Tagaseljaotsus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-3888 (endine 2/583-6173/05)
Tsiviilasi
EM ja MM hagi RE’i vastu 50 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: EM Hageja: MM Hagejate esindaja: adv volik alusel A K Kostja: RE – ilmumata. 13. veebruar 2006. a
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
EM’i kasuks 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni võlgnevuse
Eelistungil . a taotles kohale ilmunud hagejate esindaja tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hagejate esindaja esitas . a eelistungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtusse ilmunud, samuti ei ole kohut teavitanud oma mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjat kohustati õigeaegselt teatama kohtule istungile mitteilmumise seaduslikust takistusest. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja sai kohtukutse . a isiklikult kätte allkirja vastu, samas ei teavitanud kohut oma kohtusse ilmumise takistusest. Kohus leiab TsMS § 413 lg 1 alusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 järgi tagaseljaotsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 30 lg 1 mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus ning lg 2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hagejate kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 750 krooni. Hageja M. Mäng oli kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu 750 krooni tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 750 krooni riigituludesse. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 61 lg 1 p 1 kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja E. Mäng’i õigusabikulu summas 2 950 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtukutsete kättetoimetamise kulud summas 92.40 krooni.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.