Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Ida-Viru Maakohtule 20. detsembril 2004 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas elukohas aadressil xxx. Hageja on kostjatele saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjatele pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01. detsember 2004 hageja arvelt alusetult säästnud 9095,26 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 700 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 9095,26 krooni ning kohtukulud. 1(4)

Eelistungil 26. oktoobril 2006 selgitas hageja, et ei ole selge, millal kostja läks üle alternatiivküttele. Kostja oma vastuses teatas, et ei tunnista hagi, kuna lõikas 11. septembril 2001 korteris välja radiaatorid ja sellest ajast alates ei kasuta hageja teenuseid. Kohtuistungil 27. detsembril 2005 avaldas kostja, et lahkus korterist 1999 aastal, pärast seda käis korteris 2-3 korda poole aasta jooksul. OÜ Virgas arvestuse kohaselt on korteri jääktarbimiseks pärast radiaatorite eemaldamist 15 %. Tähtsust ei oma, kas OÜ-l Virgas on soojustehniliste tööde litsents olemas, sest firmas on sellegipoolest spetsialistid. Kostja avaldas täiendavas vastuses, et pärast radiaatorite väljalõikamist tasus ta kaudse soojusenergia eest 100 krooni kuus. Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.1998 määruse nr 44 ja 22.12.2004 määruse nr 88 kohaselt on korteri jääktarbimiseks 15 %. Hageja esitatud arvestused on ainult soovitusliku iseloomuga. Enne 01.07.2002 tekkinud võlgnevuse osas võlaõigusseadust kohaldada ei saa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx. Hageja varustas nimetatud elumaja soojusenergiaga. Hageja ja kostja vahel soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud. Alates novembrist 1997 kuni oktoobrini 2004 esitas hageja kostjale soojusenergia tarbimise eest arveid summas 9095,26 krooni. Hageja palub välja mõista alusetult saadud teenuse maksumuse 9095,26 krooni. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Soojusenergia üleandmise tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse (tl 103-106) ning kostjale esitatud arved (tl 65-71, 45-53). Kostja esitas vastuväite, et alates septembrist 2001 on ta korterist radiaatorid eemaldanud ja sellega hageja teenustest loobunud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et septembrist 2001 eemaldati kostja korterist radiaatorid. V.S kinnituskirjast nähtub, et 11. septembril 2001 lõikas V.S kostja korteris radiaatorid välja. Alates oktoobrist 2001 on ka kostja tasunud kütte eest senisest oluliselt vähem. Seega loeb kohus tõendatuks, et 11. septembril 2001 eemaldas kostja oma korterist keskkütteradiaatorid. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et kuni septembrini 2001 tarbis kostja soojusenergiat jättes selle eest tasumata 2696 krooni ulatuses. Soojuse tarbimise ja võla suuruse suhtes sel perioodil kostjal vastuväiteid ei ole. Pooled vaidlevad soojuse jääktarbimise ulatuse üle. Tuleneval korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 on kostjal kohustus tasuda oma osa korteriomandi kaasomandi osa kütmise ning maja soojakadude eest (soojuse jääktarbimine).

2(4)

TsMS § 230 lg 1 alusel peab hageja tõendama tegelikkuses tarbitud soojusenergia koguse. Selleks on hageja esitanud U S ekspertarvamuse koopia (tl 88-9) ja Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangu (tl 102-6). Vaidlust ei ole selles, et juba enne radiaatorite eemaldamist oli kostja loobunud korteri aktiivsest kasutamisest, mistõttu ta korteris tavapärast toasooja ei hoidnud. U S ekspertarvamuse ja Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangu kohaselt kui korteris tavapärast toasooja ei hoita, on korteri jääktarbimiseks 70 % täistarbimisest. Kostja on tõendina esitanud OÜ Virgas korteri xxx soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse (tl 97-100), mille kohaselt on jääktarbimise ulatus tunduvalt väiksem. Kostja on ise nõus tasuma 15 % täistarbimisest, mis on isegi enam, kui OÜ Virgas arvestuses (kostja seisukoht kohtuistungl). Kohus leiab, et reaalselt peegeldab olukorda OÜ Virgas arvestus, kuna see on saadud just nimelt kostja majast ja korterist lähtudes, hageja esitatud arvestuses lähtub aga hüpoteetilisest majatüübist, mistõttu ei saa olla kindel selle kohaldatavuses vaidlusalusele korterile. Kohus jätab osaliselt arvesse võtmata Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangu, kuna sellest ei nähtu, kas eksperthinnangu seda osa, mis leiab, et OÜ Virgas arvestustel on tavaliselt mitmeid puudusi, saab kohaldada konkreetsele käesolevale arvestusele või mitte. Arvestada ei saa hageja väidet, et OÜ-l Virgas puudus litsents soojusarvestuse tegemiseks, sest litsents on haldusõiguslik luba, mille olemasolu või puudumine ei ole iseenesest otseses seoses arvutuste tõeväärtusega. Eelnevaga on leidnud tõendamist, et kostja korteri kütmiseks kuluv jääktarbimine on 15 % kütmise täistarbimisest. Alates oktoobrist 2001 kuni oktoobrini 2004 on kostja tasunud soojusenergia eest 3500 krooni. Alates oktoobrist 2001 kuni oktoobrini 2004 on hageja esitanud arveid kokku 9899 krooni eest. Lähtudes jääktarbimisest 15 % oleks kostja pidanud oktoobrist 2001 kuni oktoobrini 2004 tasuma 1484,85 krooni. Perioodil oktoober 2002 kuni mai 2004 esitas hageja kostjale arveid jaotamisteenuse eest 183,60 krooni. Kokku sel ajal oleks kostja pidanud tasuma 1484,85 + 183,60 = 1647,95 krooni. Seega on kostja oktoobrist 2001 kuni oktoobrini 2004 tasunud liigselt 35001647,95 = 1852,05 krooni. Eelneva perioodi eest on kostjal tasumata 2696 krooni. Kokku jääb kostjal tasuda 2696 – 1852,05 = 843,95 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus otsustada, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohus jätab mõlema poole menetluskulu poole enda kanda. Hagi tagamine Ida-Viru Maakohtu 21. detsembri 2004 kohtumäärusega seati hagi tagamiseks kostja korteriomandile, asukohaga xxx, kohtulik hüpoteek hagisumma ulatuses hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja hagi tagamise tühistamise taotlust kohtule ei esitanud ning seega jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni kostja on hageja nõude täielikult rahuldanud. 3(4)

/allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.