Tsiviilasi nr 2-05-21502
kompromissi kinnitamiseks Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
22.veebruar 2006, Tallinn
Kohtunik
Küllike Johannson
Kohtuasi
AS-i Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht: Liivalaia t 8 Tallinnas) hagi M.L’a () ja E.K’i () vastu 44 909.17 krooni saamiseks.
Resolutsioon
10.09.2007 10.10.2007 10.11.2007 10.12.2007 10.01.2008 10.02.2008 10.03.2008 10.04.2008 10.05.2008 10.06.2008 10.07.2008 10.08.2008 10.09.2008 10.10.2008 10.11.2008 10.12.2008 10.01.2009
22547,14 21290,16 20024,80 18751,01 17468,73 16177,90 14878,46 13570,36 12253,54 10927,94 9593,50 8250,17 6897,88 5536,58 4166,20 2786,68 1397,97
1256,98 1265,36 1273,79 1282,28 1290,83 1299,44 1308,10 1316,82 1325,60 1334,44 1343,33 1352,29 1361,30 1370,38 1379,52 1388,71 1397,97
150,31 141,93 133,50 125,01 116,46 107,85 99,19 90,47 81,69 72,85 63,96 55,00 45,99 36,91 27,77 18,58 9,32
1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29 1407,29
44909,17
5563,66
50472,83
M.L ja E.K tasuvad solidaarselt AS-ile Hansa Liising Eesti riigilõivu summas 3 150.00 krooni hiljemalt 10.02.2009. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. M.L ja E.K tasuvad maksegraafikujärgsed osamaksed ja AS Hansa Liising Eesti poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu AS Hansa Liising Eesti arveldusarvele nr 221001154624 AS-is Hansapank, viitenumbriga 707144887 ja selgitusega „kompromiss nr 0023402LR, ts.asi nr 2-05-21502, M.L”. Käesoleva määruse järgi M.L’a ja E.K’i poolt tasumisele kuuluvate maksete tähtajaks tasumata jätmisel tasuvad M.L ja E.K solidaarselt AS-ile Hansa Liising Eesti iga tasumise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist 0.025 % päevas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. M.L’al ja E.K’il on õigus maksegraafikujärgsed osamaksed tagastada AS-ile Hansa Liising Eesti ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tagastamisel ei pea M.L ja E.K tasuma intressi etteulatuvalt.
Kohus leidis
Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Antud juhul ei ole vajalik menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine, kuna kirjalikus taotluses on pooled kinnitanud teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest ning poolte esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Antud asjas on pooled kokku leppinud menetluskulude suuruse ja nende kandmise solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 168 lg 3 ja §174 lg 4 alusel sisaldub antud määruses menetluskulude rahaline suurus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega ei ole kohtul seaduslikku alust hagejale poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastada.
Küllike Johannson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.