Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-24537
Tsiviilasi
S.M hagi V.M vasu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja S.M , esindaja V.B
esindajad
Kostja V.M, , esindaja M.S
Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2006
Hagi rahuldada. Välja mõista V.Mlt 140 000 (ükssada nelikümmend tuhat) krooni S.M kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista V.Mlt 218,30 (kakssada kaheksateist krooni ja 30 senti) krooni riigituludesse, millest 200 (kakssada) krooni arvata riigituludesse V.M poolt 15.11.2005 rahandusministeeriumi kontole 10220034800017, viitenr 2800049764 tasutud deposiidist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem, kui viis kuud pärast kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemist. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks
Kostja müüs 24.04.1999 poolte ühisvarasse kuuluva elamu võltsitud volikirja alusel, mille eest teda karistati KrK § 143 lg 2 p 1 1 alusel Tallinna linnakohtu 12.06.2000 aasta otsusega kriminaalasjas 1/1-867/2000 1 aastase vangistusega 1 aastase katseajaga. Hageja leiab, et kostja tekitas talle kuriteoga kahju 140 000 krooni ja palub selle kostjalt välja mõista.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja on kriminaalasja lahendamise käigus loobunud nõuetest kostja vastu, mis on märgitud ka kohtuistungi protokolli.
2-05-24537
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning nende esindaja, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna linnakohtu 12.06.2000 otsusega on kostja süüdi mõistetud KrK § 143 lg 2 p 1 1 järgi selles, et ta vormistas notarit pettes oma abikaasa nimelt volikirja ja seda volikirja kasutades võõrandas poolte ühisvaraks oleva elamu Luige külas Kiili vallas Harjumaal. Seega on kohtus leidnud tõendamist, et kostja käitus hageja suhtes õigusvastaselt. Kostja tegevuse tõttu jäi hageja ilma võimalusest saada tema omandi võõrandamise eest tasu, seega on kostja õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Kostja võõrandas poolte ühisvarasse kuulunud elamu, kuid hagejale võõrandamisest saadud raha ei andnud. Kostja tegevuse tõttu on hageja jäänud ilma oma omandiõigusest, seega on talle tekkinud kahju. Pooled ei vaidle kahju suuruse üle. Kohtule esitatud kohtuotsuse protokollist nähtub, et hageja loobus tsiviilhagi väljamõistmisest kriminaalasja raames. Hageja soovi tsiviilhagi välja mõista ei saa käsitelda hagist loobumisena tsiviilkohtumenetlus mõttes, sest loobumise vastuvõtmise kohta ei ole jõustunud kohtumäärust. Kohus leiab, et kohtu protokollis olevat lauset ei saa käsitleda ka nõudest loobumisena. Hageja lauset ei saa käsitleda otsese tahteavaldusena TsÜS (2000 aastal kehtinud redaktsioon) § 62 lg 2 järgi otsese tahteavaldusena, kuid kohus leiab, et nõudest loobumine peab olema väljendatud sõnaselgelt ja kirjalikus vormis. Vaidlusalused sündmused toimusid 1999 ja 2000 aastal, seega reguleerib poolte vahelist õigussuhet tsiviilkoodeks. TsK § 221 sätestab, et nõude loovutamine peab olema kirjalikus vormis, kui nõue põhineb kirjalikus vormis tehtud tehingul. Arvestades asjaolu, et nõue tuleneb elamu võõrandamisest, mis pidi olema vormistatud notariaalselt, samuti asjaolu, et TsK § 273 sätestab laenulepingu kirjaliku vormi summalt üle 50 krooni, leiab kohus, et hageja loobumine nõudest oleks pidanud olema kirjalikus vormis ning allkirjastatud hageja poolt. Kohtuistungi protokoll ei ole hageja poolt allkirjastatud. Ka möönab kostja kohtuistungil, et hageja ei ole raha saanud. Kostja väide, et kostja kirjutas ennast korterist välja ei anna alust arvata, et pooled on teinud tasaarvestuse kahju hüvitamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole kohtumenetluse käigus tõendanud, et ta oleks hagejale kahju hüvitanud või kostja ei ole süüdi kahju tekitamises ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 140 000 krooni ja TsMS § 162 alusel kõik menetluskulud. Hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 7250 krooni ja asja läbivaatamise kuluna postikulud 218,30 krooni, millest 18.30 tuleb tasuda ning 200 krooni tuleb arvata riigituludesse kostja poolt 15.11.2005 menetluse taastamise kuludena kohtu deposiiti tasutust. Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.