Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-5017
Tsiviilasi
OÜ Ahagi VVvastu 1259,20 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ A, registrikood XXX, esindaja Tarvo Ilves
esindajad
Kostja VV, isikukood XXX, elukoht XXX
Kohtuistungi toimumise aeg 08.02.2006
Hagi rahuldada. Välja mõista VVlt 1259,20 (üks tuhat kakssada viisikümmend üheksa krooni ja 20 senti) OÜ Akasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista VVlt menetluskulu 167,96 (ükssada kuuskümmend seitse krooni ja 96 senti) krooni OÜ Akasuks. Välja mõista VVlt menetluskulu 157 (ükssada viiskümmend seitse) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem, kui viis kuud pärast kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemist. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Kostja ja Eliisa Mobiilsideteenused AS sõlmisid 23.03.1999 liitumislepingu nr 0061364, mille alusel oli kostjal võimalik kasutada telefoniteenust. Kostja kohustus teenuse eest tasuma lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja oma kohustust täitnud eiole ning kostja võlgnevus hageja ees on 629,60 krooni. Lepingus on pooled kokku leppinud ka viiviste tasumise 0,5%
2-05-5017
tasmata makselt iga viivitatud päea eest. Hageja vähendab viiviseid ja palub kostjalt välja mõista viivised põhivõlaga võrdses summas.
Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtule esitatud kijrlaikus vastuses leiab kostja, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Arvetele on märgitud kasutajaks keegi Natalja Vassiljeva, keda kostja ei tunne. Kohtuisutngil selgitas kostja, et ta soovis sõlmida lepingut, lepingul on tema allkiri. Kostja kirjutas lepingule alla, kuid siis selgus, et ta koondatakse ning selle asjaolu tõttu ei lülitatud tema telefoni sisse. Kostja leiab, et lõpetas lepingu kohe pärast selle allkirjastamist. Kostjale ei ole 7 aasta jooksul koradgi ühtegi arvet saadetud. Radiolinja on kostja arvelt ostuanud teenust kellelegi teisele.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhejedatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja allkirjastas lepingu telekommunikatsiooni teenuse saamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja sai teenust kasutada ja kas tal tekkis lepingust tulenevalt kohustus teenuse eest tasuda. Kostja selgitused lepingu allkirjastamisele järgnenu kohta on vastuolulised. 30.11.2005 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et lepingu sõlminud klienditeenindaja võttis vahetult pärast lepingu allkirjastamist ühendust kostja tööandjaga ning, saades teada kostja tulevasest koondamisest, keeldus kostjaga lepingut sõlmimast. Järgmisel, 08.02.2006 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et klienditeenindaja teatas pärast lepingu allkirjastamist, et kostjale teatatakse kolme päeva jooksul numbri avamisest. Kostjale helsitati kodusele telefonile ning teatati, et koondamise tõttu kostjale telefoninumbrit ei avata. TsK § 163 järgi tekivad kohustused lepingutest või muudest alustest. Pooled on lepingu sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Asjaolu, et hageja väidetavalt keeldus lepingu täitmisest, ei ole leidnud tõendamist. Samtui ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et hageja oleks osutanud teenust teisele sama perekonnanimega isikule kostja arvelt. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et arved on saadetud kostja nimele ja kostja tegelikku elukohta. Kohus leiab, et on täiesti ebatõenäoline, et 7 aastat on kõik arved kaduma läinud ega ole kostjani jõudnud. Kohtule esitatud lepingul on näha, et sinna on märgitud SIM kaardi number. Hageja esindaja selgituste kohaselt tähendab see, et SIM kaart on avatud st teenus on aktiviseeritud. Seega on lepingus kajastatu vastuolus kostja selgitusega teenuse aktiviseerimise kohta. TsK § 173 järgi tuleb leping täita nõuetekohasel viisil. Kostjal oli lepingu järgi kohustus tasuda teenuste eest. Kostja oma kohustust täitnud ei ole, seega kuulub kostjalt väljamõistmisel põhivõlg summas 629,60 krooni. Hageja on õigustatud TsK § 231 järgi nõudma kokkulepitud viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja on viivist vähendanud ning palub välja mõista põhivõlaga võrdne summa viivseid. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele viisi 629,60 krooni. TsMS § 162 järgi kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kantud riigilõiv ja õigusabikulu summas 167,96 krooni ning riigituludesse asja läbivaatamisekuluna postikulu 157 krooni. Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.