Tsiviilasi nr 2-05-21296
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2006.a Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-21296
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 5372,30 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), esindaja Raido Reinsalu, Lindorff Eesti AS • kostja X Juhindudes TsMS § 407, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsiooni kuni 31.12.2005) § 60 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, kohus otsustas:
esindajad
•
võlgnevus 5 372,30 kr (viis tuhat kolmsada seitsekümmend kaks krooni ja 30 senti)
•
kohtukulud 688,61 kr (kuussada kaheksa krooni ja 61 senti).
kaheksakümmend
otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 21.02.2003.a. kostjaga liitumislepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Hageja esitas kostjale arved nr B03023690090, V03023689039, V030337244197 ning B03033832990 kokku summas 2686,15 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. 25.11.2005.a. seisuga võlgneb kostja hagejale lisaks põhivõlale viiviseid summas 3523,20 krooni. Hageja vähendab viivisesummat, nõudes kostjalt viivise tasumist põhivõlaga võrdses summas 2686,15 krooni. Eeltoodud asjaoludel nõuab AS EMT kostjalt VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 113 lg 1 alusel 5372,30 krooni väljamõistmist.
Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Nimetatud määruse, kirjaliku vastuse nõude, hagiavalduse ärakirja ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid on kätte toimetatud kostjale 04. jaanuar 2006.a. (tl 28). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 21.02.2003.a. sõlmitud liitumislepingu (tl 9-10), arved (tl 11-14) ning EMT teenuste kasutamise üldtingimused (tl 15-21). VÕS §-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS §-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik
rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 5372,30 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne TsMS jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud TsMS-s sätestatu alusel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab seni kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks riigilõivuna tasutud 420 krooni (tl 5). Lisaks mõistab kohus TsMS § 61 lg 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja õigusabi eest kantud kulu summas 268,61 krooni (tl 22). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.