Ärakiri:
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-443
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi E E vastu 15 153,89 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
14. veebruar 2006
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
P P (kontaktaadress: xxx)
Kostja:
E E (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Lõpetada menetlus AS Kohtla-Järve Soojus hagis E E vastu 12 669 (kaksteist tuhat kuussada kuuskümmend üheksa) krooni 66 sendi nõudes seoses hageja hagist loobumisega. AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista E E ́lt AS-i Kohtla-Järve Soojus kasuks 2484 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend neli) krooni 23 senti. Jätta AS Kohtla-Järve Soojus kohtukulud tema enda kanda. Otsus on tehtud avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 27. veebruaril 2006. a kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi A S ́a vastu teenustasu 15153,89 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.01.2005.a moodustab 15 153,89 krooni. Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1027 kostjalt välja mõista alusetult säästetud 15 153,89 krooni, riigilõivu 1400 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni.
21.02.2005.a kohtule esitatud vastuses teatas kostja A S, et korter asukohaga xxx on müüdud 02.05.2000.a E E ́le.
11.11.2005.a toimunud eelistungil oli protsessi kaaskostjana kaasatud E E. Viru Maakohtu 11 01.2006.a määrusega oli AS Kohtla-Järve Soojus hagis A S ́a vastu 15153,89 krooni nõudes menetlus lõpetatud.
Kohtule 14.12.2005.a esitatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna seoses alternatiivküttele üleminekuga olid radiaatorid kesküttesüsteemist ära lõigatud. Selle kohta on AS Minu Vara Kinnisvarahalduse poolt väljastatud 27.04.2004.a akt nr 1- 14/349 ning AS-i Jõhvi Linnamajandus kviitung ja kalkulatsioon nr 153. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
Eelistungil hageja esindaja loobus osaliselt haginõudest, kuna hageja on teinud ümberarvestuse. Kostja võlgnevus moodustab 2484,23 krooni. Hageja esindaja palus välja mõista võlgnevuse 2484,23 krooni, ülejäänud nõude osas palus esindaja menetluse lõpetada. Hageja esindaja seletuste kohaselt pole kostja vaielnud vastu sellele, et hageja on maja kütnud ning tuleb maksta 15 % ulatuses. Kostja E.E eelistungil hagi ei tunnistanud, seletades, et 2000.a juulis läks ta alternatiivküttele ning teatas sellest ka hagejale. 2000.a novembris tuli ikkagi arve A.S ́a nimele ning kostja pöördus Linnamajanduse poole, kes selgitas, et nad on alternatiivküttele minekust hagejale teatanud. Kuid ikkagi laekusid A.S ́a nimele aina suuremad arved, kostja nimele ühtegi arvet ei tulnud. Kostja suhtles pidevalt hagejaga. Arved hakati kostja nimele esitama 2004.a novembrist ning need on kostja poolt tasutud. Kostja ei ole nõus kellegi lohakuse tõttu tasuma kohtukulusid. Perioodil oktoober 2000.a kuni mai 2004.a ei ole kostja tasunud, kuna talle pole arveid esitatud.
Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, jäid menetlusosalised eelistungil öeldu juurde.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub 2484,23 krooni nõudes rahuldamisele. Kohus lõpetab vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 ning § 429 lg1, lg2 ja lg 3 12 669,66 krooni osas menetluse, kuna hageja loobus antud osas nõudest. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt alusetult säästetud 2484,23 krooni korteris, asukohaga xxx, tarbitud soojusenergia eest. Hageja poolt teostatud ümberarvestusest nähtub (tl 99), et võlgnevus 2484,23 krooni on tekkinud ajavahemikus oktoober 2000 kuni mai 2004.a. 02.05.2000.a sõlmitud ostu-müügilepingust (tl. 16) nähtub, et E E on ostnud korteri, asukohaga xxx; omandõigus lepingu objektile läks ostjale üle peale lepingu allakirjutamist. Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna andmetel (tl 7, 56) on kostja 14. juulil 2002 vastavalt 03. mai 2002 kinnistamisavaldusele kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, asukohaga xxx, omanikuna. Kostja eemaldas juulis 2000. a korteris keskkütteradiaatorid ja läks üle alternatiivküttele (tl 70- 73). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu ning kooskõlas VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõude õiguse tekkimise ajal. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist keskkütteradiaatorid. Antud juhul on küsimus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud vaatamata sellele, et kostja oma korterist küttekehad eemaldas. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab. et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 482/6468 (tl 7, 56) mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. Ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud korterite osaluse määramisel maja küttekuludest tuleks arvestada reaalset olukorda arvesse võtvate arvutustega (trepikodade, teiste ühisruumide ja ruumide, kus paiknevad küttetorustikud, soojuskadudega), arvestada kortereid läbivate küttetorustike soojuskadudega. AS Kohtla-Järve Soojus on esitanud kohtule Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arvamuse (tl 79 - 85), mille kohaselt soovitav oleks teha soojustarbimise reaalne analüüs soojustarbimise alusel, kasutades tarbimisandmeid enne ja peale korterite väljalülitusi. Hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20...70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest. Kohtule ei ole esitatud ekspertarvamust selle kohta, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Seega puudub võimalus täpselt tuvastada kostjale kuuluva korteri soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestust.
Kostja nõude suuruse ja koefitsendi 15 % osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja vastuväide, et talle ei ole arveid esitatud, ei anna iseenesest hagi rahuldamata jätmiseks alust. Kohtukulud TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja taotleb enda kantud kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Kostja ei ole nõus hageja kohtukulusid hüvitama põhjendusel, et ta on pidevalt hagejaga suhelnud, sh hagejale korduvalt teatanud, et ta on korteri omanik ning on läinud alternatiivküttele, kuid arveid tema nimele ei esitatud. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 4 sätestas, et kui hageja, kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist, võib kohus jätta kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Uue TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna asja arutamise käigus leidis tuvastamist, et kostjal tekkis teenustasu võlgnevus põhjusel, et hageja ei esitanud talle arveid, samuti ei teostanud hageja vaatamata kostja teadetest alternatiivküttele ülemineku kohta ümberarvestust, leiab kohus, et hagi vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt, mistõttu hageja on põhjustanud kostjale tarbetut kohtuskäimist ning hageja kohtukulude kostjalt väljamõistmine on ebaõiglane. Lisaks sellele märgib kohus, et hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi ning õigusabi eest tasumist kinnitavaid tõendeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434 – 436; §§ 440 - 442,§ 444 lg 1, § 632 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2484,23 krooni. Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda.
Kohtunik: /allkiri/
Ärakiri õige: Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.