Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Ida-Viru Maakohtule 10. novembril 2004 esitatud hagiavalduse kohaselt teostas KÜ Kiviõli Viru 7 2003.a. sügisel katuse remonti aadressil Viru 7, Kiviõli linnas. Peale kostja poolt teostatud katuse remonti avastas hageja 5. märtsil 2004.a. esmakordselt, et katus tema korteri kohal on lume sulamise tagajärjel hakanud vett läbi laskma. Teistkordselt toimus katuse läbilaskmine 2-3 kuud hiljem peale tugevat vihmasadu. Kahjustada said hageja korteri magamistoa lagi ja akna ümbrus. Kuna hageja korter, asukohaga X on kindlustatud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i poolt, pöördus hageja kindlustusfirma poole avaldusega kahju tekkimise kohta. Seesam Rahvusvahelise 1(6)

Kindlustuse AS-i poolt on 15. juunil 2004.a. koostatud varakahju sündmuskoha ülevaatus, millise käigus on tuvastatud, et veekahjustuse tekkimise põhjuseks oli katuselt läbivoolanud lume sulamise ja vihmavesi. Kahjukäsitleja on leidnud, et remonditööde käigus on kasutatud katkiseid ja amortiseerunud plekke ning seega on katuse läbijooksu põhjuseks ebakvaliteetne katuse remont. AS Seesam Rahvusvaheline Kindlustus on 23. juulil 2004.a. teinud koduvarakindlustuse hüvitisotsuse, millega hüvitab juhtumiga tekkinud kahju vastavalt kalkulatsioonile, tingimusel, et korteri remont teostatakse pärast katuse nõuetekohast ja ilmastikukindlat taastamist. Hüvitisest arvestatakse maha kindlustusvõtja lepingujärgne omavastutus 2000 krooni. Hageja leiab, et tekkinud kahju eest on vastutav KÜ Kiviõli Viru 7. Hageja on saatnud 29. juulil 2004.a. kostjale tähitult avalduse, kahju hüvitamiseks summas 2000 krooni. Oma avaldusele hageja kirjaliku vastust ei saanud, suusõnaliselt on aga kostja keeldunud kahju hüvitamast. Bellum Õigusabi OÜ on 13. augustil 2004.a. saatnud kostjale pretensiooni ning andnud kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja. Nimetatud pretensioon oli kostjale saadetud tema aadressil ja kostja poolt kätte saadud 14. augustil 2004.a., mida kinnitab kostja allkiri väljastusteatel. Kostja esitas selgituse pretensioonile, milles ei nõustu tasuma omavastutust kuna leiab, et ei ole vastutav kahju tekkimise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks omavastutuse summa 2 000 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel pole teada kahju tekkimise aeg. Korteriühistu Kiviõli Viru 7 on kantud registrisse 16. mail 2003. Elamut haldab alates 01. jaanuarist 2003. Korteriomanikud teatasid katusekatte viletsast seisukorrast ning korteriühistu otsustas oma 06. septembri 2003 otsusega teostada katusekatte remont kahes osas - september-oktoober 2003 ja mai-september 2004. Katusekatte remonti hageja korteri kohal teostati teises osas. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude korteriühistule 26.juulil 2004, jättes märkimata kahjustuste tekkimise aja. Hagiavaldusest sai kostja teada, et kahju toimumise orienteeruvaks ajaks oli 05. märts 2004 ja järgmine kahju tekkimine toimus 2-3 kuu pärast. Kostja väitel hageja ei teavitanud kostjat kahju tekkimisest ega kutsunud kostjat kahju fakti tuvastama. Kostjale pole teada, millal hageja sõlmis kindlustusfirmaga kindlustuslepingu ja kas kindlustusfirma esindaja teostas enne lepingu sõlmimist korteri ülevaatust. Samuti pole teada tekitatud kahju suurus. Hagiavaldusele lisatud kindlustuse töötaja poolt koostatud korteri ülevaatuse aktist pole võimalik aru saada, milles väljendub kahju seina ja põranda katetele. Lähtudes eeltoodust palun jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Eelistung Hageja selgitab, et ostis korteri septembris 2003, krediidiga. Hinnatud oli firma Uus Maa poolt ning firma esindaja vaatas korteri üle. Hageja veendus isiklikult, et korter oli korras. Kindlustuse omavastutus on 2000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista omavastutuse ulatus 2000 krooni, mille hageja ise maksis korterit remontides. Hageja teatas ainult kindlustusele, et korteri lagi tilgub läbi, KÜ-le ta ei teatanud, kuna ei teadnud seda. Hageja esindaja täiendab, et hageja ei nõua tervet hüvitist. Katus hakkas jooksma remondi teostamise ajal, praegu lagi enam läbi ei tilgu. Kui katus oli kaetud, siis katus ei tilkunud enam läbi. Alates oktoobrist 2004 hagejal katuse läbitilkumisega probleeme ei ole. Esmane teade tehti kindlustusele 05. märtsil 2004. Peale hageja korteri oli veel ühes korteris läbijooks. Kostja esindaja selgitab, et tegemist on vana majaga, ehitatud 1983 aastal, ja katuse plaan puudub. Remondi käigus toimus täielik katuse vahetamine, katusele pandi plekk. Remont toimus osade 2(6)

kaupa, kuna puudus raha. Töid teostati kahel korral, sügisel 2003 ja kevadel 2004. Hagejal tilkus lagi läbi juba enne katuse remonti. Katuse remonditööd võeti aktiga üle ning akti koostas spetsialist. Korteriühistu revisjonikomisjon võttis katuse remonditööd vastu aktiga. Hageja ei teatanud KÜ-le, et tal lagi laseb vett läbi. Hageja teatas alles suvel kindlustusele, et katus laseb läbi, töid aga teostati märtsis. Enne maid 2004 selles katuse osas, kus on hageja korter, remonti ei teostatud. Esmakordselt sai kostja sellest juhtumist teada 07. augustil 2004. Aastal 2004 olid suured vihmad ja arvatavasti sellepärast toimus hageja korteris läbijooks. Remondi käiku kontrollis kostja esindaja isiklikult. Mai kuus 2004 avastati, et katuse vahele, materjalide alla, koguneb vesi ning kutsuti spetsialist, kes ütles, et katusel on liiga vähe ventilatsiooni kanaleid. Spetsialist koostas akti. Kostja esindaja väitel ei ole selge, milliseid töid hageja korteris tehti. Kalkulatsioon on esitatud, aga hageja selgitusest nähtub, et ta teostas töid ise. Tunnistaja ütlused Tunnistaja J. N. selgitab, et tegeleb katuse paigaldamisega ning on läbinud vastava koolituse ehitaja-restauraatori alal. Septembri keskel alustati tööde teostamist. Tehti mõõtmeid, osteti materjale. Alguses remonditi katuse ühte poolt (Viru 5 ja 7 on paaris majad). tööde tegemist alustati katuse poolest, mis külgneb Viru 5-ga. Võeti maha vana katuse materjali 15-25 ruutmeetri kaupa, kõik olenes ilmast. 2003 aastal töötati septembri keskelt kuni oktoobri keskpaigani. Selle ajaga jõuti teha pool katusest, ilm oli päiksepaistele. Oktoobris tuli varakult külm ja vihm. Vana kate võeti maha ja samal päeval kaeti uuega, kunagi ei jätnud katmata pinda. Materjali ladustati elumaja keldris. Kogu materjal oli keldris, katusel ei olnud terve remondi ajal mingit materjali. Uue ja vana katuse vahe kaeti pigiga. Tunnistaja on kursis sellega, et KÜ esimees kutsus kohale spetsialisti, aga mis põhjusel, ta ei tea. KÜ käis töid kontrollimas, L. G. ja raamatupidaja. Nad käisid tihti kontrollimas. Tööd lõpetati 10. oktoobri paiku 2003. aastal. Kui oktoobris tööd lõpetati, siis seda kontrolliti. Lepiti kokku, et katuse remonti jätkatakse kevadel, kuna ilmastiku tingimused oli kehvad. Remontida jõuti visuaalselt vaadates üle poole või pisut rohkem. Mais 2004 alustati katuse remonti uuesti. Katuse liitekoht oli heas korras. Liitekoht võeti lahti ja alustati katuse vahetamist. Katusele mingit materjali ei jäänud. Remondi ajal keegi tunnistaja poole ei pöördunud, et katus läbi tilgub. Remonditööde alguses lasi katus läbi. Tööd anti üle 2004 aasta oktoobris. KÜ esimees ja raamatupidaja kontrollisid tööd üle ja koostasid garantiidokumendi. Katus vaadati üle ja allkirjastati üleandmise akt. See oli arvatavasti oktoobris 2004. Esimest osa katusest aktiga üle ei antud. Komisjonis oli juhatuse esimees ja raamatupidaja. Tunnistaja pani aktile oma allkirja. Garantii oli selle kohta, kui ilmnevad mingid vead, siis need vead parandatakse oma kuludega, see oli eraldi dokument. Lepingule kirjutas tunnistaja alla septembris 2003, korteris. Kohtuistung Hageja teatab, et kui algas vee läbijooks, siis katusel ei käidud. Katusel käidi hiljem. Hageja esindaja teatab, et jääb hagiavalduse juurde. Hageja esindaja selgitab, et katuse remonti teostati ebapädevate inimeste poolt ning katuse remont jäi pooleli. Selle tagajärjel tekitati hagejale kahju. Hageja oli seisukohal, et kostja kutsumine olukorda kontrollima ei ole vajalik. Oli koostatud kindlustuse akt selle kohta, kui suur on kahju. Kostjalt nõutav summa on 2000 krooni. Kui kindlustusfirma koostas akti korteri kahjustuste kohta, siin ei tohiks olla vaidlust. Korteri remondi teostas firma Deis-K. 3(6)

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 2000 krooni omavastutuse summa ja riigilõiv. Kostja esindaja hagi ei tunnista täies ulatuses. Kostja seisukoht on, et hageja oleks pidanud pöörduma KÜ poole siis, kui tal hakkas korteris lagi vett läbi laskma. Võib-olla oleks saanud KÜ oma vahendite ja jõududega kahjustuse kõrvaldada. Hagi ei tunnista, kuna hageja poolt ei ole kahju suurus põhjendatud. Ei ole põhjendatud, milline on tekitatud kahju hageja korterile ja kas see kahju on tekitatud seoses katuse remondiga 2003 ja 2004 aastal. Kindlustustöötaja poolt koostatud aktist pole võimalik aru saada, milles väljendub hagejale tekitatud kahju. Akt on ebatäpne. Hageja ei võtnud kunagi ühendus KÜ, et vaadata üle kahjustused, mis tekkisid tema korteris. Hageja seisukohad KÜ Kiviõli Viru 7 on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 16. mail 2002.a. Vastavalt registrikandele on ainuisikulise esindusõigusega juhatuse liige L. G. Väidetavalt sõlmis KÜ 01. septembril 2003.a. lepingu nr. 1 katuse remonttööde teostamiseks. Töid palgati teostama juriidilise isiku lähikondne ja hageja arvates on leping sõlmitud oluliste puudustega. Lepingus on sätestamata järgmised töövõtu seisukohalt olulised tingimused: tööde sisu; tööde teostamise tähtaeg; tööde maksumuse tuletamise alus (hinnapakkumine, pädeva isiku poolt teostatud kalkulatsioon jne); tööde üleandmise-vastuvõtmise kord; teostatud tööde eest tasu maksmise alused ja tähtajad. Hageja on seisukohal, et KÜ poolt kohtule esitatud leping on fiktiivne, s.t. sõlmitud tagantjärgi, või esitab KÜ juhatus KÜ liikmetele teadvalt valeandmeid KÜ majandustegevuse kohta. Lepingu punktis 2. on tööde maksumuseks sätestatud 63 000 krooni neto. Lepingu p. 5 alusel teostatakse tööd osade kaupa ja võlgu. Tööd teostati ajavahemikul 15. september 2003 kuni 10. oktoober 2004. Samas on KÜ juhatuse poolt KÜ liikmetele 2004.a. enne majandusaasta aruande kinnitamist tutvumiseks esitatud 2003.a. rahavoogude aruandes kajastatud katuse remondikuluna 2003.a. summa 63 878,75 krooni ja 2003.a. finantsaruandes summa 66 879 krooni. Seega tulenevalt KÜ juhatuse poolt esitatud andmetest maksti kogu katuseremondi raha ja rohkemgi veel välja juba 2003.a. Hageja on seisukohal, et tellides oma majandustegevuse raames remonttööde teostamise mittepädevatelt isikutelt, võttis KÜ endale vastutuse kolmandatele isikutele tööde teostamise käigus tekitatud kahjude hüvitamise eest. Kuna KÜ kasutas oma kohustuse täitmisel teadvalt isikuid, kellel puudus õigus teostada vastavasisulisi töid, on hageja seisukohal, et KÜ poolt kuulub hagejale tekitatud kahju hüvitamisele. Hagejale tekitati varaline kahju katuse remonttööde käigus märtsis 2004.a. Eelnevalt teostas kinnisvarabüroo Uus Maa ajavahemikul 18. september - 24. september 2003.a. hagejale korteri hindamise (eksperthinnang 786/096 VK), mille käigus 18. septembril 2003.a. toimus korteri ülevaatus. Eksperthinnangu punktis 7.4. on tuvastatud, et ruumide siseviimistluse tase on keskmine ja seisukord hea. Mingeid kahjustusi eksperthinnangu koostamisel korteris ei avastatud. Alates 07. novembrist 2003.a. sõlmis hageja koduvarakindlustuse Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse ASis (kindlustuspoliis nr. 604274). Üldteadaolevalt eelneb varakindlustuslepingu sõlmimisele vara eelnev ülevaatus ja kindlustuspakkumise koostamine. Ka kindlustuse vormistamisel ei tuvastatud veekahju olemasolu hageja korteris. Tunnistaja N. (tööde faktiline teostaja) ütluste kohaselt jäid tööd 2003.a. pooleli seisus, kus tehtud oli ca. 50% katusest. Hageja korteri veekahjustusi saanud tuba asub aga täpselt maja keskel, ehk siis täpselt selles kohas, kus tööd 2003.a. pooleli jäid. Samuti kinnitasid nii N. kui ka KÜ esindaja, et 2004.a. mais avastati, et katusekatte alla on kogunenud vesi. Millal vesi katusekatte alla 4(6)

kogunes, keegi tuvastada ei suuda. Hageja on seisukohal, et hageja korterile veekahjustuste tekkimine on otseses seoses remonttööde teostamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 2003.a. sügisel alustati KÜ Kiviõli Viru 7 maja katuse remonti. Remondi teostamise tingimused olid otsustatud korteriühistu üldkoosolekul 6.09.2003.a. /t.90/. Tööde teostajateks vastavalt ühistu rahalistele vahendite olemasolule valiti J. N. ja V. G., kellega sõlmiti ka vastav leping. /tl.51/. Töö sisuks oli Kiviõli Viru 7 katuse 1200 m2 pehmekatte remont vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja normidele. Lepingule oli lisatud tööde loetelu ja sinna hulka kuulus vajadusel vana katusekatte eemaldamine ja uue kummibituumenisegust Tehnonikol katusekatte paigaldamine, vihmaveekogujate puhastamine ,demontaaz ja hilisem kohalepaigaldus, katuse tugibarjääri tsingitud katuseplekkide vahetamine./tl.52-53/. Lisatud selgitusele tööde teostamise kohta on toodud, et katuse parandamisega alustati 1.09.2003 , töö kestis kuni 10.10.2003.a. Sel perioodil kaeti elumajal katus 2. sissekäigu, s.o. korterite nr. 65-68 kohal . Teise osa katuse paigaldamine algas peale 20.maid 2004. Kuna kevad oli vihmane, lõpetati katuse katmine 10.10.2004.a. /tl.5455/. J. N. on välja antud tunnistus nr.947 15. jaanuaril 2002 SVS-L Koolituskeskusest,kus ta omandasi ehitaja- restauraatori ettevalmistuse. /t.66/. Tööd võeti vastu aktiga 20.10.2004.a. Akti kohaselt olid teostatud tööd vastavuses tööde teostamise lepingule/tl.84-85/. Hageja hagiavalduses väidab, et 05.märtsil 2004.a. avastas hageja, et tema korteri kohal hakkas katus lumesulamise tagajärjel läbi laskma. Teistkordselt hakkas tema korteri kohal katus läbi laskma 2-3 kuud hiljem, kui oli suur sadu. Hageja pöördud Seesam Kindlustuse AS poole, kuna tema korteri lagi oli rikutud ja korter oli kindlustatud selles kindlustusfirmas. Kahjukäsitleja on leidnud, et veekahjustuse tekkimise põhjuseks oli katuselt läbivoolanud lumesulamise ja vihmavesi, katuse remondil on kasutatud katkiseid ja amortiseerunud plekke, seega on läbijooksu põhjuseks ebakvaliteetne remont. Hageja korteriühistu juhatuse poole ei pöördunud. Kindlustuse poole on pöördunud hageja 13.07.2004 , ülevaatus on tehtud 15.06.2004 /tl.7-11/.Hüvitisotsus on tehtud kindlustuse poolt 23.07.2004,kus on aktsepteeritud, et kahju koos käibemaksuga on 6431 krooni, millest 2000 krooni on omavastutuse osa./tl.12/ 26.07.2004.a.on hageja pöördunud avaldusega kahju hüvitamise nõudes Korteriühistu poole, paludes hüvitada 2000 krooni /tl.13/, 13. 08.2004 on pöördunud hageja uuesti kostja poole 2000 krooni hüvitamise nõudes Korteriühistu kahju ei hüvitanud ja on leidnud, et katuse läbilaskmine oli põhjustatud sellest, et maja on vana, ehitatud 1983.a., akti selle kohta, et korteris lagedest on läbi tulnud vesi , ei ole /tl.25/ Hageja esindaja palub hagi rahuldada tuginedes VÕS § 1054 lg 2 , kuna KÜ kasutas oma kohustuse täitmisel isikuid, kellel puudus õigus vastavasisulisi tõid teostada. Kohtule on esitatud tööde teostaja Jussup Nurõjevile väljaantud tunnistus nr.947 15. jaanuaril 2002 SVS-L Koolituskeskusest, kus ta omandasi ehitaja- restauraatori ettevalmistuse. Seega ei ole kohtul alust eeldada, et töid teostas selleks mittepädev isik. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et korteri lagi on rikutud selle tõttu, et remondi käigus oleks mingil moel kahjustatud katust, mis põhjustas vee läbijooksu laest. Hageja ei ole teatanud korteriühistu juhatusele sellest, et korteris laskis lagi vett läbi ja sellega rikuti tema korteri lagi ja tekitati talle kahju. Samuti ei ole hageja tõendanud kohtule kahju suurust. Hageja on üksnes piirdunud tõendamisel selle summaga, mis kindlustus on jätnud omavastustuse summaks. VÕS § 100 sätestab kohustise rikkumise mõiste. Kohtus ei ole leidnud tõendamist, et töövõtjad oleks oma kohustust katuse remontimisel rikkunud kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmisega, mis annaks aluse VÕS § 101 kohaselt hagejal nõuda kahju hüvitamist. 5(6)

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui kahju, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Kohtus ei ole hageja tõendanud aega, millal kahju tekkis, seega ei ole võimalik kohtul tuvastada kahju tekkimise ja katuse remondi vahelist seost. Kohus peab mõistlikuks hagejapoolset käitumist kui hageja oleks teavitanud juhatust koheselt katuse läbilaskmise faktist, mis oleks ka siis fikseeritud akti vormis. Kuna hageja seda ei teinud, leiab kohus, et ei ole alust lugeda tõendatuks katuse parandamise ja kahju tekkimise vahelist seost. Ka ei ole hageja tõendanud kohtule, millest on tekkinud tema nõude suurus. Vastavalt TsMs § 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja ei ole kohtule tõendanud kahju tekkimise aega , katuse remondi tegemise ja kahju tekkimise vahelist seost ega kahju suurust. Ülaltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 10. novembril 2004. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi rahuldamata täies ulatuses. Kostja kohtukulude nimekirja kohtule ei esitanud. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Evi Kool Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.