AF hagi OSAÜHINGU FILKESTER vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AF määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AF (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jüri Sirel ja Kristel Valk Kostja OSAÜHING FILKESTER (registrikood 10225773), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.11.2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.15.04.2016 esitas AF (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse OSAÜHINGU FILKESTER (kostja) vastu osaühingu juhatuse liikme MR tagasikutsumiseks.
2.Kostja esitas 23.05.2015 esialgse vastuse hagiavaldusele ja 21.07.2016 vastuse hagiavaldusele.
3.18.10.2016 esitas hageja hagist loobumise avalduse, paludes lõpetada asja menetluse ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Avalduse kohaselt loobus hageja hagist, kuna kostja juhatuse liikme MR tegevuse tulemusena on kostja muutunud varatuks ning seetõttu ei ole enam tähtsust, kes osaühingu juhatuse liikmeks on. Hagejal ei ole enam võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning vaidlusel ei ole
menetlusökonoomilisest aspektist sisulist tähtsust. Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja on kostja juhatuse liikme MR tegevuse tõttu kandnud ulatuslikku kahju.
4.31.10.2016 esitas kostja seisukoha hageja taotluse osas ning menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitise summas 3302,50 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ning määrata, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda kostja esindaja LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i arveldusarvele. Kostja seisukoha kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hagist loobumine ei ole tingitud sellest, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagist loobumine on tingitud sellest, et kostja vastuse pinnalt mõistis hageja ka ise, et MR juhatusest tagasikutsumiseks puudub alus ning seetõttu puudub hagil ka edulootus. MR poolt tehtud tehingud olid majanduslikult ratsionaalsed ja osaühingu parimates huvides. Selliste tehingute tegemine oli osaühingu püsiva maksejõuetuse vältimise seisukohast möödapääsmatult vajalik. Osaühingul tekkinud makseraskused olid tingitud otseselt hagejast, kes on osaühingu juhatuse liikmena pööranud enda kasuks osaühingule kuulunud rahalisi vahendeid kokku summas 247 245,52 eurot. 21.07.2016 vastusega ja sellele lisatud tõenditega on tõendatud, et hageja poolt vaidlustatud tehingud olid põhjendatud ja vajalikud. Maakohtu lahend
5.11.11.2016 määrusega lõpetas maakohus tsiviilasja menetluse seoses hageja hagist loobumisega (TsMS § 428 lg 1 p 3) ning jättis menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 2642 eurot ning viivise väljamõistetud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulude hüvitis tuleb hagejal tasuda LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i arvelduskontole.
6.Kohtumääruse kohaselt tuleb kohtul hagist loobumine vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada, kuivõrd hageja on hagiavaldusest loobunud ning asjas ei esine TsMS § 429 lg-s 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid. Kooskõlas TsMS § 168 lg 4 tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda.
7.Hageja palve jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda põhjusel, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud, vaid hageja on hagist loobunud menetlusökonoomilistel kaalutlustel.
8.Kostja on palunud hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 3302,50 eurot. Kostja esindaja tunnitasumäär on 150 eurot. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ning asjaolust, et käesoleval juhtumil ei olnud tegemist tavapärasest keerukama õigusvaidlusega ja asja sisulist menetlemist ei ole toimunud, ning asjaolust, et hageja on hagiavaldusest loobunud peale kostja vastuse esitamist, tuleb kostja esindaja tunnitasu määra vähendada 120 euroni (ilma käibemaksuta). Kostja esitatud arve nr 20160666 spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja 05.05.2016 analüüsinud kliendi küsimusi, viinud läbi büroosisese nõupidamise, koostanud vastuse (25 minutit), 16.05.2016 pidanud telefoniteel nõu kliendiga seoses kostja vastuse koostamisega (15 minutit), 23.05.2016 analüüsinud hagimaterjale, koostanud esialgse vastuse ja taotluse (2 tundi 40 minutit), 29.06.2016 tutvunud hageja 07.06.2016 vastusega, koostanud kostja seisukoha (3 tundi 18 minutit), 04.07.2016 pidanud telefoni teel nõu kliendiga (15 minutit), 13.07.2016 pidanud nõu telefoniteel kliendiga (10 minutit), 20.07.2016 analüüsinud kliendi poolt esitatud dokumente ja koostanud kostja seisukoha (5 2(6)
tundi 12 minutit), 21.07.2016 koostanud kostja seisukoha, komplekteerinud lisad ja edastanud vastuse kohtule (2 tundi 45 minutit). Kokku on nimetatud arve alusel kostja esindaja ajakulu 15 tundi ehk 1800 eurot. Kostja esitatud arve nr 20161064 spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja 21.07.2016 koostanud kostja seisukoha, komplekteerinud lisad ja edastanud vastuse kohtule (4 tundi), 21.07.2016 pidanud telefoniteel nõu kliendiga (22 minutit), 17.10.2016 koostanud kliendile e-kirja kompormissi osas (5 minutit), 17.10.2016 pidanud kliendiga telefoniteel nõu (8 minutit), 31.10.2016 tutvunud hageja 18.10.2016 avaldusega ja koostanud selle osas seisukoha (2 tundi 26 minutit). Kokku on nimetatud arve alusel kostja esindaja ajakulu 7 tundi 1 minut ehk 842 eurot. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuivõrd lepingulise esindaja ajakulu 22 tundi 1 minutit on põhjendatud ning see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2642 eurot (1800 + 842). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
9.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2642 eurot ja kohustas tasuma menetluskulud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i kontole, ning teha selles osas uus lahend, millega jätta menetluskulud kogu ulatuses poolte endi kanda. Eeltoodud taotluse rahuldamata jätmisel tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2642 eurot ja kohustas tasuma menetluskulud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i arveldusarvele ja teha selles osas uus lahend, millega vähendada väljamõistetud menetluskulusid mõistliku suuruseni ja kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulud OSAÜHINGU FILKESTER arveldusarvele.
10.Maakohus ei põhjendanud, miks kohus ei nõustunud hageja taotlusega jätta menetluskulud poolte endi kanda, rikkudes nii TsMS § 442 lg 8. Riigikohtu 04.04.2012 lahendist 3-2-1-28-12 tulenevalt tuleb hagist loobumise korral juhinduda lisaks TsMS § 168 lg-le 4 ka TsMS § 162 lg-st 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus on tehtud, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole viidatud sätte kohaldamist analüüsinud. Hageja esitas hagiavalduse vahetult pärast seda, kui hageja sai teada, et MR on ainuisikuliselt, ilma hagejaga kooskõlastamata teinud kostja nimel arvukalt tehinguid, millega võõrandas turuhinnast oluliselt madalamalt ja ebamõistlikel tingimustel kogu kostja registervara. Kogu tehingutest laekunud raha on edasi kantud kolmandatele isikutele. Hagiavalduse eesmärk oli vältida seda, et MR saaks teha täiendavaid tehinguid ja toiminguid, mis kahjustaksid kostja huve ja mille tulemusena muutuks kostja varatuks äriühinguks. Kahjuks ei olnud hagejal võimalik saavutada eesmärki, et kostja ei muutuks varatuks äriühinguks, sest selgus, et MR on juba kõik selleks teinud, et kostja ei saaks tegevust jätkata. Seega ei oma enam sisulist tähtsust see, kes kostja juhatuse liikmeks on, sest ilmselt on täiendavaid kohustusi seoses maksuvõlaga võtta keeruline ning ei ole ka sellist väärtuslikku vara, mida oleks ilma hageja teadmata lihtne võõrandada. Kohtumenetluse teeb keeruliseks asjaolu, et kostjat esindavad jätkuvalt kaks juhatuse liiget, kellel on seadusest ja põhikirjast tulenevalt mõlemal piiramatu esindusõigus. Sealjuures on juhatuse liikmed põhimõttelistel erimeelsustel käesolevas asjas esitatud hagi osas. AF soovib hagiavalduse 3(6)
rahuldamist (õigeksvõtt), samas kui MR soovib selle rahuldamata jätmist. Seadusest tulenevalt on AF-l õigus ja pädevus hagi õigeks võtta, sest AF on kostja juhatuse liige. Isegi kui AF sooviks sõlmida hageja ja kostja nimel kompromisskokkulepet, siis ei pruugi MR seda soovida. Selliselt on õiglase kohtulahendi tegemine komplitseeritud. Hageja loobub hagist põhjusel, et MR tegevuse tulemusena on peale hagiavalduse esitamist faktiline olukord muutunud selliseks, et hagi menetlemise tulemus ei oma enam hageja seisukohast määravat tähtsust, kuid samas toob kohtuvaidluse jätkumine hagejale kaasa õigusabikulusid, mis kuni kohtulahendi tegemiseni tuleb kanda hagejal.
11.Hagejalt on kostja menetluskulud väljamõistetud põhjendamatult suures ulatuses. Maakohus luges põhjendatuks kõik kostja menetluskulude nimekirjas loetletud tööd. Telefonivestlused MR-ga (16.05.2016 15 min, 04.07.2016 15 min, 13.07.2016 10 min, 21.07.2016 22 min, 17.10.2016 8 min) ei ole tsiviilasja toimiku materjalide alusel kontrollitavad ning nende vajalikkus ja põhjendatus ei ole hinnatavad, millest tulenevalt ei ole need põhjendatud menetlustoimingud. Kliendi informeerimine peaks olema juba kaetud menetlustoimingu tegemise kuluga. Eeltoodust tulenevalt tuleks kostja lepingulise esindaja menetluskulusid vähendada vähemalt 1 h ja 10 minuti võrra. Kostja on esitanud 23.05.2016 esialgse vastuse ja taotluse tähtaja pikendamiseks. Selle menetlusdokumendi koostamise ajakuluks on koos büroosisese nõupidamisega 3 h 5 minutit. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt 2 lk), on nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kostja on esitanud kohtule 21.07.2016 menetlusdokumendi, mille koostamise kulu on menetluskulude nimekirja järgi 15 tundi ja 15 minutit. Kostja menetlusdokument ja selle lisad on küll mahukad, kuid nende läbitöötamisele kulunud aeg ei saanud olla suur. Näiteks on kostja lisanud oma vastusele lisad 12-50, mis on erinevad arved ja millega kostja soovis tõendada, et kostjal olid 2013. aasta märtsikuus tasumata arved. Esiteks ei ole hageja väitnud, et mõningad arved olid 2013. aasta esimesel poolel tasumata, kuid see ei tähenda seda, et üks kostja juhatuse liikmetest võiks asuda sisuliselt kogu kostja vara võõrandama ilma teise juhatuse liikme ja osanikuga antud küsimust arutamata. Teiseks on arusaamatu, miks sellises mahus arveid oli vaja käesolevas asjas kohtule esitada, liiatigi olukorras, kus see ei ole vaidluse esemeks. Mõistlik ja põhjendatud ajakulu nimetatud toiminguga seoses on kuni 6 tundi. Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud ka 31.10.2016 menetlusdokumendi ajakulu, mis on 2 h 26 minutit. Muu hulgas sisaldab menetlusdokument menetluskulude nimekirja, mille koostamise kulu ei ole Riigikohtu praktikast lähtudes põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja 31.10.2016 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on 1 tund.
12.Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb menetluskulud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i kontole tasuda. Kostja on maakohtule esitanud 03.05.2016 arve 20150555 ja 27.07.2016 arve nr 20161064. Mõlema arve puhul on tegemist ettemaksuarvega. Seega soovib MR omakasu motiivil saada tagasi raha, mille ta on kostja esindamise eest ise või kostja kaudu õigusteenuse osutajale juba tasunud. Samas on MR kostja lepingulisele esindajale ilmselt tasunud selle rahaga, mis on laekunud tehingutelt, mis MR arusaamatul põhjusel osaühingu kahjuks tegi. Sellises olukorras on hagiavalduse loobumise tulemusena hageja kohustamine kanda raha üle LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-ile äärmiselt ebaõiglane. Kuivõrd LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS on 4(6)
osutatud teenuse eest raha juba saanud, ei ole vajalik nimetatud arvete tasumine advokaadibüroo arveldusarvele. Kostja juhatuse liige MR, kes on kogu kostja registervara võõrandanud, soovib erinevaid vahendajaid (vahenduskontosid) kasutades enda kasuks pöörata veel viimase kostja vara. Kostjal on mitmeid tasumata kohustusi, sealhulgas on avalike andmete põhjal kostjal maksuvõlg. Kostja arvele laekunud raha arvelt peaks tasuma võlgnevused võlausaldajate ees kohustuste tekkimise järjekorras, ei ole põhjendatud eelistada MR nõuet. Menetluse edasine käik
13.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus põhjendanud, miks kohus ei nõustu hageja taotlusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Väide ei ole põhjendatud. Maakohus on leidnud, et kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet pärast hagiavalduse esitamist rahuldanud, vaid hageja on hagist loobunud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, ei ole hageja taotlus põhjendatud. Seega on maakohus järginud TsMS § 168 lg-s 4 sätestatut ja jätnud õigesti menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse esitaja viitab ja toetub TsMS § 162 lg 4, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõigalne või ebamõistlik. Hageja on taotlenud TsMS § 162 lg 4 kohaldamist põhjendusega, et kostja juhatuse liige on muutnud äriühingu varatuks, põhjustades sellega hagejale kahju. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus maakohus saanuks kohaldada TsMS § 162 lg 4, kuna menetlust lõpetava määruse tegemisel ei hinda kohus menetluses esitatud tõendeid ega tuvasta sisulisi asjaolusid, mistõttu ei saa hagist loobumise vastuvõtmisel olla TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseks hageja poolt märgitud asjaolud. Kostja väidetava õigusvastase tegevuse tuvastamine eeldaks asja sisulist lahendamist. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu 04.04.2012 lahendile 3-2-1-28-12 TsMS § 162 lg 4 kohaldamispraktika osas ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd nimetatud lahendis käsitleti olukorda, kus kostja oli täitnud hageja nõude ning seda olukorras, kus õiguslikult oleks selle nõude rahuldamine olnud kohtumenetluses välistatud. Seetõttu ei eeldanud TsMS § 162 lg 4 kohaldamine selles asjas asjaolude sisulist tuvastamist.
17.Määruskaebuse esitaja väitel on hagejalt väljamõistetud menetluskulud põhjendamatult suured. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus välja menetluskulude jaotuse järgi menetluskulusid kandma kohustatud isikult teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses diskretsioonõiguse alusel, millesse kõrgema astme kohus ei sekku, välja arvatud juhul, kui ületatud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt kaalunud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikust ja välja mõistnud need hagejalt vähendatud ulatuses.
5(6)
Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, et väljamõistetud menetluskulude hüvitis sisaldab ka menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Asjaolu, et kostja 31.10.2016 menetlusdokumendis sisaldus ka kostja menetluskulude nimekiri, ei tähenda, et maakohus oleks pidanud vastavat toimingut hinnates tingimata dokumendi koostamise ajakulu vähendama. Arvestades kostja 31.10.2016 seisukoha sisulist mahtu ja ning seisukoha koostamisele eelnenud hageja 18.10.2016 avaldusega tutvumist, oli maakohtul põhjendatult alust eeldada, et kostja on nimetatud toimingu ajakulu (2 tundi 26 min) märkinud juba spetsifikatsioonis ilma menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu arvestamata.
18.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus põhjendanud, miks tuleb menetluskulud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i kontole tasuda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja etteheide maakohtule on asjakohatu, kuivõrd menetlusosalisel on õigus käsutada kohtulahendiga tema kasuks väljamõistetud rahasummat, sealhulgas määrata millisele kontole rahasumma tuleb kanda, ning maakohtul puudub kohustus lahendi täitmisviisi käsitletud moel määramist põhjendada. Menetlusosalise võimalike kohustuste olemasolu või nende puudumine kolmandate isikute ees ei oma seejuures tähtsust.
19.TsMS § 178 lg 4 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak
/digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.