Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-05-1356 poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Eesti Energia aktsiaselts on esitanud Harju Maakohtule hagi M.L. vastu võlgnevuse summas 3 727.68 krooni nõudes. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 09.06.2005 kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 01.07.2005. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 04.03.2002 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 27004183-1. Eelnevalt on koostatud kostja tarbimiskoha mõõtepunkti andmete kinnistamise akt, kus fikseeriti kostja tarbimise algnäit. Lepingu lahutamatuks osaks on „Elektrienergia ostu-müügi üldtingimused“. Lepingu alusel hageja kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja kostja kasutatud elektrienergia eest hageja poolt esitatud arvete alusel tähtaegselt tasuma. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja on oma lepingulisi kohustusi kostja ees korrektselt täitnud, kuid kostja on jätnud tarbitud elektrienergia eest tasumata. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 2 846.40 krooni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena 881.28 krooni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid meeldetuletuskirju ja pretensioone nõudega võlgnevus tasuda, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Seetõttu on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut.

2-05-1356 Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 280 krooni riigilõiv hageja kasuks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.