Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Tiiu Hiiuväin

Otsuse avalikult teatavaks

01.märts 2006. a, Tallinn, Kentmanni 13

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-05-3355

Tsiviilasi

OÜ Ahagi LRvastu alusetult saadu ja viivise väljamõistmiseks 7160,42 krooni suuruses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ A(registrikood XXX) Hageja esindaja Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: LR(isikukood XX elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

09.veebruar 2006, avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

hageja esindaja Tarvo Ilves ja kostja LR

Juures viibis

sekretär Virge Kõosalu

Kohtuotsuse resolutsioon

arvelduskonto jääki. Kostjal oli õiguslik alus teha tehinguid konto jäägi ulatuses. Kuna sularaha väljavõtmine toimus PIN-koodi kasutades, on hageja arvamusel, et konto debiteerimiseks juhise on andnud kostja. Kostja käitumise tulemusena vähenes hageja vara, mille kostja peab tagastama TsK § 477 lg 1 alusel. Kostja ei reageerinud panga nõudele võlg tasuda. AS Eesti Ühispank loovutas nõude hagejale. Hagejal on õigus nõuda ka viivist. Viivise suuruseks on 1818,32 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 5342,10 krooni ja viivise 1818,32 krooni ning kohtukuluna riigilõivu 560 krooni ja õigusabikulu 358,02 krooni. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Deebetkaardilepinguga, lisatingimustega ja konto väljavõttega on tõendatud, et kostja võttis kontolt raha rohkem, kui tal õigus oli võtta. Tehingud on tehtud sularahaautomaadist kaardiga. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub hageja väitega, et tema deebetkontolt on teostatud tehinguid, mis ületasid kontol oleva summa 5342,10 krooni. Seda tõendab konto väljavõte. Viimane tehing kostja kontol toimus 03.07.1997 ning jäägiks jäi 450 krooni. Tehingud, mis viisid konto miinusesse toimusid ligi kuus kuud hiljem (31.12.1997), mistõttu hageja põhjendus selle kohta, et autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas, jääb kostjale arusaamatuks. Kostjal puudus võimalus tehinguid teostada 31.12.1997 ning ta ei ole omandanud võõrast vara, seetõttu on hagi aegunud. Kohtuistungil jäi kostja selle juurde, et hagi ei tunnista. 31.12.1997 kostja automaadist raha kahel korral välja ei võtnud. Viimase tehingu tegi kostja 03.07.1997, jääk jäi 450 krooni. Asja kohta tegi kostja avalduse politseile, kes asja ei käsitlenud aegumise tõttu. Oma vastuväiteid kostja tõendada ei saa. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused, tutvunud esitatud kirjalike avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS-st ei tulene teisiti. Hageja omandas nõude AS-le Eesti Ühispank ning saatis kostjale 01.12.2004 teatise nõude loovutamise kohta (t.l. 16). Nõude loovutamist reguleerib VÕS § 164 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi 2.lõike järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kooskõlas VÕS § 167 lg 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile Kehtinud TsK § 477 lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja deebetkaardiga pangaautomaadist 31.12.1997 kahel korral 3000 krooni, kokku 6000 krooni. Väljavõetud rahasumma ületas kontol olnud raha 5342,10 krooni võrra. Nõude tõendamiseks esitas hageja kostja konto väljavõtte. Hageja poolt esitatud tõendit ei ole kostja ümber lükanud. Kostja seletus konto väljavõttes kajastatut ümber ei lükka. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudus võimalus 31.12.1997 sularahaautomaadist