Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-17-2441

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming

Pärnu Maakohus Tambet Grauberg Eneli Kivi 07. märts 2017.a, Pärnu kohtumaja 2-17-2441 Rentest AS hagi ProLED Group OÜ ja R. S. vastu põhivõla ja viivise nõudes Hageja: Rentest AS, registrikood 10814092; asukoht: Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso, OK Incure OÜ; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn; e-post: [email protected] Kostja I: ProLED Group OÜ, registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx Kostja II: R. S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond; epost: xxx Hagi menetlusse võtmise lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2-17-2441 kohustus tasuma hagejale sõidukite kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingute lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Kostjad on tasunud vastavalt maksegraafikutele makseid kaootiliselt ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnevad kostjad hagejale kokku kõigi 5 lepingu kohaselt kokku 12 592,50 eurot. Nimetatud põhivõlgnevus koosneb tasumata osamaksetest, kindlustusmaksetest, remont-ja hooldustöödest ja ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasudest. Hageja ja kostjad on lepingu punktis 5.9 ja käenduslepingu p. 5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Käenduslepingute punkti 1 kohaselt on hagejal õigus kostja 1 poolse lepingu rikkumise puhul nõuda lepingu täitmist nii kostjalt kui käendajalt R. S.ilt kui ka mõlemalt ühiselt. Hageja nõuab kohustuste täitmist nii põhivõlgnikult kui käendajalt solidaarselt. Pärnu Maakohus kohustas 20.02.2017.a hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 20.02.2017.a määrusega kohustas kohus hagejat kõrvaldama hagiavalduses puudused 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esindajale on 20.02.2017.a kohtumäärus kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 20.02.2017.a. Eeltoodust tulenevalt kohustus hageja kõrvaldama puudused hiljemalt 06.03.2017.a. Hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses puuduseid tähtaegselt. Kohus asub tulenevalt eeltoodust seisukohale, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses puuduseid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.