Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-14367
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
Esindajad
Elamuühistu EDU (pankrotis, registrikood 80075331) hagi V.Si (n) vastu 902.85 krooni väljamõistmiseks.
Hageja esindaja haldur T.S, kostja esindaja J.S
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kohtuotsuse resolutsioon : Hagi rahuldada. Mõista kostja V.Silt hageja Elamuühistu EDU kasuks 902.85 (üheksasada kaks krooni 85 senti) krooni. Mõista kostjalt riigituludesse riigilõiv
(ükssada) krooni (Rahandusministeeriumi a/k SEB ÜP 10220034796011, viitenumber
2900072123), samuti postikulusid 67.70 (kuuskümmend seitse krooni 70 senti) krooni (SEB ÜP a/k 10220034800017, viitenumber 2800049777). Makse selgituses tuleb ära näidata Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, millise menetluses olevas kohtuasjas makse tasutakse ning tsiviilasja number. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad: Hagiavalduse kohaselt korraldas hageja haldamist, s.h elamu hooldamine ja elamu varustamine kommunaalteenustega. 26.10.1998 registreeriti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris elamuühistu ning Elamuühistu Edu lõpetas viidatud elamu haldamise. Hageja andmetel jättis kostja kommunaalteenuste eest 1831.74 krooni tasumata. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt nimetatud summa välja mõista. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et nõue on tõendamata. Ühtlasi oli kostja seisukohal, et tal on hageja suhtes tasaarvestusnõue. Kostja tasus hagejale soojamõõturi paigaldamise eest 902.85 krooni ja eraomandi vormistamise eest 55.13 krooni, kuid hageja ei ole soojamõõturi osas kulutusi kandnud ning eraomandit vormistanud. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. 30.01.2006. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse, kus selgitas, et käesolevale avaldusele lisatud maksete määramise arvestustes esitatud andmed on identsed isikutele esitatud maksekviitungitel toodud andmetega. Hageja esitas elanikele makseteatisi ajalise nihkega, s.t. näiteks augustis osutatud kommunaalteenuste eest esitati arve septembris, septembris osutatud kommunaalteenuste eest oktoobris ja oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest novembris jne. Hageja väidetel puuduvad tal andmed (dokumentaalsed tõendid) vastava õigustoimingu (kogu tasaarveldamise protsessi) tegemise kohta. Vaatamata eeltoodule pidas hageja võimalikuks nõuet vähendada, paludes lõppnõudena kostjalt 929.89 krooni välja mõista. Kostja võttis 873 krooni osas hagi õigeks. Muus osas jäid protsessiosalised varemesitatud seisukohtade juurde. TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lg 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. 30.01.2006. a toimunud eelistungil on kohus pooled ära kuulanud. Taotlusi, avaldusi ja täiendavaid tõendeid pooltel rohkem esitada ei olnud. Seega lahendab kohus asja lihtsustatud korras kohtuistungit pidamata. 873 krooni osas põhineb kohtuotsus kostja õigeksvõtul ning seega on pooltel vaidlus üksnes 55.89 krooni osas. Kohtu hinnangul on võlgnevuse suurus ja teenuste kostjale vahendamine kohtule esitatud lepingute, arvestusdokumentide jms (toim lk 9 kuni 49), samuti eelistungil esitatud koondtabeli ning arvetega tõendatud.
PankrS § 99 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuete kaitsmine toimub PankrS § 100 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosolekul ja PankrS § 103 sätestatud korras. Halduri andmetel ei ole kostja poolt viidatud tasaarvestuse nõuet võlausaldajate üldkoosolekul kaitsmiseks esitanud. Seega jäi tasaarvestuse nõue PankrS mõttes kaitsmata ning selleks sätestatud kord järgimata. TsK § 477 lg 1 järgi, kui isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. VÕSRS § 23 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002. Arvestades võla tekke aega lähtub kohus seega TsK-s sätestatust. Eeltoodut kostja osalise õigeksvõtuga kogumis arvestades kuulub hagi rahuldamisele ning 928.89 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMSRS § 3 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada nimetatud seaduse kuni 01.01.2006. a kehtinud redaktsiooni. Riigilõiv jääb TsMS § 60 lg 1 nimetatud redaktsiooni alusel kostja kanda, sest hagi rahuldati. Riigilõiv mõistetakse välja riigituludesse, kuna hageja oli Tallinna Linnakohtu 14.07.2005. a määrusega riigilõivust vabastatud. Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt on riigilõiv rahuldamisele kuulunud nõudelt 100 krooni. Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt TsMS 54 lg 4 alusel välja postikulud. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.