Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 29. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja (ME Elamumajandus ja AS Jõhvi Linnamajandus on hageja õiguseellased) elumaja, aadressil Jaama 24 Jõhvi linn, hooldaja kuni 31. jaanuarini 2003. Kostja oli korteri, asukohaga Jaama 24-2 Jõhvi linnas, omanik. Vastavalt hageja ja kostja vahel 17. aprillil 1997 sõlmitud eluruumi teenindamise lepingule kohustus kostja tasuma hagejale lepingus nimetatud teenuste eest vastavalt kinnitatud tariifidele. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt osutatavate teenuste eest igakuiselt jooksva kuu 25. kuupäevaks. Hageja on saatnud kostjale iga kuu arveid, millel on märgitud jooksev makse, võlgnevus ja viivis. Kostja ei ole õigeaegselt tasunud arveid hageja poolt osutatud teenuste eest. Vastavalt lepingule oli hagejal õigus arvete mitteõigeaegsel tasumisel 1(4)

arvestada viivist 0,2% ulatuses maksusummalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 01. juuni 2005 on kostja võlg hagejale kokku 1586,70 krooni, millest võlgnevus 1512,40 krooni ja viivis 74,30 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja käsuks võlgnevus 1 512,40 krooni ja viivis 74,30 krooni ning välja mõista kostjalt hageja tasutud riigilõiv 140 krooni ning hageja poolt kantud kohtu- ja õigusabi kulud 79,00 krooni. Kostja vastus Kohtule 29. juulil 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnusta. Kostja selgitab, et 2003. aasta juunis müüs oma korteri, Jõhvi, J Š. Poolte kokkuleppel kohustus J Š tasuma korteri müügi toimumise ajani tekkinud kostja võlgnevused korteriühistu esimehele. Kostja väitel ei saa ta seda tõendada, kuna puuduvad vastavad dokumendid. Kostja on seisukohal, et võlgnevuse tasumist peab nõudma korteriühistu esimehelt ning korteriühistu esimehel peab olema ka vastav dokument, millal ja mis ulatuses sai ta J Š raha võlgnevuse kustutamiseks. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja selgitab, et lõpetas elumaja, aadressil Jaama 24, Jõhvi linn, teenindamise alates 01. jaanuarist 2003. Selleks momendiks oli kostja võlg hageja ees 1586,70 krooni summas. Korteriomand müüdi 2003. aastal juuni kuus ja selleks hetkeks oli elumajas juba moodustatud korteriühistu. Hageja ei ole olnud teadlik korteri müügist ja selle tingimustest. Hageja väitel oleks kohustuse ülevõtmise soovist pidanud kostja ja J Š hagejat teavitama. Seda nad teinud ei ole. Seega leiab hageja, et võlgniku vahetamine ei ole aset leidnud. Hageja leiab, et ei saa kostja kohustust lugeda täidetuks. Seisuga 01. august 2005 on võlgnevuse summaks 1586,70 krooni. Eelistung I Hageja jäi hagiavalduse juurde. Kostja selgitab, et müüs korteri ära. Koos uue korteriomanikuga läksid nad ühistu esimehe juurde ning ühistu esimees teatas, et võlgnevus tuleb tasuda ühistu arvele. Uus korteriomanik helistas kõikidele ettevõtetele ja kustutas korteriga seotud võlgnevused. Peale hagi esitamist läksid nad koos korteri uue omanikuga hageja juurde, kus teatati, et kostja vastu ei ole pretensioone ning selgitati, et hagejale on võlgu ühistu. Mingeid tõendeid kostjal esitada ei ole. Kostja väitel leppis ta korteri ostjaga kokku, et ostja maksab kõik võlad (korteriüür, soojus). Kostjale maksmise kohta ühtegi dokumenti esitatud ei ole. Kostja müüs korteri maha ajal, kui just moodustati korteriühistu ning ostja maksis kõik ühistu arvele. Kostja tunnistab, et korteri müümisel oli tal võlg hageja ees. Kohtuistung Hageja jäi hagiavalduse juurde. Hageja esindaja selgitas, et alates korteriühistu moodustamisest loobusid elanikud hageja teenustest ning arved esitati neile korteriühistu kaudu. Kostja väitel ei ela ta vaidlusaluses korteris juba kolm aastat ning leiab, et vaidlus võlgnevuse üle kuulub lahendamisele hageja ja korteriühist vahel. 2(4)

Tunnistaja N K on hageja finantsjuht. Kostja oli tema juures võlgnevuse küsimuses, kuna maksis võla korteriühistule. Tunnistaja selgitas, mida sellises olukorras teha ning et kui kostja kustutab võla, peab selle kohta esitama dokumendi. Võlgnevust laekunud ei ole. Summa oleks pidanud hageja arvele laekuma. Jutuajamise juures oli ühel korral ka uus omanik. Uuele omanikule selgitati, et korteriühistu peab esitama avalduse tasaarvestuseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulus korter asukohaga Jõhvi linnas kuni 10. juunini 2003. Hageja ja kostja sõlmisid 17. aprillil 1997 eluruumi teenindamise lepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostja elumaja teenindama ning kostja kohustus tasuma hagejale teenuste eest vastavalt kinnitatud tariifidele. Lepingu p 5 kohaselt arvestatakse teenuste eest maksmata jätmise korral viivist 0,2 % päevas. Alates märtsist 2001 kuni jaanuarini 2003 osutatud teenuste eest on kostja jätnud tasumata 1512.40 krooni. Hageja palub välja mõista võlgnevus 1512,40 krooni ja viivis 74.30 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil (märts 2001 – jaanuar 2003) elumaja teenindanud ning kostja on kogu vaidlusaluse perioodi olnud teenindatavas elumajas asuva korteri omanik. Vaidlust ei ole ka osutatud teenuste mahus, maksumuses ega tariifides. Teenuste osutamist tõendab ka võlgnevuse arvestus (tl 7-9) ning kostja omandiõigust kinnistusraamatu väljavõte (tl 6). Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, /--/ või lepingu sätetele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSrakS) § 12 lg 1 sätestab, et enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega võis hageja alates 01. märtsist 2001 kuni 01. juulini 2002 TsK § 173 lg 1 alusel ning alates 01. juulist 2002 kuni 31. jaanuarini 2003 VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt teenustasu 1512,40 krooni maksmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal palub välja mõista viivis lepingus ettenähtud suuruses alates 01. juulist 2002 kuni 31. jaanuarini 2003 kokku 74,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuväite, et kohustus on lõppenud selle täitmisega (VÕS § 186 p 1). Vastuväite kohaselt maksis kostja raha ühistu esimehele, kes pidi selle edasi maksma hagejale Hageja on raha saamist eitanud. Kohus leiab, et kostja väited kohustuse täitmise kohta ei ole leidnud tõendamist. Tunnistaja Krutšinkina eitas raha saamist, samuti ei ole kostja esitaud kviitungeid ega muid tõendeid selle kohta, et raha oleks maksnud tema või tema eest kolmas isik. Pole ka andmeid ega tõendeid selle kohta, et ühistu oleks kustutanud kostja võlgnevuse tasaarvestuse teel. Kostja esitas ka vastuväite, et kohustus on lõppenud võla ülekandmisega (VÕS § 175 lg 2). Vastuväite kohaselt müüs kostja 10. juunil 2003 korteri Juri Šlõkovile leppides müümisel kokku, et viimane tasub kõik võlad hageja ees. Kuivõrd hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu vaidlustanud, ei ole põhjust selle kokkuleppe olemasolus kahelda (TsMS § 231 lg 4). Samas ei saa sellise kokkuleppe sõlmimine vabastada kostjat vastutusest. 3(4)

VÕS § 175 lg 2 sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Hageja on järjekindlalt kinnitanud, et ta ei ole nõud kohustuse üleminekuga ning kostja ei ole sellise nõustumuse kohta tõendeid esitanud. Seega tuleb lugeda, et hageja nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks ei olnud. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 28. juunil 2005. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 krooni ja tunnistajatasu 134,50 krooni. Õigusabikulu 79 krooni kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskulu kokku 274,50 krooni. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

Peeter Pällin Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.