Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-845 Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 750,00 (seitsesada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Eesti Energia Aktsiaselts (edaspidi „hageja“) esitas 17.01.2006.a Harju Maakohtule hagi M.S.i (edaspidi „kostja“) vastu 19 821,10 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks ja viivise väljamõistmiseks 0,06% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 02.02.2006.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib VÕS § 11 lg 1 kohaselt sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, nõuda viivist. Vastavalt elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-dele 1 ja 3 on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine omavoliline, kui rikutakse mõõteseade või moonutatakse selle näitu või kui mõõteseadme toimimist mõjutatakse muul viisil (p.1) ja kui kõrvaldatakse või rikutakse mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade (p.3). Vastavalt sama sätte 2.lõikele hüvitab tarbija võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja omavoliliselt kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab elektrituruseaduse § 68 lg 3 kohaselt majandus- ja kommunikatsiooniminister.

2-06-845 Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil xxxx vastavalt poolte vahel sõlmitud suulisele lepingule. Seadus elektrienergia ostu-müügilepingutele kohustuslikku vormi ette ei näe. Lepingu kohaselt oli hageja kohustuseks varustada kostjat elektrienergiaga ja kostja kohustuseks tarbitud elektri-energia eest nõuetekohaselt tasuda. Lepingu sõlmimine eeldab vähemalt kahe tahteavalduse olemasolu, milleks on pakkumus (ofert) ühelt poolt ja nõustumus (aktsept) teiselt poolt. Mõlemad koos toovad kaasa õigusliku tagajärje lepingu sündimise näol. Võimaldades kostjal elektrienergiat tarbida ja luues selleks kõik eeldused, väljastades kostjale arveid ja võttes vastu makseid tarbitud elektrienergia eest, esitas hageja kostjale oferdi. Kostja, teades maksetingimusi ja alustades hageja poolt pakutud elektrienergia tarbimist ning tarbitud elektrienergia eest tasumist, aktsepteeris hageja pakkumist. Seega on kostja konkludentselt astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse, sest aktsept kui tahteavaldus ei pea tingimata väljenduma sõnade kasutamise kaudu mingis kindlas vormis, vaid see võib toimuda ka teatud tegevuse abil e. aktsept võib tuleneda ka isiku teatud viisil käitumisest. Tehes kostjale oferdi, ei oodanud hageja kostjalt mingit kindlas vormis nõusoleku väljendamist. Sellisel juhul on alust eeldada, et oferendi jaoks on piisav konkludentne aktsept, mida kostja väljendas. Samuti nagu ofert, seob ka aktsept selle andjat. Seega ei või seda tagasi võtta või tühistada. Hageja luges kostjaga lepingu sõlmituks, sest kostja aktseptis oferdi ja kokkulepe oli saavutatud kõigis olulistes punktides. Vastasel korral ei oleks kostja saanud mitme aasta jooksul tarbitud elektrienergia eest tasuda. Hageja on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule varustanud kostjat elektrienergiaga. Kostja oma kohustust hageja ees täitnud ei ole, jättes tarbitud elektrienergia eest tasumata. Võlgnevuse tõttu on hageja katkestanud kostja varustamise elektrienergiaga. 21.09.2005.a tuvastas hageja kostja omavolilise elektrienergia tarbimise. Kostja oli taastanud elektrienergiaga varustatuse ja rikkunud plomme, mis on tüüptingimuste järgi määratletud omavolilise tarbimisena. Hageja esindaja koostas sündmuskohal akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta. Kostja omavoliline elektrienergia tarbimine katkestati. Lähtudes hageja juhatuse otsusega 04.11.2002.a kinnitatud Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimustes toodud arvestusest on kostja tarbinud elektrienergiat omavoliliselt 2886,40 krooni maksumuses. Lisaks võlgneb kostja hagejale tarbitud ja korrektselt mõõdetud elektrienergia eest 16 934,70 krooni. Viivist on hageja arvestanud 1991,46 krooni. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletuskirjadele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 19 821,10 krooni võlgnevus ning viivis 0,06% põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt sama sätte 3.lõikele näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

2-06-845 Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.