Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Balti Rent OÜ ja A. K. vastu solidaarselt 21.09.2023 laenulepingust nr Ci201727969 ja 21.09.2023 käenduslepingust nr CiK2017279691 tuleneva võlgnevuse 15 000 euro, intressi 1960 euro, viivise 1140 euro, leppetrahvi 24 euro ja täiendava viivise saamiseks
Menetlusosalised ja
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht lelle tn 24-65, 11318 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna (Advokaadibüroo LMP, Tartu mnt 25, Tallinn; e-post [email protected]) Kostjad: Balti Rent OÜ (registrikood 16534689, asukoht Kangelaste prospekt 49-42, 20604 Narva; e-post [email protected]) A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)
nende esindajad
Hagihind
29074 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks 21.09.2023 laenulepingust nr Ci201727969 ja 21.09.2023 käenduslepingust nr CiK2017279691 tulenev võlgnevus 15 000 eurot, intress 1960 eurot, viivis 1140 eurot ja leppetrahv 24 eurot.
3.Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis 0,2% päevas põhinõudelt 15 000 eurolt alates 07.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 11 876 eurot.
4.Menetluskulud jätta solidaarselt Balti Rent OÜ ja A. K.’i kanda.
5.Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt menetluskulu summas 1747,67 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
6.Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ 1 (5)
kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1747,67 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Balti Rent OÜ ja A. K. vastu solidaarselt 21.09.2023 laenulepingust nr Ci201727969 ja 21.09.2023 käenduslepingust nr CiK2017279691 tuleneva võlgnevuse 15000 euro, intressi 1960 euro, viivise 1140 euro, leppetrahvi 24 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ ja Balti Rent OÜ 21.09.2023 laenulepingu nr Ci201727969. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 15 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 21.09.2023, arvestades laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 150 eurot. Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 30.12.2024. Käesoleval juhul on laekunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 7248 eurot. Laenulepingust tulenevalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud laekunud summast intressi katteks 7200 eurot. Ülejäänud summast 48 eurot on tasutud laenuandja poolt laenulepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasulised nõudekirjad on laenusaajale edastatud 18.06.2024 ja 02.08.2024. 2 (5)
Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige A. K. sõlmisid 21.09.2023 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017279691. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 30 000 eurot. 09.01.2025 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 15000 eurot. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 1960 eurot. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 1140 eurot, st viivise põhinõude jäägilt alates 31.01.2024 kuni 06.02.2025. Kuivõrd laenusaaja oli olulises viivituses 14. osamakse intressi tasumisega (tuli tasuda 21.10.2024), siis saatis laenuandja laenusaajale 08.11.2024 tasulise teatise. Koos teatisega edastas laenuandja laenusaajale ka leppetrahvi nõude 24 euro tasumiseks. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud, mistõttu on hagejal laenusaaja vastu leppetrahvi nõue summas 24 eurot.
2.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale Balti Rent OÜ-le kätte 15.02.2025 kooskõlas TsMS § 3111 lg 51 ja kostjale A. K.ile kätte isiklikult allkirja vastu 18.02.2025. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.
3.Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis- operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 3 (5)
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama Laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 30 000 eurot. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1400 eurot ja esindajakulu summas 424,16 eurot (koos käibemaksuga).
7.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1400 eurot.
8.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
9.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi 29 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 347,67 eurot.
10.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista esindajakulu koos käibemaksuga ning märkinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.09.2009 (käibemaksukohustuslase number EE101310424). Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele esindajakulu ilma käibemaksuta, s.o summas 347,67 eurot.
11.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1747,67 eurot, millest riigilõiv 1400 eurot ja esindajakulu 347,67 eurot.
12.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise 4 (5)
väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.