2-05-1464
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2006.a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-1464
Tsiviilasi
Tartu linna hagi D.I. vastu 8337,40 krooni välja mõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • •
hageja Tartu linn (Raekoda, 51003 Tartu); hageja esindaja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood: 10833824, Soola 3, 51014 Tartu, Riina Rebane); kostja D.I.
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2006.a
Protokollija
Istungisekretär Astrid Sägi
Rahuldada Tartu linna hagi D.I. vastu 8337,40 krooni välja mõistmiseks. Välja mõista D.I. 8337,40 krooni (kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend seitse krooni ja 40 senti) Tartu linna kasuks ning kanda Tartu Elamuhalduse AS arvelduskontole 221018332387 Hansapangas või 10220023049012 SEB Eesti Ühispangas.
Välja mõista D.I. hageja kohtukulud 1116,87 krooni (üks tuhat ükssada kuusteist krooni ja 87 senti) Tartu Linna kasuks, mis kanda Tartu Elamuhalduse AS-i arveldusarvele 10220023050014 SEB Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.07.1999.a sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu nr 39, mille esemeks oli eluruum asukohaga X , Tartu. Tartu Maakohus tunnistas eelnimetatud üürilepingu 27.10.2004.a kohtuotsusega lõppenuks. Eluruum vabastati 24.01.2005.a. Kostja tasus eluruumi Tartus, X elama asumisest alates kuni eluruumi vabastamiseni üüri ja kõrvalkulude eest ebakorrapäraselt. 01.04.2005 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 21 392,33 krooni, eelnimetatud summast on 13 054,93 krooni välja mõistetud Tartu Maakohtu otsusega 27.10.2004.a. 01.01.2004-27.10.2004.a tekkinud võlgnevus kuulub väljamõistmisele VÕS § 271 alusel ning perioodil 28.10.2004.a kuni 24.01.2005.a tekkinud võlg kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlg summas 8 337,40 krooni ning kohtukulud.
Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et tema vabastas eluruumi Tartus, X 15.11.2003.a. Hageja esitas tema vastu 14.05.2003.a üürilepingu ülesütlemisavalduse, mida ta vaidlustas Tartu Maakohtus. Kuid kuna ta oli juba Tartu vanglas, siis kohtuistungile tal võimalik ilmuda ei olnud ning Tartu Maakohus jättis tema hagi läbi vaatamata. Seega oli üürilepingu ülesütlemine kehtiv ja eluruum vabastati. Tema ja tema kaasüürnikud ei ole alates 15.11.2003 eluruumi kasutanud ning eluruum oli hageja valduses. Seega ei ole hagejal õigust tema kaest üüri-ja kõrvalkulusid nõuda.
Hageja esindaja, Riina Rebane, poolt kohtueelistungil ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, et üürileping kostjaga ja tema perekonnaliikmetega lõppes 17.11.2004.a. Kostja hagejale võtmeid ära ei toonud ning kohtutäitur tõstis kostja välja 24.01.2005.a. Üürilepingu ülesütlemise avaldusel oli kirjas, et eluruumi vabastamisel peab tasuma üüri ning tooma hagejale võtmed, seda kostja ei teinud. Samuti ei pöördunud kostja Tartu politsei pole, et teavitada enda kinnipidamisest hagejat. Hageja palub kostjalt väljas mõista võlgnevus perioodi 01.01.2004.a kuni 01.01.2005 eest summas 8337.40 krooni ja kohtukulud. Kostja, D.I., poolt kohtueelistungil ja kohtuistungil antud seletusest nähtub, et korter oli vabastatud juba 2003 aastal. Korteri võtmed olid tema elukaaslase käes, kes korraldas korteri vabastamist. Tema ei saanud linnale võtmeid ära tuua kuna viibis vanglas. Hageja oleks pidanud ise kontrollima kus kostja viibib, mitte aga kuni käesoleva ajani saatma üüriarveid. Tema poolt oli eluruum vabastatud 14.11.2003.a. Tunnistaja, O.M., poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema elas eluruumis X , Tartus, välja kolis ta sealt 2003 aasta novembris. Kostja kirjutas talle, et ta peab korteri vabastama. Võtmeid ta ära ei viinud ja korteriukse jättis lukustamata.
Poolte vahel oli sõlmitud üürileping nr 39; 12.07.1999 (tl 8-13). Tartu Maakohtu otsusega 27.10.2004.a (16-18) tunnistati D.I., O.A., A.I. ja K.M. eluruumi X kasutusõigus lõppenuks ja tõsteti nimetatud isikud eluruumist välja. Kohtuotsus jõustus 17.11.2004.a. Tartumaa kohtutäitur Oksana Žolonkovskaja poolt on teostatud sundkorras väljatõstmine 24.01.2005 (tl 19). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus eluruumi üüri-ja kõrvalkulude eest perioodil 01.01.2004-27.10.2004 ja perioodi 28.10.2004 – 24.01.2005.a. Võlgnevust tõendab hageja väljavõttega üüri- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 14-15). Kostja on seisukohal, et kuna tema enam faktiliselt novembrist 2003 nimetatud eluruumis ei ela, siis ei ole hagejal õigust temalt võlga nõuda. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda üürilepingus kokkulepitud üüri. Tartu Politseiprefektuuri õiendiga on leidnud tõendamist, asjaolu, et D.I. peeti kinni ja viibib Tartu vanglas alates 28.10.2003.a (tl 20). Tunnistaja, O.M., ütlusest nähtub, et tema kolis korterist välja novembris 2003.a ning korterivõtmeid ta kellegi üle ei andnud. Kohus on seisukohal, et kuigi kohtus on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja ja tema pereliikmed faktiliselt enam eluruumi ei kasutanud alates 2003 aasta novembrist, ei ole kostja hagejale valdust üle andnud. Samuti ei andnud kostja valdust üle ka peale Tartu Maakohtu 27.10.2004.a kohtuotsuse jõustumist 17.11.2004.a. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et tema viibis kinnipidamiskohas ning seetõttu ei saanud linnale teatada oma väljakolimisest ei ole asjakohased. Kostja on ise kohtuistungil kinnitanud ning samuti ka tunnistaja O.M., et kostja teavitas pereliikmeid asjaolust, et eluruum tuleb vabastada. Seega oleks kostja saanud teavitada ka hagejat. Tartu Politseiprefektuuri teatest 02.12.2005.a nähtub, et D.I. ei ole pöördunud Lõuna Politseiprefektuuri poole taotlusega teavitada tema kinnipidamisest Tartu linna (tl 50). Eluruumi vabastamisel oleks saanud valduse üle anda ka kostja perekonnaliikmed. Üürnik ei vabane üüritasu maksmisest, kui ta ei saanud asja kasutada temast tulenevatel põhjustel Seega kuulub hageja poolt nõutud võlg tasumata üüri-ja kõrvalsummade eest perioodil 01.01.2004-27.10.2004 kostja vastu rahuldamisele VÕS § 271 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus eluruumi üüri-ja kõrvalkulude eest perioodil 28.10.2004 – 24.01.2005.a VÕS § 1028 alusel. Võlaõigusseaduse § 1027 kohaselt peab isik teisele isikule välja andma temalt õigusliku aluseta saadu. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna eluruumi X kasutusõigus loeti lõppenuks Tartu Maakohtu otsusega ning kohtuotsus jõustus 17.11.2004.a ja kohtus on leidnud tõendamist, et hageja sai valduse eluruumile 24.01.2005 (tl 19), mil kohtutäitur teostas väljatõstmise, siis perioodil 28.10.2004 – 24.01.2005.a on kostja säästnud oma vara hageja arvelt ning selles osas kuulub samuti hagi rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt, olid hageja õigusabikulud summas 638,40 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati summas 8337,40 krooni, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 416,87 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.