Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-924 Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 250,00 (kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

AS Kovanda (edaspidi „hageja“) esitas 17.01.2006.a Harju Maakohtule hagi J.K. (edaspidi „kostja“) vastu 11 714,05 krooni võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 06.02.2006.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitab, nõuda viivist. Vastavalt hagiavaldusele on poolte vahel sõlmitud 01.05.2003.a korteri teenindamise leping, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale lepingus kokkulepitud teenuseid ja kostja kohustus talle osutatud teenuste eest hagejale tasuma. Vastavalt lepingule kohustus kostja maksma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,02% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Tema võlgnevus on hageja ees 11 714,05 krooni, millest põhivõlg on 9728,95 krooni ja viivis 1985,10 krooni. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 11 714,05 krooni võlgnevus ning viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt sama sätte 3.lõikele näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

2-06-924

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Katrin Saar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.