Muud › Muud hagiasjad

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud asjaolud 24.11.2004.a. esitas hageja kohtule hagi kostja J. K. vastu 18 583,70 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kohaselt sõlmisid pooled 17.12.1993.a abielu ja abielu ajal elasid nad korteris aadressil Tallinn, . Kooselu kostjaga lõppes 2001.a augustis, alates sellest ajast pooled elavad eraldi, aga nendele kuuluv korter jäi tühjaks. Ajavahemikul 2001.a augustist kuni 2003.a detsembrini kandis hageja kõik korteriga kui ühisomandiga seotud kulud summas 37 167,45 krooni. Seega palub hageja, tuginedes Asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 75, mille järgi ühisomanikud kannavad ühisasjaga seotud kulud proportsionaalselt oma osadega, kostjalt välja mõista poole abikaasade ühisomandi kuludest, s.o. 18 583,70 krooni. 26.01.2006.a. esitas hageja esindaja hagi täpsustuse, mille järgi hageja kandis ajavahemikul 01.08.2001.a. – 26.12.2003.a. ainuisikuliselt kõik korteriga, seotud kulud ja kulutas sel ajal ühisomandis oleva korteri ülalpidamiseks kokku 37 177,45 krooni, makstes korteri arveid nii enda pangaarvelt kui ka oma ema V. K. pangaarvelt. Samas aga võtab ta omaks, et ühisvara ülalpidamiskulude hulka ei kuulu kommunaalmaksed, mis olid seotud isikliku tarbimisega (külm, soe vesi) ja mis ajavahemikul 01.08.2001.a. – 26.12.2003.a. moodustas 6 550,70 krooni. Seega ühisasja ülalpidamiskulud on (37 167,45 krooni -6 550,70 krooni ) 30 616,75 krooni. Tuginedes AÕS § 75 lg. 1 palub hageja kostjalt välja mõista 15 308,40 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu selle põhjendamatuse tõttu ning palub jätta hagi rahuldamata ja kostja kohtukulud hageja kanda. Kostja väitel ei vasta tegelikkusele hagis nimetatud asjaolu, et pärast pooltevahelise kooselu lõppemist 2001.a augustis jäi neile kuuluv korter aadressil tühjaks. Tegelikult kolis nimetatud korterist välja üksnes kostja J. K. koos lastega, hageja P.K aga jäi korterisse elama kuni korteri müümiseni. Nimetatud asjaolule viitab ka see, et hagiavalduses on hageja oma elukohaks märkinud ., samuti vastusele lisatud Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2003.a. abielu lahutamise ning elatise väljamõistmise kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2/3/227-8773/02 on hageja elukohana märgitud . Hagile lisatud hageja P.K’i konto väljavõttest nähtub, et väidetavalt „tühjaks jäänud“ korteris tarbiti regulaarselt suures ulatuses elektrit ja kasutati telefoni. Poolte abielulised suhted lõppesid 2001.a augustis ning ajavahemikul august 2001.a. kuni detsember 2003.a. elas asuvas korteris hageja ning tarbis ise kõiki teenuseid. Seega on alusetu nõuda kostjalt teenuste eest tasumist, mida kostja ei ole tarbinud. Kostja J. üüris aga korterit aadressil, mille kohta on esitanud kohtule üüri maksmist tõendavad kviitungid. Hageja poolt esitatud Haabersti LOV väljavõte katab aadressil Tallinn asuva korteriomandiga seotud sihtotstarbeliste maksete arvestust perioodil augustist 2001.a – jaanuarini 2002.a. Nimetatud perioodi eest on sihtotstarbeliste maksete summa kokku 6289,85 krooni. Hageja poolt esitatud KÜ Õismäe 116 väljavõttest aadressil Tallinn asuva korteriomandiga seotud sihtotstarbeliste maksete arvestuse kohta nähtub, et ajavahemikul maist 2002 – detsembrini 2003.a on kommunaalmakseid arvestatud kokku 21 096,30 krooni. Seega tõendavad hageja esitatud väljavõtted korteriomandiga seotud sihtotstarbeliste maksete suurust ainult 27 386,15 krooni ulatuses. Hageja väidab aga, et ajavahemikul august 2001.a – detsember 2003.a on korteriomandiga seotud kulude suurus 37 167,45 krooni.

Hagiavaldusele lisatud konto väljavõttest nähtub, et hageja P.K tasus sihtotstarbelisi makseid ajavahemikul oktoobrist 2001.a – märtsini 2003.a kokku summas 27 114, 40 krooni. Alates aprillist 2003.a kuni detsembrini 2003.a tasus sihtotstarbelisi makseid V. K. kokku summas 10 053,05 krooni. Seega on hageja kandnud korteriomandiga seotud sihtotstarbelisi makseid ainult summas 27 114,40 krooni ning tal puudub ülejäänud summa väljamõistmise nõudeõigus. Menetluse käik Hageja jääb esitatud haginõude juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja sõnul ei elanud ta vaidlusalusel ajavahemikul korteris, vaid käis seda ostjatele näitamas. Peale poolte kooselu lõppemist 2001.a. augustis kolis hageja oma vanemate juurde aadressil . Kostja lahkus korterist koos mööbli ja lastega. Korteri aadressil müüs hageja ära detsembris 2003.a. Kostja jääb kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlusalune korter müüdi 2003.a detsembris poolte kokkuleppel, ühisvara jagamist ei toimunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 24.11.2004.a. esitatud hagi kohaselt hageja palus kostjalt välja mõista AÕS § 75 lõike 1 alusel poolte ühisomandis olnud korteriga (Tallinn ) seotud kuludest ajavahemikul 01.08.2001.a – 26.12.2003.a. pooles ulatuses, seega summas 18 583,70 krooni, kuna nimetatud perioodil hageja kandis ainuisikuliselt kõik korteriga seotud kulud kokku summas 37 167,45 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas hagetavat summat 15 308,40 kroonini ja korteriga seotud kulud summani 30 616,75 krooni. Haginõude aluseks on esitatud asjaolu, et poolte kooselu lõppes 2001.a. augustis, millisest ajast pooled elavad eraldi ja nendele ühisvarana kuuluv korter as jäi sellest ajast tühjaks kuni korteri müümiseni 2003.a. detsembrikuus. Hageja tõendab ajavahemikul 01.08.2001.a – 26.12.2003.a korteriga Tallinn seotud kulude tasumist. enda ja oma ema V. K. konto väljavõtetega, millede järgi on tasutud korteri eest makseid vastavalt 27 114,40 krooni ja 10 053,05 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et ei vasta tegelikkusele hagis nimetatud asjaolu, et pärast pooltevahelise kooselu lõppemist 2001.a augustis jäi neile kuuluv korter aadressil Tallinn, tühjaks. Tegelikult kolis nimetatud korterist välja üksnes kostja J. K. koos lastega, hageja P.K aga jäi korterisse elama kuni korteri müümiseni. Hageja on ise tasunud sihtotstarbelisi makseid ainult summas 27 114,40 krooni, ülejäänud osas kandis korteriomandiga seotud kulud V. K.. Kostja P.K’i konto väljavõttest nähtub, et väidetavalt „tühjaks jäänud“ korteris tarbiti vaidlusalusel perioodil regulaarselt suures ulatuses elektrit ja kasutati telefoni. Poolte abielulised suhted lõppesid 2001.a augustis ning ajavahemikul august 2001.a. kuni detsember 2003.a. elas asuvas korteris hageja ning tarbis ise kõiki teenuseid. Seega on alusetu nõuda kostjalt teenuste eest tasumist, mida kostja ei ole tarbinud. Menetluse käigus hageja tunnistas kostja eelnimetatud vastuväidet, et ühisvara ülalpidamiskulude hulka ei kuulu kommunaal-maksed, mis olid seotud hageja isikliku tarbimisega (näiteks külm, soe vesi) ja vähendas nõude summat. Seega on hageja möönnud, et korter ei jäänud peale poolte kooselu lõppu tühjaks nagu hagiavalduses on väidetud, vaid hageja on vaidlusalusel perioodil nimetatud korterit kasutanud. Asjaolu, et hageja jätkas korteri aadressil kasutamist peale 2001.a augustikuud, nähtub ka Tallinna Linnakohtu 26.09.2003.a otsuses poolte perekonnaasjas, milles on P.K`i elukohana märgitud Tallinn. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja kolis korterist välja augustis 2001.a. Kostja J. üüris perioodil 2002.a. novembrist kuni detsember 2003 (kaasa arvatult) korterit aadressil Õismäe tee 137 -5, Tallinnas, mille kohta on ta esitanud kohtule üüri maksmist tõendavad kviitungid ning millede järgi on tasunud igakuiselt üüri 3500,00 krooni.

AÕS § 70 lg. 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, millele sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg. 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ja PKS § 17 lg. 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise ja käsutamise üle kohus abikaasa nõudel. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannavad kaasomanikud vastavalt nendele kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Antud asja vaidlusesemeks on abikaasade 2001.aasta augustis peale faktilise kooselu lõppemist abielu kestel soetatud ühisvara (korteri Tallinn) ülalpidamiskulud (nn. kommunaalkulud) ajavahemikul 2001.a. augustist kuni detsember 2003.a. summas 30 616,75 krooni. PKS § 17 lg. 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja koos poolte ühiste alaealiste lastega lahkus korterist augustis 2001.a. ja asus elama teise kohta. Alates 2002.a. novembrist kuni detsember 2003 (kaasaarvatult) on kostja endale ja lastele üürinud eluruumi ja tasunud selle eest igakuiselt üüri 3500 krooni (tlk. 56-72). Hageja väitel peale kooselu lõppemist kostjaga 2001.a augustis jäi nendele kuuluv korter Tallinnas , tühjaks, kuna mõlemad lahkusid korterist. Hageja, kes oli läinud oma vanemate juurde Kungla 12a-16, Tallinnas, kandis üksi ajavahemikul 2001.a augustist kuni 2003.a detsembrini kõik korteriga kui ühisomandiga seotud kulud summas 30 616,75 krooni ning leiab seega, et eelnimetatud summast pooles ulatuses tuleb kanda kostjal kui korteri kaasomanikul. Korter on müüdud 2003.a. detsembris. Hageja on kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites kogu vaidlusalusel perioodil oma elukohana alati näidanud , mitte oma vanemate elukohta ning mida kinnitavad nii hageja Hansapanga konto väljavõte kui ka rahvastikuregistri andmebaasi andmed. Kohtule ei ole veenvad hageja seletused, et ajavahemikul 2001.a augustist kuni 2003.a detsembrini (s.o. ligilähedaselt 2,5 aasta jooksul) ta käis ainult ostjatele korterit näitamas. Samas hageja poolt esitatud tema enda P.K’i ( ) konto väljavõte 01.08.2001 – 05.12.2003 Hansapangas kui ka tema ema V. K. () konto väljavõte 01.08.2001 – 05.12.2003 Hansapangas tõendavad, et kogu perioodi jooksul on regulaarselt mõlema poolt tasutud eest Eesti Energia ja Eesti Telefoni makseid ulatuses, mis eeldavad nende teenuste pidevat, igapäevast kasutamist vähemalt ühe inimese poolt kohapeal (tlk.7-16). Vaidlusalusel perioodil pidevat elamist korteris tõendavad ka KÜ Õismäe tee 116 poolt esitatud kommunaalmaksete arved ( tlk. 34-37) ja AS Minu Vara arved (tlk. 79-81), millede järgi nii arvete kui mõõtjate näitude alusel igakuiselt on külma ja sooja vett tarbitud orienteeruvalt 7-11 m3, mis on juba päris suur kogus ühe inimese tarbeks. Tsiviilasjas nr. 2/3/227-8773/02 (tlk. 24-26) abielu lahutamise, lastele elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõuetes on Tallinna Linnakohtu 26.septembri 2003.a. osaotsusega poolte abielu lahutatud, lapsed jäetud elama ema (J. K. ) juurde ja välja mõistetud laste ema kasuks elatusraha laste ülalpidamiseks Osaotsus on jõustunud 17.10.2003.a, seega poolte abielu on lõppenud 17.10.2003.a. Sama tsiviilasjas on 21.12.2003.a. tehtud kohtumäärus menetluse lõpetamiseks ühisvara jagamise nõudes, kuna pooled on kohtuväliselt jaganud vara. Nimetatud määrus on jõustunud 02.01.2004.a. Sama pooltele teadaoleva ja jõustunud lahenditega tsiviilasja 11.12.2003.a. protokollis on märgitud, et korter on müüdud ja rahad poolte vahel jagatud. Pooled on vara jagamise osas kokku leppinud, vara on jagatud. Pooltel vara jagamise osas teineteisele nõudeid ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt (tlk. 91) on 02.12.2003.a. kinnistamisavalduse alusel lõppenud J. K. omandiõigus korterimandile asukohaga Tallinnas ja alates 02.03.2004.a. on sisse kantud uus omanik. Nimetatud fakt tõendab samuti poolte ühisvara jagamise lõppemist.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ise kasutas kogu vaidlusaluse perioodi, s.t. ajavahemikul 01.08.2001.a. – 26.12.2003.a., 3-toalist korterit asukohaga , Tallinnas oma alalise ja tegeliku elukohana, tarbis ise regulaarselt kõiki kommunaalteenuseid, sealhulgas vesi, elekter, telefon , STV jne. Kohtule ei ole veenev hageja väide, et ta ainult käis ostjatele korterit näitamas, sest ainult korteri näitamise tulemusel ei saa tekkida ülalmärgitud mahus ja koguses tarbitud vei, elekteri, telefoni , STV jne teenuseid, või vastasel korral viibisid korterite potsentsiaalsed ostjad ligilähedaselt 2,5 aasta jooksul pidevalt igapäevaselt vaidlus-aluses korteris ja aitasid eelmärgitud teenuseid ülalmärgitud mahus ja koguses tarbida. Samal ajal kostja elas koos poolte ühiste lastega vähemalt 11 kuu jooksul üüri korteris, tasudes üüri 3500 krooni kuus. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et poolte ühisvara kohtuvälise jagamisega ja korteriomandi Tallinnas müügiga detsembri 2003 aastal, mille tulemusena on 21.12.2003.a. lõpetatud kohtumenetlus ühisvara jagamise osas ning mis on jõustunud 02.01.2004.a., on ka lahendatud kõik poolte vahelised varalised küsimused korteriomandi Tallinnas ülalpidamise osas. Kui hagejal oligi eraldi nõudeid korteriomandi ülalpidamise osas, siis tulnuks need lahendada korteriomandi Tallinn müügi protsessis varade, õiguste ja kohustuste jagamisel. Seega on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja on palunud hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 4000 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2004. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Sellest tulenevalt kohus mõistab välja hagejalt kostja kasuks kostja õigusabi kulude katteks 765,42 krooni, mis on 5% hagi rahuldamata jäetud osast ehk 15 308,40 kroonist. Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 154,90 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuste kättetoimetamise kulus ning pooltele kohtukutsete ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.