Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud asjaolud ja nõuded OÜ Olustvere Soojus on esitanud 03 oktoobril 2005 kohtusse hagi E T vastu. Hagiavalduse kohaselt osutab OÜ Olustvere Soojus kommunaalteenuseid Olustvere alevikus Viljandimaal asuvatele korterelamutele. E T on korteri xxxxx, xxxxxxxx omanik.

06.05.1998.a. on hageja kostja vahel sõlmitud teenindusleping nr. 148 (tl 4-5), millise alusel hageja osutab kostjale kommunaalteenuseid. Kostjal on kohustus igakuiselt tasuda hagejale kommunaalteenuste eest vastavalt kehtestatud määradele ja hinnakirjale. Kostja on jätnud alates 06.09.2004 jätnud osaliselt tasumata talle osutatud kommunaalteenuste eest. 03.08.2005.a. seisuga on tasumata 5652,50 krooni. Kostja põhjendab arvete (tl 7-12) tasumata jätmist asjaoluga, et on kesküttesüsteemist radiaatorid välja lülitanud ja läinud üle elektriküttele. 22.07.2004.a. on kostja esitanud hagejale avalduse (tl 13), milles teatab, et on läinud üle elektriküttele. Dokumente, mis kinnitaks tegevuse seaduspärasust ei ole esitatud. 26.07.2004.a. on hageja saatnud kostjale teate (tl 14), milles teatab, et kostja tegevus ei ole õiguspärane ja palub endise olukorra taastamist ja teatab ühtlasi, et jätkatakse tasu nõudmist kokkulepitud korras. 24.08.2004.a. arutas (tl 15) vaidlusküsimust OÜ Olustvere Soojus nõukogu, kes asus seisukohale, et kostja tegevus ei ole seaduslik . 10.09.2004.a. pöördusid (tl 16) hageja poole xxxxxxxx korteriomanikud, kes väljendavad mittenõustumist kostja omavolilise tegevusega ja nõudsid endise olukorra taastamist. 30.08.2004.a. pöördus (tl 18) kostja Olustvere Vallavalitsuse poole, et saada nõusolek oma tegevusele. 09.09.2004.a. on Olustvere Vallavalitsus selgitanud (tl 19) kostjale, mida peaks kostja tegema, et oleks õigustatud muutma küttesüsteemi. 27.12.2004.a. saabus Tarbijakaitseameti Viljandimaa talituselt teade kostjalt laekunud avaldusest. 21.01.2005.a. esitas hageja vastuse Tarbijakaitseametile (tl 20). Hageja ei ole nõustunud kostjapoolse ebaseadusliku küttesüsteemist väljalõikamisega ja on seda selgelt ja üheselt väljendanud oma kirjades. Küttesüsteemist väljalõikamisega ei ole nõustud ka maja kaasomanikud. Kostja ei ole esitatud nõuetekohast dokumentatsiooni, mille alusel oleks võimalik määratleda korteri jääksoojuse ja üldsoojushulga (kelder, trepikojad, keskmiste ja äärmiste korterite tasaarveldus) protsendi osa lähtuvalt kostjale kuuluva kaasomandiosa suurusest. Kuna kesküttesüsteemist väljalülitamine on olnud ebaseaduslik, tuleb lugeda, et korter tarbib soojaenergiat edasi ja omanikul tuleb selle eest ka tasuda. Korterelamule on müüdud hageja poolt soojusenergiat. Tarbitud kogus on jagatud korterite vahel, milliste omanikud on kohustatud selle eest tasuma. Kostja ei ole esitanud dokumenti, mis kinnitaks, et teised kaasomanikud on nõus võtma enda kanda kostjale kuuluvale korterile alates 2004.a. septembrist arvestatud soojakulud. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 2.2.6. on hageja õigustatud nõudma arvete mitteõigeaegsel tasumisel viivist 0,2 % päevas võlgnevuse summast. Maksete tasumisega viivitamisel perioodil 06.09.2004-22.08.2005.a. on arvestatud viivist 2132,10 krooni. 20.09.2005.a. on kostjale saadetud võlanõue, milles tehakse ettepanek tasuda võlgnevus ja lahendada olukord, st. taastada küttesüsteem endisel kujul või seadustada tegevus (esitada seadusest tulenevad ümberehitust puudutavad dokumendid ja kaasomanike nõusolek), et vältida samalaadset vaidlust. Hageja esindaja leidis veel, et hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt kostja tegevus on seaduslik ja keskkütteradiaatorite lahtimonteerimine keskküttesüsteemist ei ole vaadeldav ümberehitusena keksküttesüsteemis. Küttesüsteemi puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemiga, mis on kõigi korteriomanike kaasomandis. Küttesüsteemi muutmiseks peab vastavalt ehitusseaduse § 16 lg 1 p 2 taotlema kohalikust omavalitsusest kirjaliku nõusoleku ning esitama nõuetekohase ehitusprojekti, kooskõlas ehitusseaduse § 16 lg 3 ja § 18. Kostja korterit läbivad keskküttetorud, mis annavad sooja ka siis, kui radiaatorid on lahti moneeritud, seega tarbib kostja ka keskküttest tulenevat soojust. Ehitusprojekti koostamine on vajalik, et vastavat eriteadmist omava spetsialisti poolt saaks hinnatud tegelikud tarbitavad kütte kogused.

Elamu küttesüsteemi puhul on tegemist kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervikliku seadmega. Kuna hoone küttesüsteem on kõigi korteriomanike kaasomandis, siis peab süsteemi muutmisel nõusolekut küsima teistelt kaasomanikelt. Kostja ei ole vaatamata korduvatele selgitustele seaduses sätestatud nõudeid täitnud. Käesoleva hetkeni ei ole esitatud ehitusprojekti, omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, ega kaasomanike nõusolekut. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt kuna korteriomanike 10.09.2004.a. kirjas ei ole viidet, et allakirjutanute küttekulud oleks suurenenud ja keskkütte kvaliteet langenud, siis oleks tema tegevus justkui seaduslik ja ta ei peaks midagi tasuma. 10.09.2004.a. kirjas väljendavad allakirjutanud kaasomanikud üheselt mittenõustumist kostja omavolilise tegevusega ja nõuavad endise olukorra taastamist. Seega on osa kaasomanikke selgelt väljendanud, et ei ole kostja tegevusega nõus. Kaasomanikud ei ole pidanud rohkem maksma, seetõttu, et arved kütte eest tasumiseks on esitatud kostjale. Kaasomanikud ei ole väljendanud, et on nõus rohkem tasuma kütte eest selle võrra, mis on juba arvestatud kostja korterile. Et teada saada, kui palju suureneb ümberehituste tõttu teiste korterite küttekulu, ongi vajalik ehitusprojekti esitamine, misjärel kaasomanikud saavad otsustada, kas nõustuvad sellega või mitte. Hageja suurendas 07. veebruaril 2006 nõuet. Vastava avalduse kohaselt maksete tasumisega viivitamisel perioodil 06.09.2004-22.08.2005.a. on arvestatud viivist 2132,10 krooni. Maksete tasumisega viivitamisel perioodil 23.08.2005-06.02.2006.a. on arvestatud viivist 1842,72 krooni. Kokku on arvestatud viivist 3974 krooni 80 senti. Juhindudes TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude suuruseks on 07.02.2006.a. seisuga 9627,32 krooni, millest 5652,50 krooni moodustab põhivõlg 03.08.2005.a. seisuga ja 3974,82 krooni viivisevõlg 06.02.2006.a. seisuga. Hageja palub kostjalt välja mõista E T OÜ Olustvere Soojus kasuks põhivõlg 5652,50 krooni, välja mõista E T OÜ Olustvere Soojus kasuks viivisvõlg 06.02.2006.a. seisuga 3974,82 krooni ja alates 07.02.2006.a. viivist 0,2% tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Välja mõista E T OÜ Olustvere Soojus kasuks tasutud menetluskulud. Hageja esindaja palus välja mõista kostjalt menetluskuluna tasu õigusabi eest 1180 krooni. Kostja põhjendused Kostja vaidles hagile vastu. Kostja asus seisukohale, et tema tegevus on seaduslik ja keskkütteradiaatorite lahtimonteerimine keskküttesüsteemist ei ole vaadeldav keskküttesüsteemi ümberehitusena. Kuivõrd lahti on monteeritud ainult radiaatorid ja mitte toru, kusjuures viimane on isoleeritud, siis pole kostja takistanud küttesoojuse saamist teiste korteriomanike poolt. Radiaatoreid ei ole enne nende lahtimonteerimist puhastatud hageja poolt. Hagejale puudub õigus sekkuda eraisikute vahelisse vaidlusse. Korteriomanikud S M, E K, E R on vaidlustanud ainult kostja tegevuse seaduslikkuse, toomata esile küttekulude kasvu. Ka teised korteriomanikud ei ole esitanud kaebusi. Ei ole õige, et kostja peab hagejale soojaenergia eest tasuma. Hagi esitamine hageja poolt kostja vastu on ebanormaalne. Kohtu põhjendused Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

Hageja poolt esitatud asjaolu, mille kohaselt on tegemist ebaseadusliku keskküttesüsteemi ümberehitusega, ei ole otseselt hagi tõendamisesemesse puutuv. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolud, mis on poolte poolt esitatud seoses keskküttesüsteemi ümberehituse seaduslikkusega. Asjaolu, mille kohaselt keskküttesüsteem kuulub korteriomanike kaasomandisse, ei ole hageja ja kostja lepingulist suhet välistav asjaolu. Kostja seisukoht, et hagi rahuldamise välistab teiste korteriomanike etteheidete puudumine, ei ole õige. Kostja ei ole esitanud hagi rahuldamist välistavaid asjaolusid. Kostja poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt hageja nõukogu nimetatakse Olustvere vallavalitsuse poolt; vallal ja hagejal puudub väidetavalt finantsiline vajadus hagi esitamiseks; tegemist on isiklikest vaenulikest suhetest tuleneva hagiga, ei ole tõendamisesemesse puutuvad. Kostja poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt kostja tasub mingis osas väidetavalt sooja eest elektrit müüvale ettevõttele; teised korteriomanikud saavad küttesooja edasi, ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad asjaolud, sest hageja nõue on esitatud võlaõiguslikul (lepingulisel) alusel. Kostja ei esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mingi tüüptingimus pooltevahelises lepingus teda ebamõistlikult kahjustab. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on lepingut mingis osas või mingil määral, sh oluliselt, rikkunud. Kostja ei esitanud asjaolusid, mille kohaselt saaks järeldada, et ta on teinud kõik seadusest tulenevalt nõutavas korras pooltevaheliste lepinguliste suhete muutmiseks või lõpetamiseks. Kostja on allkirjastanud veel 06. novembril 2004 korteriomanike otsuse (tl 61), milles on viidatud teeninduslepingutele ja mille kohaselt korteriomanikud on kohustatud kandma kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Hageja on esitanud tõendamiseseme asjaolud selgelt ja kogu ulatuses. Pooltevahelisest lepingulisest suhtest tulenevalt ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Hageja on võimaldanud kostjal müügilepingu esemeks olev soojusenergia omandada. Hageja on esitanud kostjale arved. Kostja ei ole soojusenergia eest tasunud, seega pole kostja pooltevahelist lepingut täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud tõendamisesemesse kuuluvate faktiliste asjaolude tõele vastavust. Hagi materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud asjakohastele normidele - võlaõigusseaduse § 208 lg-le 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt võlaõigusseaduse § 208 lg 3 asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Vastavalt võlaõigusseaduse § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt kokkulepitule. Vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 on hagejal õigus nõuda viivist. Vastavalt Võlaõigusseadus § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja palunud välja mõista kostja poole kasuks menetluskuluna tasu õigusabi eest 1180 krooni. Vastavalt TsMS 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud,

mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades peetud kohtuistungite arvu ja õigusvaidluse keerukuse astet on käesoleval juhul põhjendatud kostjalt välja mõista hageja esindaja tasu õigusabi eest 500 krooni.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.