja ning peab teadma, missugune kindlustusliik vastab kindlustusvõtja poolt esitatud nõudmistele (antud juhul Riigikogu Kantselei poolt korraldatud hanke tingimustele tl.13). 28.09.2005.a. esitatud hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat täitma kindlustuslepingut ja hüvitama hageja vastu esitatud nõue kolmanda isiku, Külli Uibo, kasuks, vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule ja juhindudes VÕS § 101 lg.1 p.1 ja § 517 lg.2.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja oma kirjalikus vastuses 28.10.2005.a. ( tl. 32-35) hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited: Hageja on ekslikul seisukohal nagu oleks vaadeldaval juhul tegemist lepinguvälise kahjuga. Hageja on jätnud õiguslikult kvalifitseerimata selle võlasuhte, mis eksisteeris põranda õlitamise

teenust pakkunud ettevõtte ja teenuse saaja (-te) vahel. Puudub vaidlus selle üle, et hoone (Metsaääre 4/6, Ülenurme, Tartumaa) omanikuks on pr Külli Uibo. Tegemist on hoonega, mis asub krundil, mis on jagatud kaheks kinnistuks. Leping, mille hageja kohtule on esitanud, on sõlmitud selle hoone korteri põranda õlitamiseks. Lepingule on Anovela Kinnisvara OÜ nimel alla kirjutanud juhatuse liige hr Alan Uibo. Lepingus pole mingil põhjusel märgitud seda, millisel aadressil, kelle juuresolekul ja millisel ajal neid töid tuleb teostada. Sisuliselt puudub kirjalik kokkulepe paljudes olulistes tingimustes. Külli Uibo on Anovela Kinnisvara OÜ üheks osanikuks. Teiseks osanikuks on Alan Uibo, kes on ka selle äriühingu juhatuse liige ja hoone faktiline kasutaja. Kostjale pole täpselt teada, millistel ärilistel kaalutlustel on Alan Uibo ja Külli Uibo volitanud OÜd Anovela Kinnisvara põranda puhastamise teenust tellima. Tehingu sõlmimine võib tõepoolest toimuda esindaja vahendusel (TsÜS 8. ptk). Kuna Anovela Kinnisvara OÜ pole Metsaääre 4/6 hoone omanikuks, siis on arusaamatu, miks pidi see äriühing tellima teenust, mis pole seostatav tema majandustegevusega. Eeltoodut arvesse võttes on üllatav hageja seisukoht nagu oleks Külli Uibo ja Alan Uibo isikud, kes ei ole mitte mingil viisil seotud Metsaääre 4/6 hoone põrandate õlitamise tellimisega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud vastutuskindlustuse leping oli sõlmitud vaid lepinguväliste kahjude hüvitamiseks kolmandatele isikutele. 09.10.2003 sõlmitud vastutuskindlustuse lepingus (pakkumuses ja poliisil) oli sõnaselgelt märgitud, et kindlustuskaitse laieneb vaid lepinguväliselt tekitatud kahjudele. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel (VÕS 53 ptk), kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Vaadeldaval juhul puudub vaidlus selle üle, et hageja pakkus põranda õlitamise teenust lepingu alusel. Kahju on tekkinud lepingulise kohustuse täitmisel. Lepinguliseks eesmärgiks oli ka see, et vältida kahju tekitamist hoone omanikule ja/või teenuse kasutajale. Teenust kasutasid eraisikud pr Külli Uibo ja hr Alan Uibo. Lepingu sõlmis nende volituse alusel neile ainuisikuliselt kuuluv äriühing, kus juhatuse liikmeks oli Alan Uibo. Hr Alan Uibo oli ka põranda õlitamise teenuse lepingu sõlmijaks. Hageja eksliku loogika kohaselt oleks nagu Kyyrix OÜ tekitanud kahju Anovela Kinnisvara OÜle. Samas ei saanud kahju Anovela Kinnisvarale OÜle tekkida, sest tema varalist sfääri see kahju tekitamine ei puudutanud. Kindlustuskaitse laienes vaid lepinguvälistele kahjunõuetele. Hüvitamisele kuuluvad need nõuded, mille on esitanud isikud, kes ei ole teenuse kasutajaks. Kindlustuslepingus sätestatud tingimus lepinguvälise kahju hüvitamise kohta, ei olnud ebamõistlikult hagejat kahjustav lepingu tingimus. Kindlustuslepingu sõlmimiseks esitas kostja hagejale kindlustuspakkumise nr M14895YV ( tl. 59). Kindlustuspakkumuses on märgitud, et kindlustatavaks riskiks on lepinguvälise isiku- ja varakahju tekitamine kolmandatele isikutele, mis on tekkinud kindlustusvõtja poolt tegevusalana toodud tegevuse tagajärjel. Kindlustusvõtja allkirjastas kindlustuspakkumise nõustudes selle läbi selles esitatud kindlustatavate riskide kirjeldusega. Sama tingimus sätestati kindlustuspoliisil. Kindlustusvõtja allkirjastas ka kindlustuspoliisi.Nimetatud tingimus ei ole käsitatav tüüptingimusena. Kindlustusvõtja OÜ Kyyrix ei olnud ka tarbija võlaõigusseaduse §i 34 tähenduses. Kostja ei olnud sellist sõnastust ise välja mõtelnud vaid tugines seaduse sõnastusele. Kostjale jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab selles kontekstis Riigikogu Kantselei tellitud hange OÜ-lt Kyyrix.

Kostja ei arva, et ta oleks kahjujuhtumi menetlemisega viivitanud. Kahjujuhtumi käsitlemise alustamine ei pea alati kindlustusvõtja jaoks tähendama seda, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Juhul, kui kindlustushüvitis kuulub väljamaksmisele, siis tuleb kindlustushüvitisest maha arvata omavastutus summas 5 000 krooni.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 21.02.2006.a. täpsustas hageja oma nõuet ja palus kohustada täitma kostjat kindlustuslepingut ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kindlustushüvitis 80 000 krooni ( tl.78). Muus osas jäi hageja hagi juurde. Hageja esindaja nõustus, et omavastutus antud juhtumi puhul on 5000 krooni, mis tuleks haginõudest maha arvata. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostja juures oli kindlustatud üksnes lepinguvälise kahju hüvitamine kolmandatele isikutele, millise juhtumiga ongi antud juhul tegemist. Kahju saajaks on Külli Uibo, kes ei ole lepingu pooleks. Kostja jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde. Kostja ei vaidlusta kahju tekkimise kohta, asjaolusid ja kahju suurust. Kostja on seisukohal, et tegemist on hageja ja Anovela Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu rikkumisest tuleneva vastutusega ja selline hageja vastutus ei olnud kindlustatud kostja juures. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude nimekirja ja taotlust kohtukulude osas kostja kohtule ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selles, kas poolte vahelise üldise tsiviilvastutuskindlustus lepingu alusel on kostjal kohustus hüvitada kahju, mille hageja on tekitanud kolmandale isikule Külli Uibole, ehitise asukohaga Metsaääre 4/6, Ülenurme vald, Tartumaa, omanikule. Vastutuskindlustuse mõiste on sätestatud VÕS §-s 510, mille kohaselt peab kindlustusandja vastutuskindlustuse puhul täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. VÕS § 510 sätestatud vastutuskindlustuse mõiste hõlmab üldmõistena nii kindlustusvõtja tegevusest ( lepingu rikkumisest) tulenevat vastutuskindlustust kui ka lepinguväliselt tekitatud kahjuhüvitamise juhtudel tekkiva vastutuse kindlustust. Üldine tsiviilvastuskindlustus ei ole juriidiline mõiste, sellise mõiste definitsiooni seadus ei anna, mistõttu tuleb lepingu pooltel nimetatud vastutuskindlustuse sisu ja kindlustusjuhtumid lepingus ka kokku leppida. Käesoleval juhul puudub pooltel vaidlus selles, et poolte vahel 09.10.2003.a. sõlmitud üldise tsiviilvastutuskindlustuse lepingu alusel on kindlustusjuhtumiteks üksnes lepinguvälise isiku- ja varakahju tekitamine kolmandatele isikutele, kellega hageja kindlustusvõtjana ei ole kahju tekitanud lepinguliste suhete tõttu ja mis on tekkinud kindlustusvõtja poolt tegevusalana toodud tegevuse tagajärjel ja mille suhtes on kindlustusvõtjal seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et väidetavaks kindlustusjuhtumiks on hageja poolt 09.08.2004.a. tekitatud kahju summas 80 000 krooni. Kahju tekkis seoses hageja poolse põranda valesti õlitamisega eramus asukohaga Metsaääre 4/6, kusjuures töid teostati 09.08.2004.a. hageja ja Anovela Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel. Kahjukannatajaks oli aga Külli Ubo, kes on nimetatud eramu omanik. TSMS§ 436 lg.4 kohaselt on kohus asja otsustamisel üldjuhul seotud poolte poolt esitatud asjaoludega ja vastavate hinnangutega. Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt

mõlemast poolest. Seega tuleb käesoleva asja lahendamisel kohtul juhinduda nimetatud poolte poolt vaidlustamata asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, millisel õiguslikul alusel peaks hageja Külli Uibole kahju tekitamise eest vastutama. Kohus leiab, et asja lahendamine sõltub K.Uibo ja Anovela Kinnisvara OÜ vahelisele võlasuhtele antavast õiguslikust kvalifikatsioonist. Nimelt võib lepingu sõlmida ka esindaja kaudu, samuti võib lepingu sõlmimisel ette näha, et võlgnik ei täida kohustust mitte võlausaldajale, vaid kolmandale isikule jm. K.Uibo ja Anovela Kinnisvara OÜ vahelise õigussuhte kvalifitseerimisel näeb kohus järgmisi võimalusi: 1)Anovela Kinnisvara OÜ tegutses K.Uibo esindajana. TSÜS § 116 kohaselt võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Ka kostja on arvamusel, et Anovela Kinnisvara OÜ on tegutsenud K.Uibo nimel; 2)Käsundusleping on sõlmitud K.Uibo kasuks ( VÕS § 80); 3)Käsunduslepinguga kaasnes kohustus arvestada omanikuks oleva kolmanda isiku huvidega või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Eelduseks selleks sätestab VÕS § 81 lg.1; 4)Anovela Kinnisvara OÜ võlausaldajana on loovutanud oma kahju hüvitamise nõude K.Uibole. Kõikidel nimetatud juhtudel vastutaks hageja K.Uibole seoses lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest. Erand sellest oleks juhtum, kui Anovela Kinnisvara OÜ ja hageja vahel oleks sõlmitud ebaehtne leping kolmanda isiku K.Uibo kasuks, kuid ka sel juhul on võimalik, et K.Uibot saab lugeda isikuks, kelle huvidega arvestamise kohustus lepinguga ikkagi kaasnes ( VÕS § 81 lg.1), mis tõttu tal on ka õigus nõuda nimetatud kohustuse rikkumise korral talle tekitatud kahju hüvitamist ( VÕS § 81 lg.2). Asja materjalidega on tõendatud, et käsunduslepingu täitmise koht oli üksnes Külli Uibole kuuluv eramu. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et käsunduslepingu pooleks olev Anovela Kinnisvara OÜ nimetatud eramut oma tegevuseks ei kasutanud, vaid selles elamus elas tegelikult Anovela Kinnisvara OÜ juhatuse liige Alan Uibo, kes on ka eramu omaniku Külli Uibo poeg ( tl.82-83). TSMS § 230 lg.1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega peab hageja oma nõude põhistamiseks tõendama, et K.Uibol puudus igasugune puutumus lepinguga. Nimetatud asjaolu ei ole hageja suutnud tõendada. VÕS § 1044 lg.2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda VÕS 53. peatükis sätestatud korras kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab nimetatud peatükis sätestatud alustel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk on muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Hageja kohustus käsunduslepingu alusel õlitama tammeparketti tellija poolt määratud kohas- Külli Uibole kuuluvas eramus. Seega oli lepingulise kohustuse eesmärk teostada töid kvaliteetselt ja ära hoida kahjusid, mis võivad kaasneda sellise töö tegemisega isikule, kellele kuuluvas eramus parketti õlitatakse. Hageja poolt K.Uibole tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele VÕS-i 53. peatüki sätete alusel ja tegemist ei ole seetõttu ka kindlustusjuhtumiga. Kuna pooltel puudub vaidlus selles, et pooltevahelise üldise tsiviilvastutuskindlustuse lepingu alusel ei ole kindlustusjuhtumiks lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise juhtum, siis puudub kostjal kohustus hüvitada hageja poolt Külli Uibole tekitatud kahju. Hageja tugineb oma nõudes kindlustuspoliisi lahutamatuks lisaks olevatele Üldise tsiviilvastutuskindlustuse tingimuste T500-2002( edaspidi: üldtingimused) punktile 5.1., mille

kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõue isiku või varakahju hüvitamiseks, mis on tekkinud kindlustusvõtja tegevuse tagajärjel ning vastab kindlustustingimuste p 5.2. toodud tingimustele, mis on hageja arvamuse kohaselt antud juhul ka täidetud, kuna materiaalne kahju on tekitatud kolmandale isikule, st kindlustusvõtjaga mitte lepingulises suhtes olevale isikule. Kuna pooled ise tõlgendavad nii poliisi kui ka selle lahutamatuks lisaks olevaid üldtingimusi selliselt, et kolmanda isikuna ( kahjustatud isikuna) peetakse silmas isikut, kes ei ole hageja lepingulises suhtes, siis ei ole kostja rikkunud kahju hüvitamata jätmisel ülalviidatud üldtingimuste sätteid. Pooltel puudub vaidlus selles, et sõlmitud kindlustusleping hõlmab üksnes otsest lepinguvälist varakahju kolmandatele isikutele, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja arutlused sellest, millist vastutuskindlustuse lepingut hageja tegelikult soovis sõlmida. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ja hageja kohtukulud tuleb jätta seetõttu ka hageja enda kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.