Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-3832

Hagejal ei ole õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuva põhjuse olemasolu peab põhistama. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 1000,00 (üks tuhat) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Aktsiaselts MAKET KINNISVARA (edaspidi „hageja“) on esitanud Harju Maakohtule hagi S.F. (edaspidi „kostja“) vastu 29 227,50 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks ja kostja aadressil xxxx elamise fakti tuvastamiseks. Viimasest nõudest on hageja kohtumenetluse käigus loobunud. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 11.01.2006.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel 18.01.2006.a kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse nõude kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kostja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele. Eluruumide erastamise seaduse (edaspidi EES) § 15 lg 1 kohaselt korraldab elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, elamu haldamist kuni 31.12.2002.a eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

2-05-3832 AS Maardu Elamu andis 23.01.2002.a hagejale (endine ärinimi AS Maardu Kinnisvarahaldus) kinnisvarahaldusettevõtte ostu-müügi raamlepinguga üle alates 01.05.2002.a. muuhulgas kõik AS-i Maardu Elamu kinnisvarahaldusteenusega seotud õigussuhetest, mis seonduvad erastatud eluruumidega, tulenevad AS Maardu Elamu õigused ja kohustused ning debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused. Seega oli hageja alates 01.05.2002.a. Kellamäe 6 hoone haldaja. Hagiavalduse kohaselt oli eluruumi, asukohaga xxxx omanikuks J.F, kes suri 04.07.1999.a. Kostja, kes on J. F tütar, elab nimetatud korteris alates 01.11.1997.a ja valdab, kasutab ning käsutab seda korterit kui pärandvara. Hageja andis Kellamäe 6 elamu haldamise üle korteriühistule 01.07.2002.a. Kostja tarbis hageja vahendusel kommunaalteenuseid, kuid mais 2002.a ta tarbitud teenuste eest hagejale ei tasunud. Tema võlgnevus on hageja ees seetõttu 29 227,50 krooni. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 29 227,50 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100,00 krooni ja esitanud taotluse selle kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 2100,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. 100,50 krooni postikulud tuleb kostjalt TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on kohtumenetluse käigus loobunud hagis esitatud nõudest tuvastada fakt, et kostja elab aadressil xxxx. Seega tuleb tsiviilasja menetlus nimetatud nõude osas lõpetada.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.