lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-15202/1

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-15202/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1343
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-05-15202

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 07.märtsil 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

OÜ Cityclub (registrikood 10963395, asukoht: J.Köleri t 2 Tallinnas) hagi TN vastu lõpparvest leppetrahvi kinnipidamise seaduslikuks tunnistamiseks ja sanktsiooni kohaldamata jätmiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

14.veebruaril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud protsessiosalised

hageja esindaja J.V kostja ja kostja esindaja N.G

Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Käesoleva kohtuotsusega jõustub Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsus nr 9.01-02/1360/05 13.06.2005 järgmises: 1) Mõista OÜ-lt Cityclub välja TN kasuks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk 8837.45 (kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse krooni 45 senti ) krooni. 2) Muus osas jätta TN avaldus rahuldamata Mõista OÜ-lt Cityclub välja TN kasuks kohtukulu 3000.00 (kolm tuhat) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud 23.07.2002 sõlmisid OÜ Coriander ja TN (edaspidi kostja) töölepingu. Töölepingu 12.12.2002 ja

26.04.2004 tingimuste muutmise kokkulepetega sai kostja tööandjaks OÜ Cityclub (edaspidi hageja). 01.05.2004 sõlmisid pooled konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuslepingu, mille alusel kohustus kostja töölepingu kehtivuse ajal ja üks aasta peale töölepingu lõppemist hoidma hageja äri- ja tootmissaladusi ning mitte osutama hagejale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama hageja loata viimase konkurendi juures. Hageja tasus kostjale vastava kohustuse täitmise eest igakuist tasu summas 630.00 krooni. Kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi summas 7 560.00 krooni. 22.04.2005 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel. Tööleping poolte vahel lõpetati 17.05.2005 ja hageja pidas kostjale makstavast lõpparvest kinni leppetrahvi, mille peale pöördus kostja Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjoni 13.06.2005 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 8 837.45 krooni. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt teatas kostja hagejale, et lahkub töölt, kuna asub tööle Olympic Casino Group AS-i, milline on hageja otsene konkurent. Asjaolu, et kostjal oli hagejaga töölepingu lõpetamise hetkel kindel soov asuda tööle Olympic Casino Group AS-s, kinnitab ka nimetatud äriühingult saadud vastus hageja järelpärimisele. Töölepingu lõpetamisel andis kostja kirjaliku nõusoleku palgast ja lõpparvest leppetrahvi kinnipidamiseks. Kostja aga hageja konkurendi juurde tööle ei asunud, mistõttu tagastas hageja kostja avaldusel 10.06.2005 kinnipeetud summa kostjale. Hageja on seisukohal, et eelnev ei muuda olematuks kostja käitumist töölepingu lõpetamisel ja hagejale ebaõige informatsiooni andmisel. Hagejal puudus alus kahelda kostja sõnades ja allakirjutatud kokkulepetes. Seetõttu leiab hageja, et kostja käitub hea usu põhimõtte vastaselt ning nõue viiviste ja keskmise palga väljamõistmiseks on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel palus hageja tunnistada kostjalt lõpparvest kostja kirjalikul nõusolekul konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuslepingus ette nähtud leppetrahvi kinnipidamise seaduslikkust ning jätta võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel kohaldamata töölepinguseaduse (TLS) § 119 lg-s 2 sätestatud sanktsioon. Samuti palus jätta kohtukulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna peab seda põhjendamatuks. Hageja üksnes eeldas, et kostja asub tööle hageja konkurendi juures, kuid eeldus ei saa olla aluseks leppetrahvi kinnipidamiseks. Hageja tagastas kinnipeetud summa, kuna sai aru selle ebaseaduslikkusest. See aga tähendab, et kostja ei saanud lõpparvet õigeaegselt. Töövaidluskomisjoni otsus on igati põhjendatud. Eeltoodu alusel palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamiseks puuduvad alused.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Kuna antud menetlus oli alustatud enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) redaktsioonide alusel, siis ei pidanud kohus menetluse kiiruse ja kulude kokkuhoiu eesmärgil vajalikuks menetlusdokumentide ümbervormistamist peale 01.01.2006.
2.Poolte vahel puudub vaidlus nii konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuslepingu 01.05.2004 sisu kui töölepinguseaduse (TLS) § 50 punkti 6 rakendamise tingimuste üle. Seega puudub vaidlus, et kostja töötajana oli kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama

tööandjale ebaausat konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, ning et need kohustuses lasusid tal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui oli sõlmitud vastav kokkulepe ja tööandja maksis töötajale nimetatud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Samas puudub ka vaidlus, et peale töölepingu lõpetamist ei asunud kostja tööle hageja konkurendi juurde ning et tema lõpparvelt oli alusetult peetud kinni leppetrahv suuruses 7560.00 krooni (tööandja kandis kinnipeetud summa töötajale üle 10.06.2005).

3.Hageja seisukoha kohaselt oli leppetrahvi kinni pidamine tingitud kostja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest töölepingu lõpetamisel. Nimetatud käitumine seisnes konkurendi juurde tööle mineku soovist hageja teavitamises ning töölepingu lõpetamise aktiga nõustumises ja selle allkirjastamises, kuigi tegelikkuses konkurendi juurde tööleminekut ei toimunud.
4.Kohus on seisukohal, et eelpool kirjeldatud kostja käitumine leidis tõendamist vaid osaliselt. Hageja väide, et kostja teatas töölepingu lõpetamisel oma kindlast soovist minna tööle hageja konkurendi juurde, tõendamist ei leidnud. Kostja seda ei kinnita ja ühtki tõendit selle fakti kohta ei esitatud. Ka ei nähtu see 17.05.2005 allkirjastatud kokkuleppest. Tõendatud on küll, et kostja tundis huvi maikuus konkurendi juures toimunud diilerite konkursist ja kohtus konkurendi treeneriga, kuid puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks ette võtnud konkreetseid tegusid, et peale töölepingu lõpetamist 17.05.2005 asuda sinna tööle.
5.Ka on kohus seisukohal, et 17.05.2005 kokkuleppe allkirjastamine kostja poolt ei saanud anda hagejale õiguslikku alust leppetrahvi kinnipidamiseks ega saa tõendada kostja poolt hea usu põhimõtte rikkumist. Hea usu põhimõte ja selle võimalik rikkumine kuulub kohtu poolt rakendamisele alles peale seda, kui on ilmne, et muud võimalused õiglase lahenduseni jõudmiseks on ammendatud. Hea usu põhimõte jääb õiguse kohaldamise teiste viiside suhtes alati subsidiaarseks. Allpool on põhjendatud, miks antud juhul on võimalik jõuda õiglase lahenduseni muul õiguse kohaldamise viisil. 5.1 Kokkuleppe punkti 2.3 kohaselt oli töötaja „nõus, et vastavalt temaga sõlmitud töölepingu nr 148 punktile 6.5 ning konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuslepingu punkti 11.1 alusel peetakse tööandja poolt täielikult kinni talle väljamaksmisele kuuluvast mai 2005 töötasust ja töölepingu lõpetamisel väljamaksmisele kuuluvast lõpparvest tema leppetrahvi summa 7560.00 krooni...“ Töölepingu punkt 6.5 nägi ette punktis 6.3 (s o töötaja kohustus lepingu kehtivuse ajal ning ühe aasta jooksul lepingu lõppemisest hoidma tööandja ning tema klientide äri- ja ametisaladusi) nimetatud kohustuse rikkumise korral peale lepingu lõppemist või lõpetamist töötaja kohustuse tagastada tööandjale rahas lepingu kehtivuse aja viimase 12 kuu jooksul saadud lisatasu. Konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuslepingu punkt 11.1 nägi ette töötaja kohustuse anda tööandjale üle konkurentsi keelu osutamise korral konkurentsi osutamisega saadud tulu. Kuna tegelikkuses sisaldas kokkulepe leppetrahvi maksmise nõuet, siis viide punktile 11.1 oli ilmselt ebaõige. Tegelikkuses pidi kokkulepe sisaldama viidet punktile 11.2, mille kohaselt oli töötaja kohustatud tööandjale konkurentsi osutamise korral maksma leppetrahvi. 5.2 Eelpool tsiteeritud lepingute punktid nägid sõnaselgelt ette sanktsioone lepingute rikkumise korral. Selline põhimõte oli kooskõlas ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 158, mille lõike 1 kohaselt on leppetrahv kohustus lepingut rikkunud poolele. Seisuga 17.05.2005 aga rikkumist, mille korral oleks tööandja saanud leppetrahvi töötajalt nõuda, toimunud ei olnud --- töötaja ei olnud tööandjale konkurentsi osutanud. Seega oli tegemist seadusevastase nõudega, mida ei muutnud seaduslikuks ka töötaja poolt sellega nõustumine. Tööandja, milline oma vastavat kvalifikatsiooni omavate töötajate kaudu peab tagama oma töötajate õiguste kaitse, pidi aru saama, et tegemist on seadusevastase kinnipidamisega ning et selle teostamise korral on tegemist töötaja lõpparve kinni pidamisega.

5.3 Kostja kinnituse kohaselt kirjutas tema alla tööraamatu kätte saamise kohta, mida kohtu arvates tõendab ka tema poolt koos allkirjaga tehtud märge „sain tööraamatu kätte“. Kohus ei ole peale asja sisulist arutamist veendunud, et kostja tegelikkuses sai üheselt aru kogu kokkuleppe tekstist ja mõttest. Kostja näol ei ole tegemist õigusteadusealaseid teadmisi omava isikuga ega isikuga, kes valdaks eesti keelt tasemel, mis tagaks juriidilisest tekstist arusaamise. Viimast asjaolu tõendab tõlgi kasutamise taotlemine kohtuistungil. Antud juhul ei olnud töösuhtes tegemist võrdsete pooltega.

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad hagejalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel välja mõistmisele kostja tasu õigusabi eest suuruses 3000.00 krooni.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja