Tsiviilasi nr 2-04-1079
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.märts 2006 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-1079
Tsiviilasi
Tartu linna hagi X vastu 24 018,55 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
hageja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood 10833824, asukoht Soola 3 51003 Tartu),
•
kostja X
Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista X Tartu linna kasuks 24 018,55 (kakskümemnd neli tuhat kaheksateist krooni ja 55 senti) krooni.
Välja mõista X Tartu linna kasuks tasutud riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja õigusabi kulude katteks 638.40 (kuussada kolmkümmend kaheksa krooni ja 40 senti).
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant
soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Asjaolud Hageja esitas 01.09.2004.a. hagi Y vastu eluruumi hooldus-ja halduskulude ning kommunikatsiooniteenuste võla väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu määrusega peatati 18.11.2004.a. tsiviilasja menetlus kostja surma tõttu kuni kostja õigusjärglase kindlakstegemiseni. 14.11.2005.a. esitas hageja taotluse kostja asendamiseks kostja pärija X (tl 76-77), mille kohus rahuldas, ning toimetas hagimaterjalid asendatud kostjale isiklikult kätte. Hagiavalduse kohaselt kuulus asendatud kostjale eluruum aadressiga Tartus. Elamu korteriomanike 11.detsembri 2002.a. üldkoosoleku protokolli nr 2 punkti 1.1. kohaselt otsustasid korteriomanikud nimetada elamu valitsejaks alates 01.01.2003.a. Tartu Elamuhalduse AS-i volituse tähtajaga 5 aastat. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja täitis valitsejana nõuetekohaselt talle korteriomanike esimese üldkoosoleku otsusega pandud kohustused viia ellu korteriomanike üldkoosoleku seaduspäraseid otsuseid ning rakendas kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid. Elamule kommunaalteenuste osutamiseks sõlmis hageja 01.12.2001.a. hoolduslepingu nr 1 OÜ-ga Majatek, Eesti Energia AS-iga elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 317029168-1/19.02.2003 ning 05.03.2003.a. lepingu nr 09744 AS-ga Tartu Veevärk. Kostjale esitatud arvete aluseks olid eelnimetatud ettevõtete poolt hagejale igakuiselt esitatud arved. 20.oktoobril 2003.a. toimus elamuühisuse üldkoosolek, kus otsustati tõsta hooldustasu alates 01.11.2003.a. 8 kroonile üldpinna ruutmeetri kohta, alustada vihmaveesüsteemi renoveerimist, isoleerida keldri külmaveetorustik ning tõmmata keldrist välja sadevesi. Üldkoosoleku protokolli nr 2 punktist 3.2.1. tulenevalt kohustub kostja eluruumi omanikuna tasuma hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu tegelikele kuludele. Seejuures arvestatakse elamu hooldus- ja halduskulud proportsionaalselt hoone eluruumide üldpinna ruutmeetritele (p 3.2.2.). Lisaks elamu hooldus- ja halduskuludele tasub korteriomanik kütte-, veeja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt esitatud arvetele (p 3.2.3.). Majandamiskulude maksmisega viivitamisel on valitsejal õigus nõuda korteriomanikult viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast (p 3.2.8). Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ja kostjale igakuiselt saadetud arvetele ning meeldetuletustele ei ole kostja talle osutatud teenuste eest peale maikuud 2003.a. kordagi tasunud. 01.08.2004.a. seisuga on kostja võlg hageja ees 9667,65 krooni, sealhulgas viivist 2700,01 krooni. Kuna kostja ei ole Tartu Elamuhalduse AS ees vabatahtlikult võlga tasunud ega esitanud vastuväiteid igakuiselt saadetud arvetele, seega sisuliselt aktsepteerides neis märgitud andmeid õigetena ning hooldus- ja halduskulude ning kommunaalteenuste eest tasumise kohutust, on hageja selle väljamõistmiseks sunnitud kohtu poole pöörduma. 21.11.2005.a. esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse (tl 90-91) , millest tulenevalt on kostja võlgnevus võrreldes hagi esitamise ajaga suurenenud viiviste 14 350,90 krooni võrra. Eeltoodust tulenevalt on hageja lõpliku nõude suuruseks 24 018,55 krooni. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostja on asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määruse, kirjaliku vastuse nõude, hagiavalduse ärakirja, selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid isiklikult kätte saanud, mida tõendab kostja allkiri kohtule tagastatud allkirjalehel 23.jaanuarist 2006.a (tl 98). Kostja ei ole kohtule vastanud.
TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hagi on põhjendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõenditega:
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.