2-05-21074
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2006. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-21074
Tsiviilasi
S.K.u hagi L.K. ja A.K.i vastu 1805 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
hageja S.K. (isikukood xxx, elukoht xxx kostja L.K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx kostja Anatoly Kašnikov (isikukood xxx, elukoht xxxx 13. veebruar 2006. a
S.K. esitas L.K. ja A.K.i vastu hagi, milles palus kostjatelt välja mõista hageja koera ravikulud summas 1805 krooni ja jätta kohtukulud summas 140 krooni kostjate kanda. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt jalutasid tema lapsed 06.09.2005 õhtul kella 21.30 ajal koeraga Kellamäe 2 maja juures ning sidusid koera liivakasti juurde pingi külge kinni. Kellamäe 2 teisest trepikojast tuli välja A.K koos kahe suukorvita koeraga. Kostja koerad ründasid hageja koera ja hammustasid teda. Hageja kuulis kisa, jooksis rõdule ja hüüdis kostjale, et see viiks oma koerad
eemale. Hageja pöördus avaldusega politseisse ja viis koera ravimiseks veterinaarpunkti. Naabrid rääkisid hagejale, et need koerad on ka varem teisi koeri rünnanud. Kostjad olid valmis algul maksma 1500 krooni, kuid hiljem keeldusid. Hageja on esitanud arved, mille kohaselt ta on tasunud koera ravikulusid summas 1805 krooni.
Kostja L.K. vaidles esialgses vastuses hagile vastu. Kostja väidete kohaselt ei pea hageja kinni loomapidamise eeskirjadest. Hageja koer elas aasta aega väljas, omanikud ei toitnud teda ega hoolitsenud koera eest. Hageja koer ise provotseerib tüli teiste koertega ja on agressiivne. Kostja leidis, et nii väikesed lapsed ei tohiks nii hilja väljas jalutada. Kostja käis hageja juures kodus ja nägi puretud koera. Algul oli ta nõus kahju hüvitama, kuid hageja muutus tüütavaks. Kostja võttis kohtus omaks, et nende koer hageja koera hammustas. Kostja A.K. seletas kohtus, et hageja lapsed jalutasid umbes kella kümne ajal õhtul koeraga ja sidusid koera rihmaga pingi külge. Kostja läks oma kahe koeraga välja. Kuna kostja tahtis poodi minna, oli ta sunnitud oma koertega hageja koerast mööduma. Kostja koerad tormasid hageja koera poole ja üks tema koertest hammustas hageja koera. Kostja koerad olid umbes 2-3 meetri pikkuse rihma otsas. Kostja algul hageja koera ei märganud, kuid viimane hakkas haukuma ja kostja koer ründas. Kostja koertel ei olnud suukorve. Kostja L.K. vaidlustas esialgu hageja nimetatud ravikulude summat ja soovis teada, kas loomaarstil on luba tegutsemiseks. Kostja ei osanud öelda, kas ravi võis nii kalliks minna. Kohtuistungi sisulise arutamise lõpuks oli kostja L.K. hagisummaga nõus. Kostja A.K. ütles, et tema on raviarvetega tutvunud ja oli hagi summaga nõus.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. S.K. on märkinud hagiavaldusse kostjateks „K.L ja K“ (tl 1). Vastuseks kohtu kirjale täpsustas hageja, et palub kostjana kohtusse kutsuda A.K (tl 17). Arvestades hageja taotlusi on kohus kostjatena käsitlenud L.K. ja A.K.i. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Seega peab hageja tõendama järgmisi asjaolusid:
Kostja A.K. seletas kohtus, et tema hageja koera pingi küljes ei näinud ja seega ei olnud tal võimalik oma koertega kaugemalt mööda minna. Looma loetakse võlaõigusseaduse 53. peatüki 2. jaost tulenevalt suurema ohu allikaks. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt vastutab kahju tekitamise eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst. Seega ei välista kostja A.K.i seletused tema vastutust. Kostja oleks pidanud ette nägema, et kuni 3-meetriste rihmade otsas olevad koerad võivad rünnata kedagi, keda kostja hilise kellaaja tõttu ei pruugi märgata. Kohus kuulas hageja taotlusel ära tunnistaja Olga Kivila. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tema koera hammustamist pealt ei näinud. Tunnistaja läks rõdule alles siis, kui kisa kuulis (tl 33). Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest. Kuna kõnealused koerad kuuluvad mõlemale kostjale, vastutavad kostjad koerte tekitatud kahju eest solidaarselt. Kostjad ei vaidlustanud lõppkokkuvõttes hageja nimetatud hagisummat 1805 krooni. Nimetatud summa on tõendatud ka hageja esitatud raviarvetega. Kohus loeb hagejale tekitatud kahju suuruse tõendatuks. Kohus jätab tähelepanuta kostjate viited sellele, et hageja ei hoolitse oma koera eest ning et hageja lapsed ei tohiks nii hilisel kellaajal koeraga väljas jalutada. Nimetatud väited ei ole asjakohased. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 30.11.2005. Seega määrab kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 231 lg 5 tulenevalt ära ka kohtukulud. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 140 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.