2-05-666/1 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14. päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt müüb hageja vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 20.10.1998 korraldusele nr 105 Paldiski linnas soojusenergiat. Soojusenergia müügi tariifi kehtestas kuni 01.10.2000 Paldiski Linnvalitsus. Alates 01.10.2000 kuni 01.11.2001 kooskõlastas müügi tariifi Energiaturu Inspektsioon ja alates 01.11.2001 kinnitas müügi tariifi Soojusenergia OÜ. Kuna enne korteriühistute moodustamist ei olnud võimalik iga korteriomanikuga eraldi soojusenergia ostu-müügi lepingut sõlmida, on soojusenergia tarnimine toimunud ilma lepingulise aluseta, sh ka kostjale. Kostjale soojusenergia tarnimise kulude näol on tegemist kostja korterile tehtud kulutustega. Need kulutused on kasulikud ja vajalikud, kuna hoiavad korteri soojana ning võimaldavad seda sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja on kostjale soojusenergiat tarninud ajavahemikul 01.12.2000 kuni 26.11.2002. Selle perioodi eest on kostjale väljastatud arvetest tasumata 1 649.15 krooni. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja kostjalt alusetu rikastumise läbi omandatud summa 1 649.15 krooni hüvitamist. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 08.12.2005 isiklikult allkirja vastu kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 25.12.2005. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Teenuse tarbimist selle eest raha tasumata võib käsitada vara alusetu säästmisena tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad nimetatud sätted ka

2-05-666 juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Säästetud kulutused tuleb kostjal hagejale TsK § 477 lg 1 ja 3 järgi hüvitada. Alates 01.07.2002 pooltevahelistele suhetele kohaldatava võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja tarnis ajavahemikul 01.12.2000 kuni 26.11.2002 kostjale kuulunud korterile xxx õigusliku aluseta soojusenergiat, mis oli kostja jaoks vajalik ja kasulik kulutus. Need kulutused on kasulikud ja vajalikud, kuna hoiavad korteri soojana ning võimaldavad seda sihtotstarbeliselt kasutada. Esitatud arvetest on tasumata 1 649.15 krooni. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 140 krooni riigilõiv hageja kasuks ja 20.70 krooni postikulud riigituludesse. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui keeludutakse riigilõivuga maksustatava toimingu tegemisest. Hageja on 13.06.2005 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 200 krooni kostjale menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eest. Kuna kohtul õnnestus hagimaterjalid kostjale isiklikult allkirja vastu üle anda, siis on kohus keeldunud menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamisest, mistõttu hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 krooni tuleb talle tagastada.