Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse avalikult teatavaks 6. märts 2017. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-16264
Tsiviilasi
Pekkaniska OY hagi Pandora Teenused OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 096,18 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Pekkaniska OY (registrikood 0728782-5); esindaja Marjana Hiie (Lindorff Eesti AS, esindajad [email protected]) Kostja: Pandora Teenused OÜ (registrikood 11892651, asukoht Vanemuise 37-11 Tartu; [email protected]); esindaja Siiri Verrev (SPG Õigusbüroo OÜ, [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
20.02.2017
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tk 2-6; 44-45)
Kostja rentis hagejalt poomtõstukeid. Pooltevahelise praktika kohaselt toimus tellimuse esitamine telefoni teel ning kostja kohustus tasuma nii rendi, kütuse kui ka tõstuki transpordi eest. Hageja on vastavalt tellimustele esitanud kostjale järgmised arved kogusummas 17 927,10 eurot: - 21.11.2014 arve nr V537120 perioodi 28.10-20.11.2014 eest summas 5926,60 eurot (5580 eurot tõstuki rent, tõstuki transport 175 eurot ning kütus 171,60 eurot); - 30.11.2014 arve nr V539966 perioodi 21.11-30.11.2014 eest summas 1860 eurot (tõstuki rent); - 15.12.2014 arve nr V543692 perioodi 1.12-15.12.2014 eest summas 3100 eurot (tõstuki rent); - 31.12.2014 arve nr V547258 perioodi 16.12-31.12.2014 eest summas 3100 eurot (tõstuki rent); - 15.01.2015 arve nr V549840 perioodi 1.01-15.01.2015 eest summas 3100 eurot (tõstuki rent); - 22.01.2015 arve nr V551354 perioodi 16.01.-19.01.2015 eest summas 840,50 eurot (tõstuki rent 620 eurot, transport 175 eurot, kütus 45,50 eurot).
Seoses renditud tõstuki tehniliste probleemide ja remondiga esitas hageja kostjale kreeditarved kokku 8680 euro ulatuses aja eest, mil tõstukit ei olnud võimalik kasutada: -
15.01.2015 arve nr VH20137, millega vähendati 3100 euro võrra arvet nr V543692; 15.01.2015 arve nr VH20138, millega vähendati 3100 euro võrra arvet nr V547258; 28.01.2015 arve nr VH20187, millega vähendati 2480 euro võrra arvet nr V549840.
Kostja ei ole arveid tasunud. Tõstuk, mida kostja rentis, vastas keskmisele kvaliteedile ning sellega oli võimalik tööd teha. Osaliselt on kostja töö katkenud hoonest leitud asbesti tõttu, s.t hagejast mitteolenevatel põhjustel, kuid hageja on siiski ka selle perioodi eest rendihinda vähendanud.
Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks Lindorff OY ja Lindorff Eesti AS-i poole, millega seoses on lisandunud täiendavad kulud 729 eurot. Ka kohtuväline sissenõudmine ei ole võlgnevuse tasumiseni viinud, mistõttu palub hageja kohtul kostjalt välja mõista 9247,10 eurot (17 927,10 - 8680), lisanduvad viivised ning menetluskulud.
KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 38-41)
Kostja ei vaidlusta asjaolu, et rentis hagejalt poomtõstukeid hagis märgitud perioodidel, samuti ei vaidlusta kostja seda, et hageja on kostjale esitanud tõstuki kasutamise eest arveid. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja tasuma nii rendi, transpordi kui ka kütuse eest. Ka ei vaidlusta kostja seda, et hageja on esitanud kreeditarved.
Kostja leiab, et sissenõudekulud on ebamõistlikud. Kostjale on saadetud vaid meeldetuletuskirju. Hageja avaldatud summa (s.o 729 eurot) vaid meeldetuletuskirjade saatmise eest on ebamõistlik.
Meeldetuletuskirjadest nähtus, justkui võlgneks kostja hagejale 10 948,58 eurot. Kostja esitas kõikidele nõuetele vastuväited, kuid hageja ei reageerinud neile. Hageja tõi igal korral mittetöötavad ja amortiseerunud tõstukid, millega ei olnud võimalik teenust osutada. Hageja juhatuse liige T.H. oli sellest ka teadlik. Mittetöötava tehnika tõttu pidi kostja kandma hulgaliselt lisakulusid.
Kostja seaduslik esindaja saatis 18.05.2015 hagejale teate, milles tõi välja hageja poolt lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Hageja teatele ei reageerinud. Kostjal on nõue hageja vastu 26 392 eurot, mis ei sisalda ühtegi kõrvalnõuet. Kuivõrd hageja ei olnud reageerinud, saatis kostja esindaja uue kirja 16.03.2016. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUISTUNGID (tlk 50; 59)
Pooled kinnitasid 18.01.2017 toimunud kohtuistungil, et soovivad Eesti õiguse kohaldamist. Hageja kinnitas, et jääb esitatud hagi juurde. Kompromisspakkumisena on hageja nõus, kui kostja tasub 11 454,08 eurot. Hageja on esitanud kreeditarveid perioodide eest, mil tõstukeid ei olnud võimalik kasutada ning neid parandati. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks tõstukeid mujalt rentinud. Kostja esindaja avaldas, et pakutud kompromissettepanek ei ole vastuvõetav. Koheselt ei ole kostjal kindlasti võimalik sellist summat tasuda. Kohus andis kostjale aega kuni 1.02.2017 kõigi taotluste ja tõendite esitamiseks ning määras, et hagejal tuleb pärast kostja täienduste esitamist esitada hagiavaldusele lisatud tõendite tõlked.
Hageja märkis 20.02.2017 toimunud kohtuistungil, et kostja ei ole täiendusi esitanud. Kostja tegi ettepaneku tasuda 6000 eurot. Hageja esitatud kompromissettepanekuga ei nõustunud. Hageja avaldas, et tõendite tõlkimine eesti keelde on kulukas. Kostja avaldas, et tõendite tõlkimine ei ole vajalik. Pooled kinnitasid, et jäävad esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja lisas, et lisaks esitatud menetluskulude nimekirjale lisandub hagejal 300 eurot seoses kohtuistungitel käimistega, hageja menetluskulud kokku on 1300 eurot. Kostja avaldas, et ei aktsepteeri menetluskulude suurust ja palus vähendada menetluskulusid poole võrra. Kostja menetluskulusid ei esita. Kohus määras lahendi avalukult teatavaks tegemise ajaks 6.03.2017.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on sõlminud suulise rendilepingu tõstuki rentimiseks hinnaga 6200 eurot kuus. Samuti puudub vaidlus selles, et lisaks rendihinnale pidi kostja tasuma tõstuki transpordi ning kütuse eest. Pooltevahelise väljakujunenud praktika kohaselt esitas kostja tellimuse telefoniteel ning hageja organiseeris tõstuki transpordi. Hageja on arved vastavalt kokkuleppele esitanud, kuid kostja ei ole neid tasunud. Arvete kättesaamise osas samuti pooltel vaidlust ei ole.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning
võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Hageja on kostjale rentinud tõstukit ning esitanud vastavalt kokkuleppele lisaks rendiarvetele ka arved transpordi ja kütuse eest (tlk 10, 14-18). Kostja ei ole arveid tasunud, kuivõrd on asunud seisukohale, et renditud tõstuk ei olnud töökorras ning seetõttu ei olnud võimalik seda sihtotstarbeliselt kasutada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib TsMS § 230 lg 2 kohaselt teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja on tõendanud nii tõstuki rentimise kostjale kui ka lepingu tingimused. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.
Vaidlust ei ole, et renditud tõstukil ilmnesid puudused, mille eest kostja vastutav ei olnud ning tõstukit ei olnud seetõttu võimalik rendiperioodi kestel osaliselt sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja on esitanud kreeditarved seoses tõstukil ilmnenud puudustega ja tõstuki kasutamise võimatusega (tlk 19-21). Kostja ei ole arveid vaidlustanud. Kostja väitel on kostjal tekkinud kahju seoses tõstukite kasutamise võimatusega. Kahju ületab hageja nõutavat summat. Enda esitatud vastuväiteid seoses tõstuki kasutamise võimatusega pikemal perioodil või kahju tekkimisega seonduvalt ei ole kostja vaatamata kohtu määratud tähtajale (tlk 50 pöördel) tõendanud. Seega leiab kohus, et kostja väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning kostja on alusetult keeldunud rendilepinguga võetud kohustuse täitmisest.
Eeltoodust tulenevalt tuleb Pandora Teenused OÜ-lt välja mõista Pekkaniska OY kasuks põhivõlgnevus 9247,10 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1641,41 eurot ning viivis 0,022% tasumata põhinõudelt päevas alates 7.03.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Hageja kohtuväliste menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Kohtuvälised menetluskulud koosnevad esitatud avalduse kohaselt sissenõudekuludest, kuivõrd hageja on enne kohtumenetluse alustamist pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks Lindorff OY ja Lindorff Eesti AS-i poole. Nimetatud kulud ei ole kohtu hinnangul käsitletavad esindajakuluna TsMS § 144 punkti 1 mõttes, mistõttu ei saa nimetatud kulusid menetluskuluna esitada. Küll aga saab nimetatud kulud esitada võlgnevuse sissenõudmisega seotud kahjuna VõS § 1043 kohaselt. Kostjapoolne arvete tasumata jätmine oli õigusvastane, kuna selleks puudus alus. Käesoleva emenetlsue kestel ei ole kostja tõendanud tasumata jätmise põhjendatust. Kostja on kinnitanud, et on saanud enne kohtumenetluse alustamist võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju, seega pole vaidlus selles osas, et hageja on enne kohtumenetlust teinud pingutusi võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus leiab, et meeldetuletuskirjade saatmise kulu 729 euro ulatuses ei ole mõistlik. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mitu kirja on saadetud ning milliseid muid toiminguid on võlgnevuse sissenõudmiseks enne kohtumenetluse alustamist tehtud. Arvestades, et kostja on kinnitanud kirjade saamist, on kohus seisukohal, et nii Lindorff OY kui ka Lindorff Eesti AS on saatnud vähemalt ühe kirja kostjale, mistõttu on hagejal
tekkinud kulud ka kohtuväliselt. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja kohtuväliste põhjendatud menetluskulude suuruseks saab olla 150 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 9247,10 eurot, sissenõudekulu 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1380,31 eurot (kokku 10 777,41 eurot) ning täiendava viivise TsMS § 367 alusel. Hageja kompromissettepaneku kohaselt tulnuks kostjal tasuda 11 454,08 eurot haginõude ja menetluskulude katteks. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu pakkus hageja ja millest kostja keeldus, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hageja esitas menetluskulude nimekirja 2.11.2016 ning täiendas seda 20.02.2017 toimunud kohtuistungil. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 2029 eurot – materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 400 eurot, osalemine kohtuistungil 150 eurot ühe korra eest, s.o kokku 300 eurot, riigilõiv 600 eurot, kohtuvälised menetluskulud 729 eurot.
Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisel. Hageja on tasunud riigilõivu nõuetekohases ulatuse, mistõttu on taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks riigilõivu osas põhjendatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja tasu põhjendatud neljaleheküljelise hagiavalduse ning kokku 88 minuti kohtuistungil osalemise eest 700 euro ulatuses. Arvestades asja olemust, hagiavalduse mahtu ja sisu, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu suuruseks kohtumenetluses 420 eurot. Hageja kohtuvälise kulu osas on kohus võtnud seisukoha käesoleva otsuse punktis 17.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 1020 eurot. Pandora Teenused OÜ-lt tuleb Pekkaniska OY kasuks menetluskuluna välja mõista 1020 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.