Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
08.03.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-1296 (vana nr 2/231-2967/05)
Tsiviilasi
V.O’i hagi L.K väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V.O
vastu
665652
krooni
Kostja L.K Esindaja V.T Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
15.02.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, Kostja esindaja V.T
Jätta aegumise tõttu rahuldamata V.O’i hagi L.K vastu 66562 krooni väljamõistmiseks. Välja mõista V.O’ilt L.K kasuks õigusabikulude katteks 3328,10 krooni. Edasikaebamise kord. Otsuse peale saavad pooled esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused. 1989.a. kevadest elasid V.O L.Kga (endine R) vabaabielus. 1991.a. sai kostja isa 2-toalise korteri Paasiku 4-179, Tallinn, milles olid tegemata viimistlustööd. Kostja ja tema isaga oli kokkulepe teha siseviimistlustööd eesmärgiga ühiselt kõik koos elada: hageja, kostja ja kostja tütar D. Hageja alustas remonttöödega väikeses toas. 1991.a. tuli korterisse elama kostja koos tütrega, remonttööd jätkusid. Hageja ja kostja panid oma tulud siseviimistlustööde tegemiseks, hageja pani sellesse oma tulud ärist ja kostja vastavalt töötasu. Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kõik siseviimistlustööd teostab hageja, mis tähendab, et tema teeb töö ning on vastutav tööde eest ja kostja tasus ostes kõikide ehitusmaterjalide eest. Poolte vahel olid usaldusväärsed suhted ja kostja andis nõusoleku hageja korterisse sissekirjutamiseks. Tegemist oli hageja elukohaga. Remonttööd lõppesid 1993.a. 1991-1993 andis kostja isa oma osaku kooperatiivis üle kostjale. Kooselu ajal soetasid pooled mööbli ja tehnika 13000 krooni väärtuses, mis oli 2005.a. aprilli seisuga järgmine: köögimööbel 3000 krooni, külmik Snaige 2000 krooni, televiisor LG 4000 krooni, elektripliit, mikser, teekann kokku 2000 krooni,
pesumasin 3000 krooni, pehme diivan ja tugitooli kokku 2000 krooni, stereosüsteem 2000 krooni, lastetoa sektsioon 1000 krooni. Korter on kinnistatud ja kantud 24.10.2004 kostja nimele: registriosa nr 145102. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et kostja tasuks hagejale remontööde ja kasutatud materjalide maksumuse eest kompensatsiooni, kuid kostja ei nõustunud sellega. OÜ Sulane tegi kindlaks tööde maksumuse vastavalt 120124 krooni. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud kirjalikult ühises tegutsemises, kuid nende tegevus oli suunatud ühise eesmärgi saavutamisele, sest koos tehti viimistlustöid, soetati vara kooselamiseks peres. Hageja palub kostjalt välja mõista rahalise kompensatsiooni 1/2 osas viimistlustööde maksumuse eest vastavalt 66562 krooni, kohtukulud palub jätta kostja kanda. Korraldavale eelistungile kohtuistungina hageja ei ilmunud, on istungi ajast ja kohast ning sellest, et asja võib arutada sisuliselt tema osavõtuta. Taotlusi ei esitanud, tõendeid ei esitanud ega teatanud, miks ta kohtuistungile ei ilmu. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuses märgib, et isa sai korteri Paasiku 4-179, Tallinn, mis oli kooperatiivkorter, mille eest maksis isa. Korteri siseviimistlus oli tegemata. Kooselu eesmärgil remontis hageja ära väikese toa korteris, kuhu asuti elama kolmekesi. Kostja töötas, sai head palka. Hageja ei töötanud, tegi siseviimistlustöid, kostja pidas hagejat ülal. Kokkulepet hagejaga ei olnud ühiseks tegutsemiseks remonttööde kohta ja hageja ei olnud vastutav isik remondi eest. Mingit lepingut ei olnud ning isegi kui oleks olnud suuline kokkulepe, oleks sätestatud ka tingimused hageja elamise kohta kostja kulul. 1991.a.-1993.a. maksid siseviimistlustööd 6000-10000 krooni. Hageja poolt tema enda tööle antud hinnang on ebaseaduslik. Tehingu tegemiseks peab olema tahe, kostja sai teada alles hagiavalduses justkui oleks olnud tal hagejaga tehing. Remont lõppes 1993.a. Hageja elas kostja kulul, tarvitas alkoholi, 1991-1999 ei töötanud kusagil. Mööbli ja olmetehnika ostmises osalesid kostja vanemad, kes ostsid televiisori Gold Star, mitte LG, samuti osalesid nad sektsiooni ja lastesektsiooni ostmises, kõik muu, mille hageja on hagis märkinud, ostis kostja; köögimööbli tellis kostja 1997.a. As-st Arens, pesumasina ostis 1998.a. ACA Eesti AS-st, samuti ostis stereosüsteemi Panasonic, külmiku Snaige. Kostja arvates on hagi aegunud. Kohtuistungil toetas esindaja kostja vastuväited. Kohtuotsuse põhjendused. Hagi on esitatud asjaolul, et pooltel oli ühise tegutsemise leping, millest tulenevalt nõuab hageja väidetavalt ühise tegutsemise lepingu järgi teostatud remondi eest kulutuste eest hüvitist. Remont lõppes 1993, milles vaidlust ei olnud. Märgitud ajal oli hagi aegumise üldine tähtaeg 3 aastat. Seega hakkas nõude aegumine kulgema alates 1994.a. 01.09.1994 kehtestatud TsÜS § 178 lg 2 sätestas, et kui enne 1994.a. aasta 1. septembrit kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja üldosas seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat tähtaega. Kuivõrd hagi aegumise tähtaeg hakkas kulgema 1994. aasast, kohaldub vaidluses alates 01.09.1994.a. kehtestatud TsÜS § 178 lg 2 järgi vastavalt pikem, so 10-aastana hagi aegumise tähtaeg kookõlas TsÜS §113 lg 1. Alates 01.01.2002.a. kehtestatud VÕS RakS § 9 lg 2 sätestab: kui tsiviilseadustiku üldosas seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002 ning lg 3 sätestab: kui enne 01.juulit 2002. kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadusitku üldosas seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja sellise aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust. Alates
01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuuluvad käesolevas vaidluses kohaldamisele. Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.1994 ja lõppes tähtaeg vastavalt 31.12.2003 (so enne 01.07.2005). mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS RakS § 9 lg 3 sätte järgi senikehtinud seadus, mis sätestas 10-aastase aegumise tähtaja, so kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1. Hageja esitas hagi kohtule 18.04.2005, so pärast seaduses sätestatud hagi aegumise 10-aastast tähtaega, mistõttu tuleb kostja taotlusel kohaldada aegumist ning hagi selle tõttu jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut hageja väidetele, tõenditele ning kostja poolt antud sisulistele väidetele ja tõenditele. TsMS RakS § 3 järgi kuuluvad asjas kohtukulude jaotamisele ning kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 esitatud hagide suhtes kuni 31.12.2005 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 sätted, mille kohaselt siis kui hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja kohtukulud ja õigusabikulud 5 % hagi rahuldamata jäetud osast hageja kanda. Kostja on kandnud õigusabikulusid vastavalt esitatud arvele 7000 krooni. Hagi summas 66562 krooni jäi rahuldamata ning sellelt 5% on vastavalt 3328,10 krooni, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.