2-05-3306
Kohus
Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-3306
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi V.Li vastu 6688,47 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, esindaja T.I Kostja V.L
Kohtuistungi toimumise aeg
01.02.2006
Hagi rahuldada. Välja mõista V.Lilt 6688,47 (kuus tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 47 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista V.Lilt kohtukulu 894,42 (kaheksasada üheksakümmend neli krooni ja 52 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Välja mõista V.Lilt menetluskulu 127,10 (ükssada kakskümmend seitse krooni ja 10 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
AS Eesti Ühispank ja kostja sõlmisid 28.10.1997 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja sooritanud
2-05-3035
maksekaardiga tehinguid, ületades 4990,00 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. AS Eesti Ühispank loovutas oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale nõuete loovutamise lepingu alusel. Hageja leiab, et kostjal oli kohustus hoida maksekaarti hoolikalt ja PIN koodi kaardist eraldi ja salajas. Kostja võis kaardiga teostada tehinguid kontojäägi ulatuses. Kaardi ja PIN koodi kasutamine andis pangale aluse eeldada, et tegemist on kostja poolt konto kasutamisega. Hageja leiab, et kostja on omandanud alusetult panga vara ning panga vara on selle võrra vähenenud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusliku aluseta saadud 4999,00 krooni ning viivised summas 1698,47 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole PIN koodi ega kaarti andnud kolmandate isikute kasutusse. Kostjale tuli kolme erineva summaga võlanõuet. Kostja võttis raha pandaautomaadist välja üksnes niipalju, kui oli kontole kandnud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja hageja õiguseellane sõlmisid pangakaardi kasutamise lepingu ning kostjal oli õigus sooritada tehinguid üksnes kontojäägi ulatuses. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalused tehingud on sooritanud kostja ning kas kostja on alusetult rikastunud hageja arvelt. Kohtule esitatud pangakaardi kasutamise lepingust nähtub, et kostjal oli kohustus hoida PIN kood kaardist eraldi ning salajas. Kostja oli vastutav kaardige tehtud tehingute eest. Kaardi väljavõttest nähtub, et kaardiga on Tallinnas välja võetud sularaha. Sularaha väljavõtmisel peab kaarditehingu tegema kasutades PIN koodi, seega võib eeldada, et tehingu on sooritanud kostja. Kohus asub seisukohale, et võlanõuetel olid erinevad summad, ei anna alust kohustuse täitmisest keeldumiseks. Lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada rahalisi vahendeid üksnes kontojäägi ulatuses. Seega ei hõlma poolte vahel sõlmitud leping kontojääki ületavaid summasid ning seda tuleb käsitleda kui lepinguvälist kohustust. Kostja on saanud kasutada hageja rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta, seega on kostja TsK § 477 lg 1 järgi alusetult rikastunud ja saadud 4990,00 krooni tuleb kostjal hagejale tagastada. Hageja on õigustatud saama seaduses sätestatud viivist summas 1698,47 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja õigusabikulud TsMS § 61 lg 1 p1 alusel kogusummas 894,42 krooni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmiseke riigi poolt kantud asja läbivaatamise kulud summas 127,10 krooni. Kohtunik
Lk 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.