2-05-2167/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-05-2167 sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 30.05.2005.a. esitas AS Shagi TV`e vastu 23 066,68 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 15.02.2002.a hagejale taotluse Magnet krediitkaardi saamiseks. Taotlus vormistati koos AS S(endise nimega AS EÜ) Magnet krediitkaardi kasutamise tingimustega hageja ja kostja kokkuleppel Magnet krediitkaardi lepinguks nr A020002489. Lepingu alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti 12 000,00 krooni, intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 6 000,00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 600,00 krooni. Krediidi kasutamiseks väljastas hageja 15.02.2002.a kostjale Magnet krediitkaardi. Kostja konto liikumiste aruannetest nähtub, et perioodil 16.02.2002.a kuni 01.04.2002.a kasutas kostja krediiti tehingute sooritamiseks summas 12 060,00 krooni. Kostja tasus 29.07.2003.a nimetatud summast 800,00 krooni. Käesoleva ajani on tasumata 11 260,00 krooni. Hageja on krediidilimiidi kasutatud osalt kuni lepingu lõpetamiseni arvestanud intressi summas 546,68 krooni. Võttes aluseks lepingu Tingimuste punkti 11.2 blokeeris hageja 01.04.2002.a kostja kaardikonto ning 60 päeva möödumisel lõpetas kostjaga lepingu (Tingimuste punkt 11.3). Vastavalt Tingimuste punktile 11.4 kohustus kostja lepingu lõppemisel laenu hagejale tagastama ning tasuma muud lepingust tulenevad summad. Lepingus on pooled kokku leppinud viivises suurusega 0,2% aastas. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist järgmiselt: ajavahemikul 01.06.2002.a kuni 29.07.2003.a 10 130,40 krooni ja ajavahemikul 29.07.2003.a kuni 18.05.2005.a 14 660,52 krooni. Hageja vähendab viivist võlgnevuse põhiosani. Seisuga 18.05.2005.a on kostja võlgnevus hageja ees 23 066,68 krooni (tasumata krediidi põhiosa 11 260,00 krooni, intress 546,68 krooni ja viivis 11 260,00 krooni). Vaatamata hageja esindaja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 23 066,68 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 1 750,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 24.01.2006.a kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 03.01.2006.a kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

2-05-2167 TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 23 066,68 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 1 750,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 95,10 krooni.