Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

2-16-2688 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vastaspoolele hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2-16-2688 deformatsioonidega (vajumistega). Kuna veeavarii on lepingu tüüptingimuste kohaselt kindlustusjuhtum, esitas hageja eksperthinnangu kostjale ja palus kahju hüvitada. Kostja keeldus kindlustushüvitise väljamaksmisest põhjendusega, et kostja arvates on vajumise põhjuseks korteris ehitusprojektile ja ehitamise tehnilistele dokumentidele mittevastava betoonist aluspõranda ehitamine ja ebakvaliteetselt tehtud põrandate liivaalus, eriti otsaseina vundamendi ümbruse täite ebapiisav tihendamine. Kostja ei ole kindlustushüvitise suuruse ja selle väljamaksmise osas üles näidanud mingit vastutulelikkust. Kostja rikkus seadusest ja lepingust tulenevaid kindlustusandja kohustusi, kuna ei viinud pärast kahjuteate saamist läbi ekspertiisi, ei selgitanud usaldusväärsetele allikatele ega alusmaterjalidele tuginedes välja kahju põhjust ega suurust. Kindlustusjuhtumi tõttu ning kostja lepingust ja seadusest tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel tekkis hagejal varaline kahju 20 486 eurot 58 senti (ilma käibemaksuta), millest 13 586 eurot 58 senti on veeavariist tingitud korteri kahjustuste osalise kõrvaldamise kulu, 850 eurot ekspertiisi kulu, 2900 eurot Mikrovai OÜ tööde kulu, 400 eurot teemantpuurimistööde lisakulu ning 2750 eurot saamata jäänud üüritulu 2016 märtsikuu seisuga. Hageja põhinõudele lisandub viivis. Veeavarii tõttu vajumist korteris tõendab lisaks asjaolu, et 26. aprillil 2016 avastati sondkaamera abil tehtud uuringuga, et duširuumis on purunenud dušitrapi, pesumasina ja kraanikausi äravoolu põrandaalune kolmikühendus ning sellest lekib korteri betoonpõranda alla vett. Samuti on selles piirkonnas toimunud ulatuslik täiteliiva ärauhtumine hoone lintvundamendi alt mere suunas. Hageja ei nõustu, et korteri põrandate vajumine toimus juba enne lepingujärgse kindlustuskaitse kehtivust ning et hageja oli sellest asjaolust teadlik juba enne aprilli 2015. Kostja väited hoone vajumisest ehitusvigade tõttu on asjakohatud ja tõendamata. Kostja vastuväited

2-16-2688 dokumentidele mittevastava aluspõranda ehitamine, ebakvaliteetselt tehtud põrandate liivaalus ning vundamendi ümbruse täite ebapiisav tihendamine. Niiskuskahjustused esikuseinale on tekkinud seetõttu, et pärast aluspõranda vajumisest tingitud pesemisruumi põranda ja seina plaatkatete vuukide purunemist hakkas vesi duširuumi kasutamise käigus sattuma seina - ja põrandakonstruktsioonidesse, mille avatud vuuke on küll ebaõnnestunult üritatud parandada, kuid need on uuesti avanenud. Kuna vuukide parandamiseks kasutatud mastiks on määrdunud ja hallitanud, viitab see sellele, et vuukide avanemised tekkisid pikema aja jooksul kui kaks aastat. Seetõttu ei ole korteris toimunud veeavariid, sest kanalisatsioonist ei ole vett korterisse voolanud ja kostjal puudub kindlustushüvitise tasumise kohustus. Hageja ei ole tarbija, vaid kinnisvara arendamisele ja haldamisele spetsialiseerunud ettevõtja, kes oleks pidanud aru saama, millises seisundis tema korter on ja mida selle parandamiseks tuleb ette võtta. Isegi juhul kui lugeda veeavarii kahju tekkimise algpõhjusena tõendatuks, ei oleks kostjal korteri osas saamata jäänud üüritulu hüvitamise kohustust. Esimese astme kohtu otsus

2-16-2688

-

-

-

on põrandad vajunud, põrandas, seintel ja lagedes on praod ning niiskuskahjustused on vannitoas ja esikus;

Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju põhjuseks oli kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtum „veeavarii”, kas kindlustusjuhtum toimus lepingus ettenähtud kindlustusperioodi ajal, ning selle üle, millal hageja juhtumist teada sai, kas korteri kahjustused tuleb kindlustuslepingu järgi hüvitada, samuti kas kostja tegi õigel ajal kindlaks kahju suuruse või tekitas sellise kohustuse rikkumisega hagejale lisakahju. Põhjendatud ja veenev on kostja seisukoht, et hageja korteris tuvastatud vajumiste ja niiskuskahjustuste põhjuseks ei ole mitte kindlustusperioodi jooksul toimunud reovee leke korteri betoonist aluspõranda alla, mille tulemusena toimus liivast täitematerjali ärauhtumine hoone vundamendi alt mujale, vaid selle põhjuseks on juba enne kindlustuslepingu sõlmimist toimunud ehitustööde käigus korteri osas ehitusprojektile ja ehitamise tehnilistele dokumentidele mittevastava betoonist aluspõranda ja ebakvaliteetselt tehtud liivaaluse rajamine ning eriti algse konstruktsiooni mittevastavuse tõttu elutoa ja esiku välisseina moodustava hoone otsaseina vundamendi ümberehitamise järgselt tehtud tagasitäite (nii hoone sees kui väljas) ebapiisav tihendamine, mille tagajärjel hakkas toimuma aluspõranda vajumine. Sellist järeldust kinnitab asjaolu, et 2015 kevadel tuvastatud vajumisele viitavate kahjustustega analoogilised kahjustused olid tuvastatud korteris juba 2008. aastal. Seda ei välista asjaolu, et hageja seostas oma avalduses kahjustuste tekkimise sellega, et vihmaveetoru oli paigaldatud valesti, mistõttu vesi võis sattuda vundamenti ning et 2008. aastal ilmnenud kahjustused kõrvaldas Rektaron Ehitus OÜ. Põhjendatud on kostja eksperdi arvamus, et 2008. aastal ilmnenud vajumise ja seinte niiskumise tagajärjed küll likvideeriti, kuid nende põhjused jäeti kõrvaldamata. Rektaron Ehitus OÜ akti järgi piirduti üksnes vajunud betoonpõrandatele tasandusvalu tegemisega, kuigi kostja eksperdi arvates tulnuks tagada ka põranda betoonplaadi aluse kandevõime. Kostja ekspert tegi paikvaatlusel mõõtmise, mille kohaselt erines betoonplaadi paksus elutoas ja esikus 4 cm (vastavalt 7,5 cm ja 1,5 cm) ja selline betoonplaadi paksuse kõikumine ning betoonplaadi peale esikus tehtud täiendav tasandusvalu betoonplaadi ebatasanduste kõrvaldamiseks näitab, et betoonplaadi aluspind on ebatasane, mis viitab ebapiisavale tihendamisele.

2-16-2688 Kostja eksperdi järelduste paikapidavust kinnitab asjaolu, et korteri vajumist ja sarnaseid defekte fikseeris enne 2015. aasta aprilli, sh enne kindlustuslepingu sõlmimist, ka korteris remonditöid teinud SE ja korteri üürnikud DS, RT ja LM. SE vahetas hageja seadusliku esindaja MK palvel 10 või vähem aastaid tagasi korteri esikus välja pragunenud kiviplaadid ja osaliselt parketi. Lahtiseid ja katkiseid põrandaplaate nägi esikus DS, kes elas korteris 20112012, RT, kes elas korteris 2012 märtsist kuni 2014 aprillini ja LM, kes elas korteris 2014 maist kuni 2015 märtsini. Katkised plaadid esikus fikseeris hageja seaduslik esindaja MK eluruumi üleandmise aktis 20. märtsil 2012. Silmatorkavalt suurt vajumist elutoa parkettpõrandal, mille tõttu seisis otsaseina ääres põrandal klaveri juures põrandalamp viltu, terrassiga külgneva seina akna all oli põranda ja põrandaliistu vahel selline vahe, et võis käe vahele panna, märkasid RT ja LM. Viimased fikseerisid, et dušikabiini põrandaplaadid olid katki ja neid oli parandatud silikooniga. LM avastas enne temale korteri üleandmist 19. mail 2014, et duširuumi ja esiku vahelisel vaheseinal (mida muidu varjas kummut) oli niiskuskahjustus. Kõik nimetatud korteri üürnikud rääkisid avastatud puudustest hageja esindajale MK-le. Eelnimetatud tõendid kinnitavad kostja eksperdi seisukohta korteris toimunud aluspõrandate vajumisest kui pikaajalisest protsessist, eeskätt aluspinna ehituslike puuduste tõttu, sest kahjustused ilmnesid vaatamata remonttöödele uuesti. Kanalisatsioonitorustiku kolmikühenduse lekkest tingitud veeavarii kohta vormistatud OÜ Lääne Sanservice uuringu protokollist ei nähtu töö läbiviija isikut ja kasutatud kaamerat. Kuigi tööd tegi Lääne Sanservice OÜ juhatuse liige MK ja analüüsis AS Haapsalu Veevärk spetsialist JH, kelle ametikaameraga ka videosalvestis torustiku kohta on salvestatud, kirjutas protokollile alla ainult MK. Protokollis on märgitud, et väidetav lekkekoht on avastatud pesuruumis põrandabetooni all 20 cm sügavuses, kuid protokollis ei ole selgitatud, kuidas on kindlaks tehtud betoonivalu paksus, samuti kuidas (millise seadme ühendustoru kaudu) väidetava lekkekohani kaameraga jõuti. Väidetava lekkekoha kohta on protokollile küll lisatud fotod osaliselt avatud torust/ühendusest, kuid puuduvad selgitused, kuidas see mõjutab toruühenduse/kanalisatsiooni läbilaskevõimet. Hageja ekspert, kes oma esialgses arvamuses tuvastas lekkekohana dušinurga trapi, on täpsustavas arvamuses sellest vaikivalt mööda läinud, kinnitades üksnes, et eriuuring kinnitab tema järelduste õigsust, et duširuumis olev kanalisatsiooni äravoolu toruühendus vett ei pea. Küsimus, kas väidetava aluspõranda aluse liivatäidise ärauhtumise reovee lekke tõttu põhjustasid lekkivad trapp ja kolmikühendus koos või ainult kolmikühendus, ei ole selge. Seonduvalt võimaliku lekkega on lahendamata jäänud küsimus, millal see tekkis / aset leidis, kas kindlustusperioodi ajal või enne seda. Oma esialgses arvamuses märkis hageja ekspert vaid seda, et vee leke betoonist aluspõranda alla on toimunud pikaajaliselt, mis ei välista, et leke tekkis enne kindlustuslepingu sõlmimist. Seoses hageja väitega kolmikühenduse lekke kohta on põhjendatud kostja eksperdi märkus selle kohta, et kuivõrd eelduslikult peab betoonpõranda alla paigaldatud kanalisatsioonitorustik ja selle osaks olev muhvliide olema ehitamisel fikseeritud kohtkindlalt, siis saaks muhvliitmiku lahtivajumine toimuda mitte iseeneslikult, vaid ainult ebaõige ekspluatatsiooni või ehituspraagi korral. 11. septembri 2015 paikvaatlusega tuvastas ekspert, et kuigi duššinurga trapi hüdroisolatsiooni materjali serv on halvasti lõigatud, oli kompamisega kontrollitav, et see on terviklik kogu trapi perimeetril, seega trapi leke on välistatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja väited kanalisatsiooni toruühenduste lekke kohta vaieldavad. Ekspert juhtis põhjendatult tähelepanu, et liiva uhtumiseks pesuruumist 7,5 m kaugusel olevast elutoast, kus asub kaugeim äravajunud põrandaga osa, peaks vesi pikemat aega voolama, sest vesi imbub liiva ja vee voolamine horisontaalselt liivtäite pinnal on võimalik ainult liivpinnase veega küllastumise korral. Liiva uhtumise puhul on selle ulatus suurem vee intensiivsema voolamise piirkonnas, seega peaks aluspõranda suurem vajumine olema

2-16-2688 pesemisruumi ja esiku vaheseina piirkonnas, aga seal vajumine puudub. Lisaks peab liiva ärauhtumiseks olema vaba ruum, kuid korteri perimeeter on piiratud vundamentidega, läbi mille ei ole liiva uhtumine võimalik. Lisaks on kanalisatsiooni kasutamine mitte pidev, vaid tsükliline ja kogu vee põrandate alla sattumine on vähetõenäoline. Seega ei ole kanalisatsiooni lekkest tingitud veekogused piisavad, et uhtumise mõju ulatuks võimalikust lekkekohast mitme meetri kaugusele. Kui toimus põrandaaluse liivtäite kompakteerumine selle veega küllastumisel, näitab see aluse ebapiisavat tihendamist ehitamise käigus. Märgumise põhjuseks võib olla ka pinnasevee taseme kõikumine. Üheks võimalikuks liivaaluse vajumise põhjuseks on liiva kandumine veega vundamenditaldmike alla tehtud killustiku kihti, mis on võimalik killustiku kohal geo-tekstiili puudumise korral, mis iseenesest on puudulikult rajatud vundamendi konstruktsioon. Kostja ekspert leidis põhjendatult, et kui põrandate liivtäide oleks olnud pikema aja jooksul veega küllastunud pidevalt põrandaplaadi alla sattuva kanalisatsioonivee või seal oleva pinnasevee tõttu, siis esineks välisseintel ja purunenud betoonplaadi kohal oleval parketil niiskuskahjustused, mida korteris leitud ei ole. Korteris tehtud konstruktsioonide niiskuse mõõtmiste alusel tuvastati ainult duširuumi ja esiku vahelise seina ning esiku parketi märgumine vahetult duširuumi seina kõrval. Elutoa parketil liigniiskusest tingitud kahjustusi ei esinenud. Hageja sisulisi põhjendusi ega tõendeid enda väite kohta, et 5 cm läbimõõduga toruühenduse lekkest tingitud reovesi viis täitepinnase endaga kaasa altpoolt lintvundamenti, ei ole esitanud. Eeltoodu alusel oli kostjal õigus tugineda kahju hüvitamisest keeldumisel koguriskikindlustuse sätetele, sh punktile 3.9.2.(e), sest hagejale tekkinud kahju põhjuseks ei olnud kindlustusjuhtum (veeavarii), vaid korteri/ehitise osa vajumine ehituslike puudujääkide tõttu, mille puhul koguriskikindlustuse alusel kahju ei hüvitata. Nimetatud sätet ei ole põhjendatud tõlgendada kitsendavalt nii, et selle kohaldamise eelduseks on ainult ehitise kui terviku kandekonstruktsioonide (vundamendi) vajumine. Korteri piirides toimunud lokaalse vajumise puhul on tegemist ikkagi ehitise vajumisega, sest korter koos oma piiretega (põrandad, laed ja seinad) on ehitise osaks. Kuni 30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lg kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Korteri nr 1 piires tuvastatud vajumise puhul on objektiivselt tegemist ehitise (selle olulise osa) vajumisega, mis aga tüüptingimuste kohaselt ei ole käsitletav kindlustusjuhtumina. Samuti ei ole hageja korteris ilmnenud vajumise puhul tegemist hagejale ootamatu ja ettenägematu sündmusega, vaid protsessiga, mis sai alguse juba Lahe 7a hoone ehitamise järgselt ja toimus seejärel pikaajalise protsessina, millest hageja oli teadlik juba alates 2006. aastast. Nii hageja kahjuavalduse kui ka kostja kahjukäsitleja korteri ülevaatuse alusel oli ilmne, et korterile tekkisid kahjustused ehitise või selle osa vajumisest. Seetõttu oli kostjal õigus tugineda juhtumi käsitlemisel koguriskikindlustuse sätetele ja jätkamata võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 489 lg 1 tulenevaid kohustusi hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlakstegemiseks, keelduda kohe tüüptingimuste p 3.9.2 (e) alusel hagejale kahju hüvitamast. VÕS § 489 lg 3 kohaselt ei kaota kindlustusandja kahju kindlakstegemises osalemise tõttu kindlustusvõtja hüvitamise nõude vaidlustamise õigust. Seejärel, kui hageja esitas kostjale eksperthinnangu, mille kohaselt on korteris ilmnenud kahju algpõhjuseks väidetavalt veeavarii, oli kostjal õigus esitada täiendavaid vastuväiteid. Kostja tegutses kindlustusandjana kooskõlas lepingu ja seadusega

2-16-2688 ning hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hagejale tekitatud kahju põhjuseks ei ole kindlustusjuhtum. Kuna kahju põhjuseks ei ole kindlustusjuhtum, ei ole vaja anda hinnangut hagejale tekitatud kahju suuruse kohta. Arvestamata tuleb jätta teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja hageja eksperdi arvamuse täienduseks olevate veetarbimise andmetega, kuna neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Apellatsioonkaebus

2-16-2688 selle kohta, et toruühenduse lekkest tingitud reovesi viis täitepinnase endaga kaasa altpoolt lintvundamenti. Kohus ei juhtinud esimese astme menetluse vältel kordagi hageja tähelepanu sellele, et eeltoodud asjaolusid tuleb hagejal täiendavalt tõendada. Hageja esitas toruühenduse lekke tõendamiseks Lääne Sanservice OÜ tööde protokolli, millest nähtuvalt tuvastati uuringute käigus, et korteri kanalisatsioonitorustikus on lekkekoht, mida kinnitavad ka protokollile lisatud fotod. Asjaolu, et toruühenduse lekkest tingitud reovesi viis täitepinnase endaga kaasa altpoolt lintvundamenti, on menetlusdokumentides kirjeldatud. Asjaolu, et hoone vundament on rajatud teatud sügavusega ning kui vesi koos täitepinnase osistega valgub vundamendi sügavusest sügavamale, pääseb see vabalt ka hoone alt välja, on üldteada ega vaja tõendamist. Hagejale on jäänud selgusetuks, milliste tõenditega saaks tõendada, et vesi on vundamendi alt välja liikunud. Juhul, kui maakohus oleks soovinud, et hageja selgitusi kinnitaks füüsikaliste või ehituslike eriteadmistega isik, oleks kohus pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima. Vastustaja vastuväited

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-16-2688 leke korteri betoonist aluspõranda alla. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb asjas esitatud tõendite alusel asuda sellisele seisukohale, ning maakohtu põhjendused on loogilised ja veenvad. Maakohtu selline järeldus põhineb asjas esitatud tõendite kogumil, mitte üksnes tunnistajate ütlustel, nagu väidab hageja, ning hageja kahtlused tunnistajate kallutatuse kohta, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et hageja ei märkinud üürilepingutesse korteri vajumisest tingitud puudusi, ei tähenda, et nimetatud puudusi korteril üürile andmise ajal ei olnud või et tunnistajad oleksid andnud puuduste kohta valeütlusi. Samuti ei anna alust teistsuguseks järelduseks hageja esitatud eksperthinnang, mille kohaselt on toimunud pikaajaline põrandaalune leke vannitoa trapist, ega OÜ Lääne Sanservice uuringu protokoll, mille kohaselt ei pea duširuumis olev kanalisatsiooni äravoolu kolmikühendus vett. Maakohus leidis nimetatud tõendeid hinnates õigesti, et nende alusel ei ole üheselt selge (on vaieldav), millisest kohast täpselt vesi lekkis ning kuidas see leke põhjustas põrandate vajumise. Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et korteri vajumise põhjustas veeavarii, vaid vajumine on tingitud ehitusvigadest.

2-16-2688 (liivaga) vundamendi taldmiku alt vundamendi perimeetrist välja, mistõttu hakkab betoonist aluspõrand vajuma, ei ole põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellist asjaolu kinnitavat teavet võimalik saada usaldusväärsetest menetlusvälistest allikatest, mistõttu ei pidanud maakohus seda ka üldtuntud asjaoluks lugema. Sellise asjaolu tõendamiseks oleks hageja saanud esitada kohtule kohe tõendid, kuid seda ei ole hageja teinud. Küll on kostja eksperdi arvamusega hageja käsitus kummutatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.