Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. märts 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-05-24036
Tsiviilasi
Tartu linna hagi X vastu 1 789.05 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Tartu linn, asukoht Raekoda, 51003 Tartu; hageja esindaja Tartu Elamuhalduse AS, asukoht Soola 3, 51014 Tartu; kostja X,
Kohtuistung Protokollija
1. märts 2006 Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 410, 413, 415, 420, 422, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X Tartu linna kasuks võlg 1789 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend üheksa) krooni 5 senti ja kohtukulud 229 (kakssada kakskümmend üheksa) krooni 45 senti. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.
Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis kostjaga 01.02.2005 eluruumi üürilepingu, mille esemeks oli eluruum asukohaga Tartus. Leping lõppes 10.11.2005. Kostja kohustus lepingus tasuma eluruumi kasutamise eest üüri ning kõrvalkulud. Perioodil 01.08. kuni 10.11.2005 ei tasunud kostja kordagi eluruumi üüri ja kõrvalkulude eest. 01.12.2005 seisuga on kostja võlg 1789.05 krooni. Hageja palub võla kostjalt välja mõista ja panna kohtukulud kostja kanda. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Kostja oma kirjalikus vastuses hagile märgib, et ta hagi ei tunnista. Ta lahkus üüritud korterist 28.08.2005 ning ei ole sellest ajast alates korteris päevagi elanud. Seetõttu ei nõustu ta tasuma tema eest arvestatud kommunaalkulude arveid, sest tegemist oli ühiskorteriga, teises toas elas teine üürnik. Kostjal ei olnud võimalik rahapuudusel tulla varem kui 10.11.2005 Tartusse, et üürileping korrektselt lõpetada. Kostja väidab, et tal puudub igasugune sissetulek ja vara, mistõttu on temale täiesti ükskõik, mida kohtus otsustatakse. Kohtuistungile 01.03.2006 kostja ei ilmunud, helistades samal päeval enne kohtuistungi algust istungisekretärile ja teatades, et on haige, kuid arstitõend puudub, sest ta on töötu. Hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist, sest kostja ei ole veenvalt tõendanud kohtuistungile mitteilmumise põhjust. Vastavalt TsMS §-le 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohaleilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. TsMS § 422 lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas ... kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline ... kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks ... kohtuistungile ilmumast. TsMS § 422 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on võimalik teha tagaseljaotsus. Kostja lühike telefonikõne kohtu istungisekretärile ei ole haiguse tõendiks, sest kostja ei vastanud sekretäri küsimusele, millal kostja haigestus ning kui kaua haigus kestab. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole piisavalt põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas kostjat ilmuma kohtuistungile. Hagi on tõendatud sotsiaaleluruumi üürilepinguga nr 1691, võlgnevuse arvestusega. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürileping ei lõpe üürniku lahkumisega eluruumist, vaid üürilepingu lõpetamisega ja üüritud asja tagastamisega. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 1789.05 krooni.
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ... rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 60 lg 1 ja hageja kohtukulude nimekirjale tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtukulud 229.45 krooni, millest riigilõiv on 140 krooni ja õigusabikulude katteks TsMS §-st 61 lg 1 p 1 juhindudes kuni 5 % rahuldatud hagist, so 89.45 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.