XxxxOÜ hagi AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kindlustushüvitise, kahju hüvitamise ja lisanduvate viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
23255,31 eurot Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Villy Lopman, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel, e-post [email protected]) Viimane kohtuistung
21.09.2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.2 Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
3.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-16-2688 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA HAGEJA VÄITED
1.XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas 18.02.2016 Harju Maakohtusse AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali (edaspidi kostja) vastu hagi kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 06.08.2012. sõlmitud kodukindlustusleping (poliis nr xxxx, edaspidi leping), mille kohaselt oli hagejale kuuluv ja tema poolt väljaüüritud korter Xxxx aadressil Xxxx (edaspidi korter) perioodil 06.08.2012 kuni 05.08.2015 kindlustatud kostja õiguseellase PZU kindlustuse poolt tulekahju, veeavarii, vandalismi, tormi, üleujutuse ja koguriski eest kindlustussummas 31000 eurot. Kodukindlustusele kehtisid tüüptingimused K200/2011 (edaspidi tüüptingimused). 16.04.2015 teatas hageja seaduslik esindaja Xxxxkostjale, et korteris on toimunud ulatuslik vajumine, mistõttu on kahjustada saanud korteri seinad ja põrand. 20.04.2015 täitis Xxxx seletuskirja vormi, milles kirjeldas juhtumi toimumise aega (kevad 2012-2015), kohta ja asjaolusid, kuid 24.04.2015 teatas kostja hagejale, et keeldub kahju hüvitamisest põhjendusega, et kahju on tekkinud hoone/ korteri vajumise tõttu, milline kahju ei ole koguriski puhul kindlustusjuhtumiks. Hageja tellis OÜ-lt Xxxx (riiklikult tunnustatud ekspert , edaspidi hageja ekspert) korteris tekkinud kahju põhjuste ja ulatuse välja-selgitamiseks ehitustehnilise ekspertiisi, mille kohaselt on korteris ilmnenud vajumiste algpõhjuseks veeavarii - korterisisese kanalisatsiooni toruühenduse mittevettpidavus / avariiline leke - mille tulemusel on reovesi tunginud betoonist aluspõranda alla, viies edasi liikudes endaga kaasa ka põrandaaluse täiteliiva osised. Toimunud on täiteliiva ärauhtumine ja vajumine koos põrandaaluse soojustusega, mille tulemusel on elamu vundamendiga mitteseotud betoonist aluspõrand vajunud, tõmmates endaga kaasa sellele toetuvad vaheseinad. Tegemist on korterisiseste ehituslike osade kahjustustega, mitte elamu ega korteri kandekonstruktsioonide deformatsioonidega/ vajumistega. Kuna veeavarii on lepingu tüüptingimuste kohaselt kindlustusjuhtumiks, esitas hageja ekspert-hinnangu kostjale, paludes kahju hüvitada.
2.Eeltoodule vaatamata on kostja keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest põhjendusega, et kostja arvates on vajumise põhjuseks korteris ehitusprojektile ja ehitamise tehnilistele dokumentidele mittevastava betoonist aluspõranda ehitamine ja ebakvaliteetselt tehtud põrandate liivalus ning eriti otsaseina vundamendi ümbruse täite ebapiisav tihendamine. Hageja on seejärel korduvalt üritanud saada kostjaga kontakti, et läbi rääkida kindlustushüvitise suuruse ja selle väljamaksmise osas, kuid kostja ei ole läbirääkimiste osas üles näidanud mingit vastutulelikkust, mistõttu on hageja sunnitud kaitsma oma õigusi kohtu kaudu. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest ja lepingust tulenevaid kindlustusandja kohustusi, kuna ei viinud pärast kahjuteate saamist läbi ekspertiisi ega ei selgitanud usaldusväärsetele allikatele ega alusmaterjalidele tuginedes välja kahju põhjust ega suurust. Kindlustusjuhtumi tõttu ja kostjapoolsete lepingust ja seadusest tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel on hagejal tekkinud varaline kahju summas 20486,58 eurot (ilma käibemaksuta), millest 13586,58 eurot moodustab veeavariist tingitud korteri kahjustuste osalise likvideerimise kulu, 850 eurot ekspertiisi läbiviimise kulu, 2900 eurot korteris teostatavate Xxxx OÜ tööde kulu, 400 eurot korteris teostatavate teemantpuurimistööde lisakulu ning 2750 eurot saamata jäänud üüritulu 2016 märtsikuu seisuga, millised summad palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja põhinõudele lisanduvad ka viivisenõuded, milleks on põhivõlalt 16886,58 eurot arvutatav sissenõutavaks muutunud viivis summas 1121,01 eurot ning sellele lisanduv TsMS § 367 korras arvutatav viivis kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt
2-16-2688 välja mõista kahjuhüvitiselt summas 3600,00 eurot (ekspertiisi läbiviimise kulu ning saamata üüritulu) seadusjärgses määras (8,05% põhivõlalt aastas) arvutatava viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina kuni põhinõude 3600 eurot täitmiseni.
3.Hageja leiab täiendavalt, et veeavarii tõttu vajumist korteris tõendab lisaks asjaolu, et 26 04. 2016 avastati sondkaamera abil teostatud uuringuga, et duširuumis on purunenud dušitrapi, pesumasina ja kraanikausi äravoolu põrandaalune kolmikühendus ning sellest lekib korteri betoonpõranda alla vett. Samuti on selles piirkonnas toimunud ulatuslik täiteliiva ärauhtumine hoone lintvundamendi alt mere suunas. Hageja ühtlasi ei nõustu, et korteri põrandate vajumine on toimunud juba enne lepingujärgse kindlustuskaitse kehtivust ning et hageja oli sellest asjaolust teadlik juba enne aprilli 2015.a. Kostja väited hoone vajumisest ehitusvigade tõttu on hageja arvates asjakohatud ja tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab vastupidiselt hagejale, et tal kui kindlustusandjal ei ole kohustust hagejale hüvitiste ega viivise tasumiseks, kuna väidetav kanalisatsiooniühenduse leke ei ole korteris toimunud vajumise põhjuseks, juhtumi puhul ei ole tegemist veeavariiga ja seega puudub lepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum. Kostja leiab, et hoone vajumine, milles asub kindlustatud korter, algas tegelikult koheselt peale hoone valmimist ning hageja seaduslik esindaja Xxxxoli sellest asjaolust teadlik juba enne kostjaga kindlustuslepingu sõlmimist. Hageja väited selle kohta justkui oleks alles 2015 kevadel ootamatult korteris ilmnenud veeavarii, millest hageja sai teada seoses uue üürniku korterisse sissekolimisega, on ebaõiged. Korteris ilmnenud vajumisest tingitud puudustele juhtisid korteri eelnevad üürnikud korduvalt hageja tähelepanu, kes pidi olema neist asjaoludest teadlik. Kostja leiab, et hageja poolt veeavarii põhjusena nimetatud dušialuse trapi või kolmikühenduse leket ei ole toimunud ning isegi kui mingil määral on, siis ei võinud leke koguseliselt, kestuselt ja intensiivsuselt olla selline, et põhjustada korteri aluspõranda all oleva liivtäitematerjali ärauhtumist, sh ka korteri selles osas, kus puuduvad üldse kanalisatsioonitorud. Kostja arvates ei saanud väidetava reovee lekkega tekkida selliseid veekoguseid, mis liivast täitekihis mõjutaksid lekkekohast mitmete meetrite kaugusel asuvaid piirkondi. Samuti ei ole kostja arvates väidetava veeavarii puhul tegemist äkilise ja ootamatu sündmusega, mis leidis aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Tuginedes Xxxx OÜ ekspertarvamusele (riiklikult tunnustatud ekspert xxxx, edaspidi kostja ekspert) leiab kostja, et hagi aluseks olevate defektide seostamine väidetava põrandaaluse reoveelekkega ei ole ehituslikult ega tehniliselt põhjendatud, samas korteri vajumise ja ehitusvigade suhtes ei ole hagejale kindlustuskaitset antud. Korteris asetleidnud vajumise tegelikuks põhjuseks on hoone ehitusprojektile ja ehitamise tehnilistele dokumentidele mittevastava aluspõranda ehitamine, ebakvaliteetselt tehtud põrandate liivalus ning vundamendi ümbruse täite ebapiisav tihendamine. Niiskuskahjustused esikuseinale on tekkinud seetõttu, kuna pärast aluspõranda vajumisest tingitud pesemisruumi põranda ja seina plaatkatete vuukide purunemist hakkas vesi duširuumi kasutamise käigus sattuma seina ja põrandakonstruktsioonidesse, mille avatud vuuke on küll ebaõnnestunult üritatud parandada, kuid need on uuesti avanenud. Kuna vuukide parandamiseks kasutatud mastiks on määrdunud ja hallitanud, viitab see, et vuukide avanemised on tekkinud pikema aja jooksul kui kaks aastat. Eeltoodu alusel on seisukohal, et korteris ei ole toimunud veeavariid, sest kanalisatsioonist ei ole vett korterisse voolanud, mistõttu kostjal puudub ka kindlustushüvitise tasumise kohustus. Kostja osundab samuti, et hageja ei ole tarbija, vaid kinnisvara arendamisele ja haldamisele spetsialiseerunud ettevõtja, kes oleks pidanud aru saama, millises seisundis tema korter on ja mida selle parandamiseks tuleb ette võtta. Kostja leiab, et isegi juhul kui lugeda veeavarii kahju tekkimise algpõhjusena tõendatuks, ei oleks kostjal korteri osas saamata jäänud üüritulu hüvitamise kohustust.
2-16-2688
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, läbi vaadanud hageja ja kostja väited koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistajad ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hageja on esitanud kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, mille alusena tugineb sellele, et kostja kui kindlustusandja on rikkunud kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. VÕS § 448 lg 1 kohaselt kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. VÕS § 450 lg 1 kohaselt kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 476 lg 1 - 4 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. Kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Kahjukindlustus hõlmab kindlustusjuhtumi toimumise tõttu saamata jäänud tulu üksnes siis, kui selles on eraldi kokku lepitud.
7.Seega on hageja nõude rahuldamise eeldusteks, et poolte vahel oleks sõlmitud kindlustusleping, et kindlustuslepingu kehtimise asjal on toimunud kindlustuslepingus ettenähtud kindlustusjuhtum, et kindlustusvõtja on kindlustusandjale kindlustusjuhtumist viivitamatult teatanud ja kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud on kindlustusandja poolt lõpetatud. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - hageja põhitegevuseks on kinnisvaratehingud, kinnisvara arendus, haldamine ja hooldus ning talle kuulub korter nr 1 elamus aadressil Xxxx Xxxx (hageja majandustegevuse aruanded I kd tl 105111). Korter nr 1 asub 4-korteriga elamu esimesel korrusel, omades kinnistult iseseisvat sissepääsu ja koosneb kuuest ruumist - esik, dušš/ pesuruum, saun, lahtine köök, elutuba, magamis-tuba (hageja eksperthinnang I kd tl 25-63); - 06.08.2012 sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (RSA) Xxxx Xxxx asuva korteri kui kindlustatud eseme suhtes kodukindlustuslepingu kindlus-tusperioodiga 06.08.2012 - 05.08.2015, kindlustussummas 31000 eurot, mille kohaselt kindlustus-juhtumiteks on tulekahju, veeavarii, vandalism, torm, üleujutus ja kogurisk (poliis nr xxxx I kd tl 11-15); kodukindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate kodukindlustuse tingimuste K200/2011 punkti 3.4.1 kohaselt veeavarii puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on a) hoonesisesest veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte - või jahutussüsteemist või nende osadest väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur; b) hoonesisesest sadevee äravoolutorustikust või selle osast väljavoolanud vesi või reovesi; c) hoonesisese veevarustus - ja kanalisatsioonisüsteemiga püsivalt ühendatud kodumasinate ja nende osade purunemisel väljavoolanud vesi; d) akvaariumist väljavoolanud vesi. Punkti 3.9.1. kohaselt koguriskikindlustuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mis ei ole määratletud punktides 3.3. kuni 3.8. Punkti 3.9.2 (e) kohaselt ei hüvita koguriski4
2-16-2688 kindlustuse puhul kahju, mille põhjuseks on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine (kodukindlustuse tingimused K200/2011 I kd tl 16-22); 16.04.2015 teatas hageja seaduslik esindaja Xxxxkostjale, et korteris on toimunud ulatuslik vajumine ning seetõttu on kahjustada saanud seinad ja põrand (teade I kd tl 24). 20.04.2015 täitis Xxxxseletuskirja vormi, milles kirjeldas juhtumi toimumise aega, kohta, kirjeldas juhtumi toimumist ning andis hinnangu kahju oletatavale põhjusele (seletuskiri I kd tl 23); - 20.04.2015 viis kostja kahjukäsitleja hageja korteris Xxxx läbi vara ülevaatuse, mille käigus sedastati korteris põrandate vajumine, praod põrandas, seintel ja lagedes ning niiskuskahjustused vannitoas ja esikus (vara ülevaatuse akt I kd tl 101); - 24.04.2015 teatas kostja õiguseellane UAB DK“PZU Lietuva“ Eesti filiaal (PZU) hagejale, et keeldub kahju hüvitamisest, viidates kodukindlustustingimuste K200/2011 punktile 3.9.2., mille kohaselt ei hüvitata koguriski puhul kahju, mille põhjuseks on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine, mistõttu PZU-l ei ole võimalik hageja poolt teatud juhtumi puhul hagejale tekkinud kahju hüvitada, kuna kahju on tekkinud hoone/korteri vajumise tõttu ja selle tulemusena on kahjustada saanud nii põrandad kui ka seinad (teade I kd tl 24); - 23.07.2015 andis hageja PZU volitatud esindajale ja kahjukäsitlejale xxxx OÜ-le (RL) üle hageja eksperdi arvamuse selle kohta, et korteris ilmnenud vajumise põhjuseks on duširuumis oleva kanalisatsiooni äravoolu trapi/toruühenduse mittevettpidavus (avariiline seisund), mille tõttu on toimunud kanaliseeritava vee vool aluspõranda konstruktsiooni alla, mis on viinud endaga kaasa põranda all olevat liivatäidist, põhjustades kogu aluspõranda ja sellele toetuvate vaheseinte vajumise (I kd tl 25 - 63). Hageja saatis kostjale e-kirju nõudega kahju hüvitada (I kd tl 67-76); - 28.09.2015 keeldus PZU teistkordselt hagejale kahju hüvitamast, põhjendusega, et kahju sai tekkida ehituspraagi tõttu, st põrandate vajumise põhjuseks on ehitusprojektile ja ehitamise tehnilistele dokumentidele mittevastava betoonist aluspõranda ehitamine ja ebakvaliteetselt tehtud põranda liivalus ning eriti otsaseina vundamendi ümbruse täite ebapiisav tihendamine (pooltevaheline e-kirjavahetus I kd tl 64-65). - Kostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali ja UAB DK“PZU Lietuva“ Eesti filiaali eriõigusjärglane.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et seisuga aprill 2015 oli hageja korteris tuvastatud kahju põrandate ja vaheseinte vajumise, seina - ja põrandaplaatide pragunemise, parketi kahjustumise ja vaheseina niiskumise näol, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas kahju põhjuseks oli kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtum „veeavarii”, kas kindlustusjuhtum toimus lepingus ettenähtud kindlustusperioodi ajal ja millal hageja sellest teada sai, kas korteri kahjustused kuuluvad kindlustuslepingu kohaselt hüvitamisele või mitte, samuti kas kostja tegi õigeaegselt kindlaks kahju suuruse või tekitas sellise kohustuse rikkumisega hagejale täiendavat kahju. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Hageja tõendid
2-16-2688
9.Hageja ekspert viitab oma arvamuses, et FIE Xxxxteostas 22.04.2015 korteri ülevaatuse, kasutades põrandakatte seisukorra kindlakstegemiseks termokaamerat ja välistrassi seisukorra kindlakstegemiseks kanalisatsiooni trassis liikuvat kaamerat. Ülevaatusel selgus, et korteri aluspõrand koos paigaldatud laudparketiga on välisseina äärest vajunud. Vajumise tulemusena on purunenud välisukse piirkonnas paigaldatud keraamilised plaadid. Niiskuskahjustused esinevad sansõlme ja esiku vahelisel seinal. Duširuumi põrand on kahjustatud. Betoonaluspõranda vajumise põhjuseks on veega ärauhutud tasandusliiv, millise veehulga tekkimise põhjuseks saab olla põrandaaluse kanalisatsiooni avariiline leke (I kd tl 56). Hageja eksperdi poolt 20.05.2015 teostatud ülevaatuse kohaselt tuvastati, et korteri nr 1 köögi, elu - ja magamistoa laminaatparketiga kaetud põrandad on vajunud, kusjuures vajumised algavad lahtise köögiosa ja magamistoa juurest ning on suuremad hoone otsaseina ja tagumise pikiseina piirkonnas ehk vajumised on suunaga hoone taga ja otsaseina poole. Kontrollmõõtmiste tulemusena tuvastati, et põranda vajum elutoas esikut eraldava vaheseina juures, kus on näha sealoleva klaveri toestus, on 26mm. Põranda vajum elutoas akna juures on 20mm, välisukse juures esikus on põranda vajum vundamendist 18 mm, esiku põrand on hoone välisnurga juures vajunud vundamendist lahti 16 mm. Korteri vaheseinad on ehitatud toetuvana raudbetoonist aluspõrandale, mis on vajunud ja sellega koos on vajunud kõik korteri vaheseinad, st vahesein esiku ja duširuumi vahel ja vahesein elu - ja magamistoa vahel. Kuna vahesein esiku ja duširuumi vahel on deformeerunud, siis on katki läinud duširuumi seintel olevad keraamilised plaadid. Aluspõranda vajumisest on murdunud ja katki läinud põrandat katvad keraamilised plaadid nii esikus kui duširuumis. Kuna niiskus on tunginud läbi duširuumi eraldavate vaheseinte ja põranda, on parkett osaliselt kahjustatud. Parkett on kahjustatud/ deformeerunud elutoa ning köögi keskosas ja seda betoonist aluspõranda murdumise ning niiskusest tekkinud hallituse tõttu, samuti on parkett kahjustunud piki korteri seina kogu selle pikkuses. Pärast korteris tammeparketi eemaldamist ja põrandas oleva küttetorustiku asukoha termokaameraga väljaselgitamist teostas hageja ekspert 05.06.2015 korteris põrandakonstruktsiooni kohtavamised betoonist aluspõranda läbipuurimise teel, mille eesmärgiks oli põrandaaluse täitepinnase vajumise ning selle suuruse kindlaksmääramine läbi rajatud puuraukude mõõtmise teel. Kokku tehti krt 1 elutuppa 14 puurauku, millest nähtus, et vahe põrandakonstruktsioonis EPS ́i ja täitepinnase vahel oli mõõdetud kohtades vahemikus 5...7...10...18...25 mm, vahe betooni ja selle all oleva EPS ́i vahel oli vahemikus 3, 4, 5, 6 ja 7 mm. Kokkuvõtlikult nähtus, et maksimaalne vajumine betooni alläärest kuni täitepinnaseni oli korteri esikus 30 mm (25+5 mm) samalaadsed ja suuremad vajumid elutoas esiku läheduses 21 mm (18+ 3 mm) ning hoone tagaküljel ruumi osas 27 mm (25+ 2 mm). Eksperdi poolt läbiviidud uuringutel teostati Xxxx7a asuva elamu ja korteri nr 1 kandekonstruktsioonide (vundament, välisseinad, korteri nr 1 r/b vahelagi) ülevaatus, millest nähtuvalt ei olnud elamu ega korteri nr 1 kandekonstruktsioonid vajunud ega deformeerunud ning puudusid praod ja muud tunnused, mis näitaksid/iseloomustaksid elamu kui ehitise vajumist. Samuti puudusid korteris nr 1 olevate kahjustustega analoogsed või muud ehituslikud defektid I korrusel olevas kõrvalkorteris nr 2 ning elamu trepikojas. Seega saab eksperdi arvates korteris nr 1 tekkinud ehituslike kahjustuste puhul olla tegemist lokaalsete, ainult korterit nr 1 puudutavate kahjustustega.Ülevaatusest nähtuvalt ei ole dušinurgas oleva kanalisatsiooni äravoolu trapp/toruühendus vettpidav, mille tõttu on pikaajaliselt toimunud kanaliseeritava vee leke betoonist aluspõranda alla. Selle toimumist iseloomustavad ja näitavad ka selle lähedal oleva esiku ning duširuumi vahelise seina niiskusekahjustused ja vajum. Elamu VK torustikud on ühendatud linnavõrguga Lahe tänaval, st torustikke korteri nr 1 eluruumide põranda all ei ole. Kokkuvõttes on eksperdi arvates korteris tekkinud ehituslike kahjustuste põhjuseks duširuumis oleva kanalisatsiooni äravoolu trapi/toruühenduse mittevettpidavus (avariiline seisund), mille tõttu on toimunud kanaliseeritava vee vool aluspõranda konstruktsiooni alla. Selle tulemusel on äravoolav vesi viinud endaga kaasa põranda all olevat liivatäidist, milline põhjustas kogu aluspõranda ja sellele toetuvate vaheseinte vajumise. Korteris olevad ehituslikud kahjustused ei ole põhjustatud elamu / korteri kandekonstruktsioonide vajumisest, kuna selliseid vajumeid ei ole. Tegemist on korterisiseste lokaalsete kahjustustega, elamu teistes osades
2-16-2688 ega korrustel analoogseid ehituslikke kahjustusi ei ole. Nende kõrvaldamiseks tuleb kõigepealt stabiliseerida olemasolev põrandakonstruktsioon ning seejärel läbi viia remonttööd (I kd tl 25-63).
10.OÜ Xxxx20.05.2016 teostatud tööde protokolli kohaselt teostati korteris 25.04.2016 spetsiaalkaamera abil korteri põrandaaluse kanalisatsiooni võimaliku lekke ja lekkekoha uuring, mille käigus tuvastati, et kanalisatsioonitorustikus on lekkekoht. Veelekke asukoht on 50 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorus (kraanikausi, pesumasina ning dusitrapi äravoolutoru) objekti pesuruumis põrandabetooni all 20 cm sügavusel (I kd tl 189-192). Hageja eksperthinnangu täpsustuse kohaselt sai eeltoodud uuringuga kinnitust järeldus, et korteri duširuumi kanalisatsioonisüsteemis on mittevettpidav toruühendus (I kd tl 186-188).
11.Hageja hindab talle kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud varalise kahju suuruseks 20486,58 eurot ilma käibemaksuta, milleks on vastavalt XxxxOÜ hinnapakkumisele 135986,58 eurot korteri remontööde kulu, 850 eurot OÜ Xxxx ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise kulu, vastavalt Xxxx OÜ hinnapakkumisele 2900 eurot põrandaaluse pinna tugevdamise kulu, vastavalt Duubel D hinnapakkumisele 400 eurot põrandaplaati avade puurimise kulu ning 2016.a. märtsikuu seisuga 2750 eurot saamata jäänud üüritulu alates maist 2015 (hinnapakkumised I kd tl 77-78,80-81, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt I kd tl 79, 23.03.2015 üürileping I kd tl 172-177). Kostja tõendid
12.Kostja eksperdi arvamuse kohaselt (I kd tl 112 - 136) on 30.07.2015 teostatud kostja esindaja RL poolt Xxxxhoone välisvaatlus, mille puhul vundamentide ja väliste kandekonstruktsioonide vajumisele viitavaid kahjustusi ei tuvastatud. Fikseeriti korteri nr 1 välistrepi ja ümbruse vajumine. Puuduvad kahjustused hoone pikitelgedel paiknevatel välisseintel. Kahjustatud on köögi ja magamistoa vaheline mittekandev vahesein, pesemisruumi vaheseinad (vannituba) ja hoone otsasein elutoa ja esiku ulatuses. Pesuruumi põrandaplaadi ja seinaplaadi vigastuste puhul on tegu mehaaniliste vigastustega, sest seina glasuurplaadil on tuvastatavad löögi jäljed ja maas on löögi tagajärjel purunenud plaadi puru. Pesemisruumi põranda vajumine on toimunud välisseinast eemal ja on ilmne, et betoonist aluspõrand ei ulatu hoone pikiteljel paikneva välisseinani ja vajunud on ainult betoonist aluspõrand, mitte hoone vundament. Dušikabiinis olevat põrandapragu on püütud sulgeda mastiksiga, mis mastiks lahti tulnud, määrdunud ja selle servadesse tekkinud valge sete. Duširuumi seina glasuurplaatide vuugis avanenud horisontaalne pragu on avanenud põrandasse tekkinud praoga samaaegselt, sest mõlema pragunemise põhjuseks on betoonist aluspõranda vajumine. Teisel pool dušikabiiini seina asuvas esiku seinas on tekkinud horisontaalne pragu samal kõrgusel nagu dušikabiini seinas olev horisontaalne pragu. Niiskuskahjustused on avaldunud nimetatud praost madalamal ja kõige intensiivsemalt just kohakuti dušikabiiniga. Viimistluskihi kahjustused näitavad, et tegu on pikaajalise märgumisega, sest vesi on müüritisest soolad välja kandnud. Vesi on valgunud ka parketi alla, betoonist aluspõranda peale ning on kahjustanud parketti. Lisaks tooni muutusele on niiskuse mõjul parkett seina läheduses tursunud. Elutoa ja esiku osas on peamiseks kahjustuseks piki välisseina (hoone otsasein) põranda äravajumine. Põrand on vajunud ära ka esiku vaheseina alt. Samas ei ole põrand vajunud kohe välisseina juurest, vaid sellest kaugemalt selgelt eristuva piki seina kulgeva lohuna ning otsaseinast kaugemal hoone tagafassaadil oleva välisseina juures on vajum tunduvalt väiksem ja sumbub magamistoa suunas. Eksperdi arvates on nii välistrepi kui ka korteri vajumise põhjuseks hoone ehitamisel otsaseina vundamentide kõrval ebapiisavalt tihendatud täite tegemine. Samuti ei ole eksperdi arvates usutav, et välistrepi vajumist ei ole varem märgatud ning kaheldav on kohe välisukse ette põrandaplaatidesse tekkinud astme mittemärkamine. Hiljemalt pianiino seina äärde paigaldamiseks selle jalgade alla klotside panemisel ja dušikabiini põrandas esineva prao mastiksiga parandamisel on saadud teada korteri põrandate kahjustumisest.
2-16-2688
13.Kostja ekspert ei nõustu hageja eksperdi arvamusega, et korteris on toimunud kanalisatsiooni toruühenduse rikke tõttu reovee leke ja betoonaluspõranda vajumise põhjuseks on lekke tõttu reoveega aluspõranda aluse liivatäite ärauhtumine. Sellise järelduse tegemisel ei ole hageja ekspert tuvastanud vastuolusid hoone ehituse kohta esitatud dokumentides, sh ehitatud aluspõranda lahenduse erinevust ehitusprojektist ja teostusjoonistest ning vundamentide rajamissügavuse erinevat kujutamist. Samuti ei ole analüüsitud ehitaja poolt koostatud akti, millega seoses ehitaja ei võta vastutust vundamendi rajamissügavuse ja konstruktsiooni osas. Ühtlasi ei ole eksperdi järeldused kooskõlas korteris esinevate kahjustuste iseloomuga. Kostja eksperdi arvamuse kohaselt on korteri põrandate vajumise põhjuseks hoone ehitustööde käigus ehitusprojektile ja ehitamise tehnilistele dokumentidele mittevastava betoonist aluspõranda ehitamine ja ebakvaliteetselt tehtud põrandate liivalus ning eriti otsaseina vundamendi ümbruse täite ebapiisav tihendamine. Vee tungimine seina - ja põrandakonstruktsioonidesse hakkas toimuma pärast põrandate vajumisest tingitud pesemisruumi plaatkatete vuukide purunemist. Tehtud parandustööde ja ilmnenud kahjustuste nagu parandatud vuukide mastiksi määrdumine ja vuukide uuesti avanemise alusel, on need tekkinud pikema aja jooksul, mis on tõenäoliselt pikem kui kaks aastat.
14.Kostja ekspert juhib hoone ehitusdokumentide analüüsi alusel tähelepanu asjaolule, et Xxxxhoone on ehitatud 2004.a. osaliselt varem rajatud vundamendile (1999.a. individuaalelamu projekti järgi), osaliselt hiljem rajatud vundamendile, sh tuli aluspõhja ehitustööde korraldamisel arvestada kõrge pinnasevee tasemega. Samuti on hoone on ehitatud tegelikult laiemaks kui ehitusprojekt ette nägi ning hoone ehitaja xxxxOÜ on 26.07.2004 aktis olemasolevate konstruktsioonide vastuvõtmise kohta märkinud, et olemasoleva vundamendi mõõtmete erinevus on laiuse osas 35 cm ja diagonaalide osas 28 cm ning töövõtja ei võta vastutust vundamendi rajamissügavuse ja konstruktsiooni osas (II kd tl 19), mis viitab sellele, et osaliselt võeti kasutusele varasem vundament. Hoone ehitusdokumentidest nähtuvalt on põrandaaluse materjali tihendamiseks kasutatud 100 kg pinnasetihendajat, mis aga ei taga alustäite nõutava tihedusastme saavutamist, samuti on teostusjoonise kohaselt hoone vundamenditaldmik rajatud madalamale kui ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud (1 m, mitte 1,80). Kostja ekspert viitab, et kuigi hoone vundamendil ja kandekonstruktsioonidel kahjustused puuduvad ja nende vajumine pole täheldatav, võimaldab asjaolu, et hoone ehituse teostusjoonise kohaselt on vundamenditaldmiku all ettenähtud killustikupadja pealse täitepinnase tihendamine teostatud ilma killustikule geotekstiili või kile paigaldamiseta, kõikuva pinnasevee taseme korral killustiku peal lasuva liivtäite uhtumise killustiku vahele, põhjustades sellega põrandaplaadi vajumise. Asjaolu, et vajumine on toimunud mitte ainult hoone sees, vaid ka väljas (välistrepi ja selle ümbruse tänavakivide vajumine) hoone otsaseina piirkonnas, viitab hoone otsaseina ümbruse täitekihtide tihenemisele. Samas isegi kui eeldada hoones sees intensiivset veeleket, siis sõltumata vundamendi rajamissügavusest ei saaks see mõjutada hoonest väljas asuvat vundamendiga külgnevat tagasitäidet. Samuti puuduvad kanalisatsiooni - ja veetorustiku paigaldusskeemist nähtuvalt korteri esikus ja elutoas torustikud, mis võiksid lekkida või töötaks konstruktsioonis dreenina. Väidetavaks reovee aluspõranda alla lekkimise allikaks olev duši, pesumasina ja kraanikausi ühine äravool on 50 mm läbimõõduga, mis on tunduvalt (1,5 korda) väiksem kui kolme reoveeallika puhul normäravooluga lubatud (1,8 l/s), mistõttu ühisel kasutamisel võib tekkida veepais ja duširuumi trapp ei pruugi vett ära juhtida. Kuna dušikabiini põrandas olevat pragu on üritatud parandada mastiksiga, mis on lahti tulnud ja määrdunud, viitab see sellises olukorras põrandaga duširuumi pikaajalisele kasutamisele. Samuti erinevalt hageja eksperdi arvamusest, et veelekke toimumist aluspõranda all tõendavad niiskusekahjustused ja vajum esiku ja duširuumi vahelise seinas, leiab kostja ekspert, et niiskusekahjustused esiku seinal on tekkinud seetõttu, et duširuumi seina glasuurplaatide vuugis aluspõranda vajumise tagajärjel avanenud prakku duši kasutamisel sattunud vesi on pika aja jooksul märganud esiku ja duširuumi vahelist vaheseina, tekitades sinna horisontaalse prao, samuti kahjustades seinast allavalgumisel allolevat aluspõrandat ja parkettpõrandat. Kostja eksperdi arvamuse kohaselt näitab viimistluskihi kahjustuste iseloom, et
2-16-2688 tegu on pikaajalise ja tsüklilise, mitte suurest veekogusest tingitud märgumisega, sest vesi on müüritisest soolad välja kandnud, mitte ei ole viimistluskihti maha uhtunud. Ka nähtub niiskusmõõtmise tulemustest, et seina niiskuse sisaldus oli tunduvalt kõrgem kui seina kõrval oleval parketil ja niiskus puudus duširuumi aluspõrandal, mis kinnitab järeldust, et niiskus on tunginud seina konstruktsiooni mitte põranda, vaid seina kaudu. Kuna korteri elutoa ja esiku peamiseks kahjustuseks on põranda vajumine piki hoone otsaseina, kusjuures põrand ei ole vajunud kohe välisseina juurest, vaid sellest kaugemalt selgelt eristuva piki seina kulgeva lohuna ja otsaseinast kaugemal hoone tagafassaadil oleva välisseina juures on vajum tunduvalt väiksem ja sumbub magamistoa suunas, võib sellest järeldada, et betoonist aluspõranda serv on toetatud otseseina vundamendile, kuigi pidi ehituspojekti ja vundamentide teostusskeemi kohaselt olema seintest eraldatud ja paiknema vundamenditaldmikust tunduvalt kõrgemalt. Hoone pikiteljel asuvate välisseinte juures vajumite puudumine näitab, et seal ei ole aluspõranda betoonplaati vundamendile toetatud. Seega on kostja eksperdi arvates krt 1 põrandate vajumise põhjuseks otsaseina vundamentide kõrval ebapiisavalt tihendatud täite tegemine. Erinevus võrreldes hoone pikiseintega võib tuleneda asjaolust, et enne hoone ehitamise alustamist ei vastanud olemasolnud otsaseina vundament projektile ning see kas lammutati või ehitati ümber. Kuna pikiseinad paiknesid uue hoone ehitamiseks sobilikus kohas, siis neid ei muudetud ja nende ümber säilis varasem ja juba täiendavalt tihenenud täitepinnas.
15.Kostja eksperdi poolt 11.09.2015 teostatud korteri paikvaatluse aruande kohaselt (I kd tl 137149) olid korteri elutoa põrandalt eemaldatud parketi puhul kaks elutoa parketilauda pikaajalise veekahjustusega, mis olid piki parketilaua serva ning seega tegemist vahetult duširuumi seinaga külgnenud laudadega. Laua alumisel poolel olevad randid näitavad märgumise tsüklilisust ja erinevat ulatust, mis on seotud duši kasutamise intensiivsusega. Magamistoas ei olnud parketti eemaldatud ja sellel puuduvad niiskuskahjustused. Köögiga külgnevas seinas olevad väikesed praod viitavad võimalikule põranda betoonplaadi marginaalsele vajumisele, mis on iseloomulik täitepinnasele rajatud põrandale. Elutoas ja esikus teostatud mõõtmise tulemusena oli betoonplaadi paksus 7,5 kuni 11,5 cm ja oli väiksem elutoa osas ning suurem esiku osas. Plaadi paksuse kõikumine 4 cm ja põranda betoonplaadi peale esikus tehtud täiendav tasandusvalu on ebatasane, mis viitab aluse ebapiisavale tihendamisele. Samuti võib tasandusvalu tegemine olla tingitud betoonplaadi vajumisest juba ehitustööde tegemise ajal. Elutoa keskosa ja duširuumi ukse vahele jäävas osas kulgeb piki kogu elutuba betoonplaadis pragu, mis viitab, et köögi osa ei ole üldse või on väga vähe vajunud võrreldes duširuumi uksest otsaseina poole jääva põrandaga.Sama näitavad ka vaheseinte alla tekkinud praod, mis avanevad (muutuvad suuremaks) otsaseina suunas. Esiku seina puhul, mille taga paikneb duširuum, on tegemist ainsa elutoa ja esiku seinaga, millel esines vee - ja niiskuskahjustus. Elutoas nähtav põranda vajumine elutoa otsaseina kõrval. Soklit moodustava betoonist valatud vundamendi ja äravajunud põrandaplaadi vaheline aste on 30 mm kõrgune ja põrandaplaadi vajumine on toimunud koos sokli siseküljel oleva vertikaalse soojustusega. Samuti on vaadeldav betoonplaadile tehtud suhteliselt paks tasandusvalu kiht, mis viitab põranda vajumisele juba ehitamise ajal. Elutoas on põrand vajunud ainult 1,2 m kaugusele otsaseinast ja seega on vajum tekkinud vundamendi ehitamiseks põrandaalusest sügavamalt lahti kaevatud osas. Piki seina 19 cm laiuses põrandat moodustav vundament ei ole vajunud. Sellise lokaalse (30 mm) vajumi tekkimine on seletatav ebapiisavalt tihendatud täitega. Duširuumis (kus asuvad WC, dušš ja saun) on põrand vajunud piki välisseina. Pragu on tekkinud seinast esimesse põrandaplaatide vuuki ja vajumine on toimunud maksimaalselt põrandaplaadi paksuses, mis on kordades vähem elutoas toimunud vajumisest. Eksperdi arvates on dušikabiinis seinast eemale nihkunud keraamilise plaadi taha voolanud dušikabiini seinale sattunud vesi. Sama koha taga on horisontaalne pragu esiku seinas ja arvestades, et sein on ehitatud põranda betoonplaadi peale kergkruusa plokkidest (FIBO plokid), valgus vesi plokkide kaudu ka põranda betoonplaadile ja esikus kahjustunud parketi alla. Dušikabiini põrandas oleva prao kaudu voolas duši kasutamisel vesi duširuumist betoonist põrandaplaadi ja seda katvate keraamiliste plaatide vahele, põhjustades plaatide lahtitulemise aluselt. Koputamisega on
2-16-2688 tuvastatav, et pesemisruumis olid põrandaplaadid aluselt lahti ruumi uksest kuni dušikabiini esiseni. Leiliruumis ja vahetult WC poti ümbruses ei tuvastatud alusest irdunud plaate, mis koos parketilaua märgumise jälgedega viitab duširuumi pragude kaudu konstruktsioonidesse tunginud vee väikesele kogusele. Paikvaatluse käigus kontrollis ekspert ka dušikabiini trappi, mille sisse paigaldatud punasest materjalist hüdroisolatsiooni materjal on küll halvasti lõigatud, kuid kompamisega on kontrollitav, et see on terviklik kogu trapi perimeetril, mistõttu on trapi leke välistatud. Trapil olnud vesiluku moodustava nn seene eemaldamisel vaadeldav trapi põhi on puhas, seega vee äravool trapist ei olnud takistatud. Ekspert leiab, et duširuumi põrandaplaatide aluselt lahtitulemine tekkis betoonist aluspõranda vajumisel tekkinud dušikabiini põranda pragunemise tõttu. Põrandaaluse täite ja sellele toetuva betoonist aluspõranda vajumine põhjustas ka kergplokkidest dušikabiini ja esiku vahelise seina ja dušikabiini seina keraamilistest plaatidest katte horisontaalse pragunemise, mille kaudu tungis vesi seina konstruktsiooni ja põhjustas esiku seina ja parketi veekahjustused.
16.Kostja on esitanud kohtule hageja poolt 30.09.2008 koostatud ja 08.10.2008 Seesam Rahvusvahelisele Kindlustuse AS-le esitatud kahjuavalduse, mille kohaselt olid „pikema ajaperioodi jooksul Xxxx korteri esiku seinad vajunud ja liigniiskuse tagajärjel on tekkinud kahjustused. Esiku soojustatud betoonpõranda vajumise ja parketi üleskerkimise põhjus võib olla pinnase liigniiskus väljaspool seina. Katuselt allatulev vihamveetoru on suunatud kõnnitee ja hoone vahelisesse imbkasti, kust vihmaveed ära voolata ei saa ja vesi pääseb otse vundamenti. Talvetingimustes kergitab see tsementplaadist vundamendikatteid“ (II kd tl 17-18).
17.Kostja ekspert on analüüsinud RL poolt 20.04.2015 korteris toimunud paikvaatluse käigus tehtud konstruktsioonide niiskuse mõõtmisi, mille kohaselt korteri elutoa seinte viimistlusel ja parketil liigniiskusest tingitud kahjustusi ei esinenud. Korteris tehtud konstruktsioonide niiskuse mõõtmiste alusel on tuvastatav ainult duširuumi ja esiku vahelise seina ning esiku parketi märgumine vahetult duširuumi seina kõrval, mille põhjuseks oli seinas oleva prao kaudu duši kasutamisel seinakonstruktsiooni tunginud vesi. Mõõtmised välistavad võimaluse, et betoonist põrandaplaadi alt tungis vesi konstruktsioonidesse (II kd tl 20-27). Kostja ekspert juhib oma 15.08.2016 täiendavas analüüsis (II kd tl 28-50) tähelepanu, et OÜ xxxx 20.05.2016 protokollis ei ole märgitud kameraaluuringu juures viibinud isikuid ega kasutatud kaamera marki. Protokollis on märgitud tööde tegemise ajaks 25.04.2016, kuid protokollile lisatud fotode ajatempel on 26.04.2016. Eksperdi arvates saab betoonpõranda all oleva kanalisatsioonitoru muhvliitmiku lahtivajumine toimuda ainult ebaõige ekspluatatsiooni või ehituspraagi korral, sest kuna kraanikausi piirkonnas ei ole põrand vajunud, on see saanud toimuda ainult täitel paikneva põranda betoonplaadi betoneerimisel, valede võtetega ummistuse likvideerimisel või põranda avamise järel ebakorrektselt tehtud ühenduse tõttu. Hageja eksperdi järelduse osas, et OÜ Xxxxuuringuga sai täiendavalt kinnitust, et korteri duširuumi kanalisatsioonisüsteemis on mittevettpidav toruühendus, märgib kostja ekspert, et puudub selgitus, mis asjaoludel sai põranda betoonplaadi all olev muhvliide lahti vajuda, sest kogu torustik peab ehituslikult olema kohtkindlalt fikseeritud. Hageja 30.09.2008 kahjuavalduse osas Seesam Kindlustusele leiab kostja ekspert, et korteri põrandate ja siseseina märgumine ilmnes juba 2008.a. ja avaldunud kahjustused likvideeriti, kuid nende põhjus jäeti kõrvaldamata, sest need on samasugusel kujul uuesti avaldunud. Korteri vajumise põhjuseks on elutoa ja esiku välisseina moodustava hoone otsaseina vundamendi ümberehitamine algse konstruktsiooni mittevastavuse tõttu ja peale seda tehtud tagasitäite (nii hoone sees kui väljas) ebapiisav tihendamine. Kahjustuste ulatus on seotud asjaoluga, et 2008.a. remonttööde käigus tehti küll põrandate betoonalusplaadile tasandusvalu, kuid ei taastatud selle olevat täitepinnast. Hilisemas ekspluatatsioonis vajus betoonplaat täiendavalt ning põrandate vajum suurenes oluliselt, põhjustades uuesti juba 2008.a. fikseeritud kahjustused (II kd tl 28-50).
18.21.09.2016 kohtuistungil kuulati üle kostja tunnistajatena korteris põrandaid parandanud Xxxx, samuti korteri endised üürnikud Xxxx, Xxxxja Xxxx(II kd tl 90-94). Xxxxi ütluste kohaselt oli
2-16-2688 hageja seaduslik esindaja Xxxxkutsunud teda 10 või vähem aastat tagasi Xxxx Xxxxkortermajas põrandaid parandama. Oli vaja osa parketti ja kivipõrandat vahetada. Kivi oli vaja vahetada, sest välisukse juures olid põranda kiviplaadid pragunenud. Parketti oli vaja vahetada Xxxxkorteri esikus kuskil 5-6 ruutmeetrit. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt üüris ta Xxxx korterit hagejalt 4-5 aastat tagasi ja elas korteris kuskil pool aastat. Korteri välisukse all ja välisukse külje peal lingi juures oli seinal pragu, kust tuli talvel külma õhku ja lund sisse. Välisukse juures korteri esikus olid põrandaplaadid lahti. Magamistoa rõdu uks oli ära vajunud, seda oli raske kinni ja lahti teha. Ta mainis nimetatud probleemidest ka korteris perenaisele, kes nende parandamiseks aga midagi ette ei võtnud. Tunnistaja Riina Tobiase ütluste kohaselt elas ta vaidlusaluses korteris alates 2012.a. märtsist kuni 2014.a. aprillini. Korterisse sisenedes olid esikus katkised põrandaplaadid. Korteri välisuks või selle raam oli viltu, alt ukseläve ja küljelt ukse vahelt tuli talvel lund ja külma sisse. Edasi korterisse sisse astudes oli näha, et põrandalamp elutoas klaveri juures seisis viltu, kuna seal kohal oli põrand ära vajunud. Esimese toa akna all, mis oli terrassi poole, oli põranda ja põrandaliistu vahel selline vahe, et võis käe vahele panna. Põrand oli seal sedavõrd ära vajunud. Välisterrassile viiv uksepiit oli katki, uks käis küll halvasti, aga seda sai ikkagi sulgeda. Duširuumi viiva ukse kohal lae ja seina vahel oli krohvi sisse tekkinud pragu. Pragu võis olla umbes ukse laiune. Dušikabiini põrandaplaadid olid katki ja ära parandatud silikooniga. Põhilised nähtavad puudused olid akna juures olev pragu põrandas, siis esiku lahtised plaadid ning klaveri juures viltu seisev põrandalamp, mis kohe silma torkasid. Kõik need probleemid olid näha juba enne korteri üürilevõtmist. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt on ta elanud Xxxx Xxxx-1 korteris 01.05.2014 - 30.03.2015. Elutoas oli põrand vajunud seina juures, kus oli valge klaver. Kogu välisukse poolse seina juures olev põrand oli ära vajunud. Elutoas oli parkettpõrand välisseina pool vajunud. Põranda ja põrandaliistu vahel oli vahe, millest oli vajumine kohe näha. Dušinurga põrand oli kaetud keraamiliste plaatidega, mis olid samuti vajunud. Nende vahed olid silikooniga täidetud. Seinas, mis eraldas koridori ja elutuba, oli üleval pragu. Köögi ja vannitoa juures oleva seinas oli samuti nähtav pragu. Esikus olid põrandal katkised plaadid välisukse kõige tugevamini vajunud osa juures. Välisuks ise käis korralikult, kuid uksest sisse tulles oli esimene plaadirida katki. Enne Merle Kaaluga korteris kohtumist 19.05.2014 oli ta oli koridori ja vannitoa seina juures olnud kummuti tagant võtnud tolmu ja tõmmates kummuti seinast eemale, oli kummuti taga seinal nähtav niiskuskahjustus, muidu kattis kummut kahjustatud pinna ära. Xxxx oli 19.05.2014 korteri üleandmisel kummuti taga olevast niiskuskahjustusest teadlik. Duši-ruumis oli osa põrandaplaate parandatud läbipaistva silikooniga. Tervetel plaaditel olid näha originaalsed vuugivahed. Plaatide parandamiseks kasutatud silikoon oli määrdunud. Korteri kohta sõlmitud üürilepingu lisaks olevas aktis olid kirjeldatud, et korteris seespool on põrand vajunud, kahhelkivid katki 3-4 tk. Katkiste kahhelkivide parandamise vajadusest oli pidevalt juttu. Samuti oli juttu välistrepi parandamisest, mille osad kivid olid samuti lahti. Kapp, mille taga oli niiskus-kahjustus, asetses mööda piki vannitoa seina. Pianiino seisis toa poole viltu. Kohtu seisukoht
19.Asjas poolte esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et põhjendatud ja veenev on kostja seisukoht, et hageja korteris tuvastatud vajumiste ja niiskuskahjustuste põhjuseks ei ole mitte kindlustusperioodi jooksul toimunud reovee leke korteri betoonist aluspõranda alla, mille tulemusena toimus liivast täitematerjali ärauhtumine hoone vundamendi alt mujale, vaid selle põhjuseks on juba enne kindlustuslepingu sõlmimist toimunud ehitustööde käigus korteri osas ehitusprojektile ja ehitamise tehnilistele dokumentidele mittevastava betoonist aluspõranda ja ebakvaliteetselt tehtud liivaluse rajamine ning eriti algse konstruktsiooni mittevastavuse tõttu elutoa ja esiku välisseina moodustava hoone otsaseina vundamendi ümberehitamise järgselt tehtud tagasitäite (nii hoone sees kui väljas) ebapiisav tihendamine, mille tagajärjel hakkas toimuma aluspõranda vajumise protsess. Kohtu hinnangul kinnitab sellist järeldust asjaolu, et 2015 kevadel tuvastatud vajumisele viitavate kahjustustega analoogilised kahjustused olid tuvastatud korteris juba 2008.a. (hageja kahjuavaldus Seesam Kindlustusele 30.09.2008 II kd tl 17-18). Kohtu hinnangul ei
2-16-2688 välista seda ka asjaolu, et hageja on seostanud oma avalduses kahjustuste tekkimise sellega, et vihmaveetoru oli paigaldatud valesti, mistõttu vesi võis sattuda vundamenti ning et 2008.a. ilmnenud kahjustused olid xxxx OÜ poolt kõrvaldatud (teostatud tööde akt II kd tl 65). Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja eksperdi arvamus, et 2008.a. ilmnenud vajumise ja seinte niiskumise tagajärjed küll likvideeriti, kuid nende põhjused jäeti kõrvaldamata. Nähtuvalt Xxxxaktist piirduti 2008.a. teostatud remonttöödel üksnes vajunud betoonpõrandatele tasandusvalu tegemisega, kuigi kostja eksperdi arvates tulnuks tagada ka põranda betoonplaadi aluse kandevõime (II kd tl 34). Kostja eksperdi poolt paikvaatlusel teostatud mõõtmiste kohaselt erines betoonplaadi paksus elutoas ja esikus 4 cm (vastavalt 7,5 cm ja 1,5 cm) ja selline betoonplaadi paksuse kõikumine ning betoonplaadi peale esikus tehtud täiendav tasandusvalu betoonplaadi ebatasanduste kõrvaldamiseks näitab, et betoonplaadi aluspind on ebatasane, mis viitab ebapiisavale tihendamisele (I kd tl 141).
20.Samuti kinnitab kostja eksperdi järelduste paikapidavust kohtu arvates asjaolu, et korteri vajumist ja sarnaseid defekte on enne 2015.a. aprilli ning sh enne kindlustuslepingu sõlmimist fikseerinud ka korteris remonditöid teinud Xxxx ja korteri üürnikud Xxxx, Xxxxja Xxxx. Nii tegeles Xxxx hageja seadusliku esindaja Xxxxpalvel 10 või vähem aastaid tagasi (2006 - ) korteri esikus pragunenud kiviplaatide ja osaliselt parketi väljavahetamisega. Lahtiseid ja katkiseid põrandaplaate on esikus näinud ka Xxxx (elas korteris 4-5 aastat tagasi, st 2011-2012), Xxxx(elas korteris 2012 märtsist-2014 aprillini) ja Xxxx(elas korteris 2014 maist kuni 2015 märtsini). Samuti on katkised plaadid esikus fikseeritud hageja seadusliku esindaja Xxxxpoolt allkirjastatud eluruumi üleandmise aktis 20.03.2012 (I kd tl 167-171). Silmatorkavalt suuri vajumeid elutoa parkettpõrandal (mille tõttu seisis otsaseina ääres põrandal klaveri juures põrandalamp viltu, terrassiga külgneva seina akna all oli põranda ja põrandaliistu vahel selline vahe, et võis käe vahele panna) täheldasid Xxxxja Xxxx. Viimased samuti fikseerisid, et dušikabiini põrandaplaadid olid katki ja olid ära parandatud silikooniga. Xxxxavastas enne talle Xxxxpoolt korteri üleandmist 19.05.2014, et duširuumi ja esiku vahelisel vaheseinal (mida muidu varjas kummut) oli niiskuskahjustus. Kõik nimetatud korteri üürnikud rääkisid avastatud puudustest ka hageja esindajale xxxx (tunnistajate ütlused II kd tl 9094). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud kinnitust kostja eksperdi seisukoht korteris toimunud aluspõrandate vajumisest kui pikaajalisest protsessist eeskätt aluspinna ehituslike puuduste tõttu, sest kahjustused on vaatamata remonttöödele uuesti ilmnenud.
21.Lisaks sellele, et kostja eksperdi arvamus korteris ilmnenud vajumisest kui pikaajalisest protsessist ehituslike puuduste tõttu on kinnitatud nii hageja enda 2008.a. kahjuavaldusega kui ka tunnistajate ütlustega, on kohtu hinnangul ka arvessevõetavad kostja märkused hageja väite kohta, et kanalisatsioonitorustiku kolmikühenduse lekkest tingitud veeavarii on OÜ Xxxxuuringuga ja hageja eksperdi täpsustatud arvamusega üheselt tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja eksperdi etteheide OÜ Xxxxprotokolli kohta, et nimetatud protokollist ei nähtu töö läbiviija isikut ja kasutatud kaamerat. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kuigi hageja 27.04.2016 menetlusdokumendist nähtuvalt (I kd tl 157) teostas tööd XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx ja analüüsis AS Xxxxspetsialist Xxxx, kelle ametikaameraga ka videosalvestis torustiku kohta on salvestatud, on protokollile alla kirjutanud ainult OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxx. Samuti on protokolli kohaselt väidetav lekkekoht avastatud pesuruumis põrandabetooni all 20 cm sügavuses, kuid protokollis ei ole selgitatud, kuidas on kindlaks tehtud betoonivalu paksus, samuti kuidas (millise seadme ühendustoru kaudu) väidetava lekkekohani kaameraga jõuti. Väidetava lekkekoha kohta on protokollile küll lisatud fotod osaliselt avatud torust/ühendusest, kuid puuduvad selgitused, kuidas see mõjutab toruühenduse / kanalisatsiooni läbilaskevõimet. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks hageja ekspert, kes oma esialgses arvamuses tuvastas lekkekohana dušinurga trapi mitteveepidavuse, on täpsustavas arvamuses sellest vaikivalt mööda läinud, kinnitades nüüd lakooniliselt, et eriuuring kinnitab tema järelduste õigsust, et duširuumis olev kanalisatsiooni äravoolu toruühendus on mittevettpidav. Seega jääb küsitavaks, kas väidetava aluspõranda aluse liivatäidise ärauhtumise reovee lekke tõttu põhjustasid lekkivad trapp ja kolmikühendus koos või ainult kolmikühendus.
2-16-2688 Seonduvalt võimaliku lekkega on lahendamata jäänud ka küsimus, millal see tekkis / aset leidis, kas kindlustusperioodi ajal või enne seda. Oma esialgses arvamuses märgib hageja ekspert vaid seda, et vee leke betoonist aluspõranda alla on toimunud pikaajaliselt (I kd tl 44), mis ei välista, et leke on tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul on seoses hageja väitega kolmikühenduse lekke kohta põhjendatud ka kostja eksperdi märkus selle kohta, et kuivõrd eelduslikult peab betoonpõranda alla paigaldatud kanalisatsioonitorustik ja selle osaks olev muhvliide olema ehitamisel fikseeritud kohtkindlalt, siis saaks muhvliitmiku lahtivajumine toimuda mitte iseeneslikult, vaid ainult ebaõige ekspluatatsiooni või ehituspraagi korral (II kd tl 28-35). Samuti võtab kohus arvesse, et hageja esialgse väite dušinurga trapi mitteveepidavuse osas on kostja ekspert vaidlustanud, kuna temapoolse 11.09.2015 paikvaatlusega on tuvastatud, et kuigi nimetatud trapi hüdroisolatsiooni materjali serv on halvasti lõigatud, oli kompamisega kontrollitav, et see on terviklik kogu trapi perimeetril, seega trapi leke on välistatud (I kd tl 146). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja väited kanalisatsiooni toruühenduste lekke kohta on vaieldavad.
22.Hageja väite osas, et betoonist aluspõranda vajumise põhjuseks on selle alt kanalisatsioonist lekkinud reoveega ärauhutud tasandusliiv juhib kostja ekspert kohtu hinnangul põhjendatult tähelepanu, et liiva uhtumiseks pesuruumist 7, 5 m kaugusel olevast elutoast, kus asub kaugeim äravajunud põrandaga osa, peaks vesi pikemat aega voolama, sest vesi imbub liiva ja vee voolamine horisontaaselt liivtäite pinnal on võimalik ainult liivpinnase veega küllastumise korral. Liiva uhtumise korral on selle ulatus suurem vee intensiivsema voolamise piirkonnas, seega peaks aluspõranda suurem vajumine olema täheldatav pesemisruumi ja esiku vaheseina piirkonnas, mis aga seal puudub. Lisaks peab liiva ärauhtumiseks olema vaba ruum, kuid korteri perimeeter on piiratud vundamentidega, läbi mille ei ole liiva uhtumine võimalik. Lisaks on kanalisatsiooni kasutamine mitte pidev, vaid tsükliline ja kogu vee põrandate alla sattumine on vähetõenäoline. Seega ei ole kanalisatsiooni lekkest tingitud veekogused piisavad, et uhtumise mõju ulatuks võimalikust lekkekohast mitme meetri kaugusele. Kui toimus põrandaaluse liivtäite kompakteerumine selle märgumisel (veega küllastumisel), näitab see aluse ebapiisavat tihendamist ehitamise käigus. Märgumise põhjuseks võib olla ka pinnasevee taseme kõikumine. Üheks võimalikuks liivaluste vajumise põhjuseks on liiva kandumine veega vundamenditaldmike alla tehtud killustiku kihti, mis on võimalik killustiku kohal geotekstiili puudumise korral, mis iseenesest on puudulikult rajatud vundamendi konstruktsioon. Samas kostja ekspert leiab põhjendatult, et kui põrandate liivtäide oleks olnud pikema aja jooksul veega küllastunud pidevalt põrandaplaadi alla sattuva kanalisatsioonivee või seal oleva pinnasevee tõttu, siis esineks välisseintel ja purunenud betoonplaadi kohal oleval parketil niiskuskahjustused, mida aga korteri puhul ei ole täheldatud (I kd tl 132-133). Korteris tehtud konstruktsioonide niiskuse mõõtmiste alusel tuvastati ainult duširuumi ja esiku vahelise seina ning esiku parketi märgumine vahetult duširuumi seina kõrval. Elutoa parketil liigniiskusest tingitud kahjustusi ei esinenud (II kd tl 20-27). Hageja väite kohta, et 5 cm läbimõõduga toruühenduse lekkest tingitud reovesi viis täitepinnase endaga kaasa altpoolt lintvundamenti, ei ole kohtu hinnangul sisulisi põhjendusi ja tõendeid esitatud.
23.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjal oli õigus tugineda hagejale kahju hüvitamisest keeldumisel koguriskikindlustuse sätetele, sh punktile 3.9.2.(e), mille kohaselt ei hüvita koguriskikindlustuse puhul kahju, mille põhjuseks on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine (I kd tl 16-22), sest hagejale tekkinud kahju põhjuseks ei olnud kindlustusjuhtum (veeavarii), vaid korteri ehitise/ osa vajumine ehituslike puudujääkide tõttu, mille puhul koguriskikindlustuse alusel kahju ei hüvitata. Kohtu hinnangul on põhjendamatu tõlgendada nimetatud sätet (tüüptingimuste 3.9.2(e)) kitsendavalt, st et selle kohaldamise eelduseks on ainult ehitise kui terviku kandekonstruktsioonide (vundamendi) vajumine. Kohtu hinnangul on ka ainult korteri nr 1 piirides toimunud n.ö. lokaalse vajumise puhul tegemist ikkagi ehitise vajumisega, sest korter koos oma piiretega (põrandad, laed ja seinad) on ehitise osaks. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1-2 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud
2-16-2688 terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg kohaselt on ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Seega on kohtu hinnangul ka ainult korteri nr 1 piires tuvastatud vajumise puhul objektiivselt tegemist ehitise (selle olulise osa) vajumisega, mis aga tüüptingimuste kohaselt ei ole käsitletav kindlustusjuhtumina. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja korteris ilmnenud vajumise puhul tegemist hagejale ootamatu ja ettenägematu sündmusega, vaid protsessiga, mis sai alguse juba Xxxxhoone ehitamise järgselt (2005.a.) ja on toimunud seejärel pikaajalise protsessina, millest hageja olnud teadlik juba alates 2006.a. (esiku remonditööd Xxxxi poolt). Eeltoodust tulenevalt heidab hageja kohtu arvates kostjale põhjendamatult ette, et kostja on käitunud pahauskselt ja kindlustusandja kohustusi rikkuvalt, sh on tuginenud hageja 16.04.2015 kahjuavalduse saamisel algselt mitte veeavariid (tüüptingimuste p 3.4), vaid koguriskikindlustust (tüüptingimuste p 3.9) reguleerivatele sätetele. Kuivõrd nähtuvalt nii hageja 16.04.2015 kahjuavaldusest kui ka kostja kahjukäsitleja poolt 20.04.2015 läbiviidud korteri ülevaatusest oli ilmne, et korterile tekkinud kahjustused olid tingitud ehitise / selle osa (hoone /korteri) vajumisest, oli kostjal õigus tugineda juhtumi käsitlemisel koguriskikindlustuse sätetele ja jätkamata VÕS §-st 489 lg 1 tulenevaid kohustusi hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlakstegemiseks, koheselt keelduda tüüptingimuste p 3.9.2 (e) alusel hagejale kahju hüvitamisest (I kd tl 24). VÕS § 489 lg 3 kohaselt kindlustusandja ei kaota kahju kindlakstegemises osalemise tõttu kindlustusvõtja hüvitamise nõude vaidlustamise õigust. Seega seejärel kui hageja esitas kostjale eksperthinnangu, mille kohaselt on korteris ilmnenud kahju algpõhjuseks väidetavalt veeavarii, oli kostjal õigus esitada täiendavaid vastuväiteid. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on kindlustusandjana tegutsenud kooskõlas lepinguga ja seadusega ning kohus peab jätma hagi rahuldamata.
24.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hagejale tekitatud kahju põhjuseks ei ole kindlustusjuhtum, ei anna kohus hinnangut hagejale tekitatud kahju rahalise väärtuse kohta (tõendid I kd tl 77-81,172-177). Samuti jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel arvestamata teatega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (I kd tl 178-180) ja hageja eksperdi arvamuse täienduseks olevate veetarbimise andmetega (II kd tl 36-37), kuna neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-16-2688
27.Kohus leiab, et menetluskulude rahaline suurus on otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.