2-04-837
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2006, Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-837
Tsiviilasi
Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi V.J. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht Laki 24, Tallinn 12915); hageja esindaja Marek Aunver (Alarnex Grupp OÜ; Jõe tn 3, Tallinn 10151); kostja V.J. (isikukood xxx; viimane teadaolev elukoht xxx).
esindajad
124.50
(ükssada
2-04-837
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 28. päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt istungile ilmumata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtukutse toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Eesti Energia Aktisaselts on esitanud Harju Maakohtule hagi V.J. vastu võlgnevuse 6 584.80 krooni nõudes. Asjas määrati 02.02.2006 kohtuistung. Kostja on kohtusse kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Kostja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmunud, mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmise kohta ta kohutule teatanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagile. Kohtuotsuse põhjendused Hageja varustas kostjat elektrienergiaga aadressil xxx vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Hageja luges kostjaga lepingu sõlmituks, kuna kostja konkludentselt asus hagejaga lepingulistesse suhetesse. Kostja tahet astuda hagejaga lepingulistesse suhetesse väljendas asjaolu, et kostja, maksetingimusi teades, alustas elektrienergia tarbimist. Vastavalt lepingule oli hageja kohustuseks kostja elektrienergiaga varustamine ja kostja kohustuseks tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasumine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja pidas oma kohustustest kinni ja varustas kostjat korrektselt elektrienergiaga. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kostja võlgnevuse tõttu katkestas hageja kostja varustamise elektrienergiaga. 15.05.2002 tuvastas hageja juhtivinsener kontrollimise käigus, et korteris aadressil xxx on omavoliliselt tarbitud elektrienergiat. Elektrituruseaduse (EITS) § 68 lg 1 p 3 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuste kasutamine omavoliline kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Kostja omavoliline elektrienergia tarbimine katkestati ning kostjale saadeti omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest arve. EITS § 68 lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja omavoliliselt kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja
2-04-837 võrguteenuste omavolilise kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Kostja arvet ei tasunud ega avaldanud ka soovi sõlmida maksegraafikut. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 6 584.80 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele saates kostjale mitmeid meeldetuletuskirju ja pretensioone nõudega võlgnevus likvideerida, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Seetõttu on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on püüdnud kostjaga kontakti saada, kuid see ei ole õnnestunud, mistõttu on kohus kohtukutse avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud istungile kostja ilmunud ei ole ja seega kohus leiab, et hagi tuleb TsMS ) § 410 lg 1 ja § 413 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 560 krooni riigilõiv ning 200 krooni kohtukutse ajalehes avaldamise tasu hageja kasuks ning 124.50 krooni postikulud riigituludesse.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.