2-05-3035
Kohus
Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-3035
Tsiviilasi
OÜ A hagi GK vastu 13 390,34 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ A, registrikood XXX, esindaja Tarvo Ilves Kostja GK, isikukood XXX, elukoht XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
01.02.2006
Hagi rahuldada. Välja mõista GKilt 13 390,34 (kolmteist tuhat kolmsada üheksakümmend krooni ja 34 senti) krooni OÜ A kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista GKilt kohtukulu 1719,52 (üks tuhat seitsesada üheksateist krooni ja 52 senti) krooni OÜ A kasuks. Välja mõista GKilt menetluskulu 93,30 (üheksakümmend kolm krooni ja 30 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
AS Üja kostja sõlmisid 12.05.1997 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja sooritanud maksekaardiga
2-05-3035
tehinguid, ületades 9990,00 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. AS Ü loovutas oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale nõuete loovutamise lepingu alusel. Hageja leiab, et kostjal oli kohustus hoida maksekaarti hoolikalt ja PIN koodi kaardist eraldi ja salajas. Kostja võis kaardiga teostada tehinguid kontojäägi ulatuses. Kaardi ja PIN koodi kasutamine andis pangale aluse eeldada, et tegemist on kostja poolt konto kasutamisega. Hageja leiab, et kostja on omandanud alusetult panga vara ning panga vara on selle võrra vähenenud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusliku aluseta saadud 999,00 krooni ning viivised summas 3400,34 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole PIN koodi ega kaarti andnud kolmandate isikute kasutusse. Kostja ema juures käisid vargad 1996 aasta jaanuaris ja teistkordselt umbes aasta hiljem, ilmselt võtsid vargad kaasa ka pangakaardi. Kaart on tänaseni kadunud ja pangale üleandmata. Kostja kandis kaardile ühel korral 5000 krooni ning võttis selle raha ka pangaautomaadist välja, kuid rohkem ei ole kostja kaarti kasutanud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja hageja õiguseellane sõlmisid pangakaardi kasutamise lepingu ning kostjal oli õigus sooritada tehinguid üksnes kontojäägi ulatuses. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalused tehingud on sooritanud kostja ning kas kostja on alusetult rikastunud hageja arvelt. Kohtule esitatud pangakaardi kasutamise lepingust nähtub, et kostjal oli kohustus hoida PIN kood kaardist eraldi ning salajas. Kostja oli vastutav kaardige tehtud tehingute eest. Kaardi väljavõttest nähtub, et kaardiga on Tallinnas. Sularaha väljavõtmisel peab kaarditehingu tegema kasutades PIN koodi, seega võib eeldada, et tehingu on sooritanud kostja. Kohus asub seisukohale, et kostja on oma lepingus sätestatud hoolsuskohustust rikkunud. Kostja väited selle kohta, et kaart väidetavalt varastati, on paljasõnalised. Kostja ei ole kaardi vargusest või kadumisest teatanud, samuti leidsid väidetavad vargusepisoodid aset enne pangakaardi lepingu sõlmimist. Lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada rahalisi vahendeid üksnes kontojäägi ulatuses. Seega ei hõlma poolte vahel sõlmitud leping kontojääki ületavaid summasid ning seda tuleb käsitleda kui lepinguvälist kohustus. Kostja on saanud kasutad hageja rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta, seega on kostja TsK § 477 lg 1 järgi alusetult rikastunud ja saadud 9990,00 krooni tuleb kostjal hagejale tagastada. Hageja on õigustatud saama seaduses sätestatud viivist summas 3400,34 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja õigusabikulud TsMS § 61 lg 1 p1 alusel kogusummas 1719,52 krooni ja asja läbivaatamise kulu 93,30 krooni riigituludesse. Kohtunik
Lk 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.