Muud › Muud hagiasjad

duskontole nr.221024085408 Hansapangas 10 (kümne) päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

Arvelduskrediidileping nr.3 sõlmiti 29.09.1997 AS-i Eesti Maapank (pankrotis) ja AS PVP Kaubaladu vahel summas 350 000 krooni arvelduskrediidi saamiseks. 29.04. 1999 sõlmiti täiendav kokkulepe, millega arvelduskrediit vormistati ümber laenuks summas 175 779.53 krooni. 02.10.1997 sõlmitud notariaalselt tõestatud kommertspandi lepinguga seadis AS PVP Kaubaladu AS-i Eesti Maapank kasuks kommertspandi oma vallasvarale summas 700 000 krooni. 02.07.1999 AS Eesti Maapank ja OÜ Mixson vahel sõlmitud notariaalse kommertspandi seadmise lepinguga seadis OÜ Mixson AS-i Eesti Maapank kasuks kommertspandi OÜ Mixson vallasvarale (summas 200 000 krooni) sissenõudja (AS Eesti Maapank) ja AS PVP Kaubaladu vahel 29.09.1997 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 3 ja 29.04.1999 sõlmitud täiendavast kokkuleppest tulenevate nõuete (ka kõrvalnõuete) tagamiseks. Tallinna Linnakohtus alustatud ts.asjas nr.2/3/24-4265/99 toimunud kohtumenetluses tasus AS PVP Kaubaladu kogu laenujäägi ja intressid. Kokkuleppel sissenõudja ning käendajate A. P. ja Ü. V. vahel kuulus käendajate poolt tasumisele 25 000 krooni viiviste katteks. AS PVP Kaubaladu pankroti väljakuulutamisega jäeti viivisvõlg summas 62 531.14 krooni läbi vaatamata; nõuet tunnustati AS PVP Kaubaladu pankrotimenetluses, kuid seoses pankrotimenetluse lõppemisega jäi see rahuldamata. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 05.10.2005 teatas, et osa viivisnõudest on tasutud, samuti on nõutud viivis ülemäära suur. Kostja taotles kolmanda isikuna Ü. V. kaasamist protsessi, kuna 15.07.2005 AS Rakvere ATP ja Ü. V. vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepingu kohaselt kinnitas osa müüja ostjale, et AS–l Eesti Maapank puudub nõue OÜ Mixson vastu. Samas võttis Ü. V. endale kohustuse kustutada OÜ Mixson varale seatud kommertspant. Eelnevast tulenevalt kaasati Ü. V. kohtumäärusega 09.11.2005 protsessi iseseisvat nõuet mitteomava kolmanda isikuna kostja poolel. Protsessiosaliste vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena esitati 20.01.2006 kohtule kinnitamiseks kompromissleping, mille kohaselt kostja kohustub 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest tasuma hageja arvelduskontole 30 000 krooni ning kolmas isik kohustub 20 päeva jooksul määruse jõustumisest kostjale hüvitama 30 000 krooni. Kohustatud isiku poolt maksete tegemisega viivitamisel on õigustaud isikul õigus nõuda viivist 0,1% viivitatud summalt päevas. Kompromissi kinnitamisel puuduvad menetlusosalistel kommertspandilepinguga seotud varalised nõuded ning seatud kommertspant kuulub kostja taotlusel ning hageja antud nõusolekul registrist kustutamisele. Pooled taotlevad kompromisslepingu kinnitamist ja seoses kompromissi kinnitamisega ka asjas menetluse lõpetamist. Kohus pidas vajalikuks kompromisslepingu läbivaatamist kohtuistungil 27.02.2006. Hageja ja kostja teatasid kohtule kirjalikult, et jäävad saavutatud kompromissi kinnitamise taotluse juurde ja paluvad see kohtul esitatud kujul kinnitada nende osavõtuta. Kohtuistungil osalenud kolmas isik tunnistas, et ta nõustus kohtuvaidluse otstarbekama ja kiirema lahendamise huvides kompromissi sõlmimisega ning on endale võtnud kohustuse tasuda kompromisslepingus nimetatud summa – 30 000 krooni OÜle Mixson kompromisslepingus sätestatud tingimustel.

Kohtumääruse põhjendid: Kohus, tutvunud poolte esitatud kompromisslepinguga ning kuulanud ära kolmanda isiku, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitavas määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 tulenevaid kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine ning esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav. TsMS § 430 lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Sama paragrahvi lõike 6 ja 7 kohaselt asendab kohtu kinnitatud kompromiss kokkuleppe notariaalset tõestamist ning kompromiss võib olla ka tingimuslik. Kolmas isik kinnitas kohtus endale kompromissiga võetud kohustuse olemasolu ja kohustust seda ka täita. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled ja kolmas isik kinnitanud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 07.aprillil 2006.a Kohtunik

I. Külavee I. Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.